Töövõidud ja tegevused aastal 2019
Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on täna ligi 3300 liiget ning meie üheks olulisimaks eesmärgiks on esindada oma liikmeskonna huve Eesti majanduspoliitika kujundamisel ning osaleda ettepanekute esitamises seadusandluse täiustamiseks.
2019. aastal töötasime läbi ca 5500 lehekülge õigusloomega seotud materjale ning küsisime rohkem kui 11 000 ettevõttelt tagasisidet plaanitavate õigusaktide muudatuste kohta. Selle tulemusena esitasime ministeeriumitele, riigikogule ning teistele riigiasutustele 130 kirjalikku arvamust eelnõude, väljatöötamiskavatsuste, tegevuskavade ja muude dokumentide kohta. Lisaks tegime ettepanekuid olemasolevate õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks. Kaubanduskoja esindajad osalesid ka paarikümnes erinevate seadusloomega seotud töögruppide koosseisus.
2019. AASTA OLULISEMAD TEEMAD
Äriseadustiku muudatused
Justiitsministeeriumi tellimusel valmis dokument, mis sisaldab sadu ettepanekuid äriseadustiku muutmiseks. Kaubanduskoda on vastu mitmele plaanitavale muudatusele. Näiteks oleme vastu ettepanekule seadustada sunddividendide maksmine, mille kohaselt oleks väikeomanikel teatud kriteeriumite täitmise korral õigus nõuda osaühingult või aktsiaseltsilt dividendide maksmist, kui enamusomanikud ei ole teinud otsust dividendide maksmise kohta. Koja liikmete tagasiside näitas, et ettevõtted ei pea vajalikuks ka kvooruminõude kaotamist, vähemusosanikele väljaastumisõiguse andmist ning aktsiatega seotud piirangute kaotamist. Äriseadustiku muutmise eelnõu valmib 2020. aasta esimeses pooles.
Osa müügi vorminõude leevendamine
Riigikogu algatas eelnõu, mille eesmärk on leevendada osade müümise vorminõuet. Kui täna on võimalik üldreeglina osa müüa vaid notari kaudu, siis eelnõu kohaselt saab seda teha ka digiallkirjastatud müügilepingu alusel või ka muus vormis, kui osaühingu põhikiri seda lubab. See tähendab, et eelnõu kohaselt võib osa müügi teha ka suulise lepinguga või sotsiaalmeedia kaudu, kui see on põhikirjaga lubatud. Kaubanduskoda ei toeta sellist muudatust. Selline lahendus tekitaks segadust, vähendaks olulisel määral õiguskindlust, võib põhjustada vaidlusi ning seeläbi avaldada Eesti ärikeskkonnale hoopis negatiivset mõju. Samas toetab koda mõtet, et osa võõrandamiseks ei pea minema notari juurde, vaid tehingu tegemiseks piisab ka digiallkirjastamisest.
Sisserände kvoot
Algselt tuli siseministeerium välja ettepanekuga, et töötamiseks mõeldud elamisloa kvoot on uuel aastal vaid ca 650 ning elamisluba töötamiseks antakse üksnes viies valdkonnas (töötlev tööstus, info ja side, veondus ja laondus, haridus ja tervishoid). Muudel juhtudel oleks kvoodi alla mineva elamisloa saamiseks vaja olnud ministri nõusolekut. Kaubanduskoja ja teiste osapoolte vastuseisu tõttu loobus ministeerium sellest ettepanekust.
Valitsus võttis lõpuks vastu otsuse, et 2020. aasta sisserände piirarv on 1314 ehk ühe võrra väiksem kui 2019. aastal. Sisserände piirarvust on broneeritud 56 elamisluba loomingulistele töötajatele, sportlastele, treeneritele ning välislepingu alusel Eestisse tulevatele välismaalastele. Ülejäänud 1258 elamisluba on võimalik taotleda kõigil välismaalastel.
Välismaalaste seaduse muudatused
Riik koostas aasta jooksul mitu välismaalaste seaduse muutmise eelnõud, millega sooviti panna välismaalastele ja nende tööandjatele uusi kohustusi ja suuremat vastutust. Näiteks oli laual ettepanek, et Eesti ettevõte peab tasuma oma välismaalasest renditöötaja töötasult tulumaksu, kui välismaa rendileandja ei ole maksu Eestis tasunud. Koja vastuseisu tõttu loobuti sellest kohustusest ning eelnõu viimase versiooni kohaselt tuleb renditöötaja töötasult Eestis tulumaksu tasuda üksnes renditöötaja tööandjal.
Riik pakkus välja ka mitmeid positiivseid ideid seoses välistööjõuga. Näiteks avaldasime toetust plaanile luua politsei- ja piirivalveameti juurde iseteeninduskeskkond, mille kaudu on võimalik välismaalastel ja nende tööandjatel esitada riigile (politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, tööinspektsioon, töötukassa) välismaalase Eestis elamise ja töötamisega seotud andmeid ja dokumente. Andmed ja dokumendid liiguksid edaspidi riigiasutuste vahel automaatselt.
Lisaks tegime siseministeeriumile ettepaneku kaotada välismaalaste seadusest nõue, et töötamiseks mõeldud elamisloa väljastamiseks on vaja töötukassa luba. Seda ettepanekut ei võtnud ministeerium arvesse.
Pankrotiseaduse muudatused
Maksejõuetusõiguse revisjoni raames valmis pankrotiseaduse muutmise eelnõu, mis sisaldab ligi 150 muudatust. Koja hinnangul tuleb pankrotimenetlust muuta kiiremaks ning võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas mahus, kuid selleks ei ole vaja teha seaduses nii palju muudatusi. Oleme vastu näiteks muudatusele kehtestada rangemad reeglid omaniku poolt ettevõttele antud laenudele. Samuti ei pea me vajalikuks luua konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistust, mille peamine eesmärk on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuste põhjuseid ja suurendada oma tegevuse kaudu võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid. Uue teenistuse loomise asemel võiks samad ülesanded anda mõnele olemasolevale riigiasutusele. Samuti ei pea me vajalikuks pankrotiavalduse esitamise kohustuse laiendamist osanikele, kui osaühingul puudub juhatus.
Jäätmeseaduse eelnõu
Kaubanduskoda koostöös mitme erialaliiduga oli tugevalt vastu jäätmeseaduse eelnõule, mis oleks suurendanud ettevõtete kulusid kümnete miljonite eurode võrra aastas. Näiteks sooviti seadusesse lisada nõue, et tootja peab andma teavet selle kohta, kui palju energiat ja materjale kulus toote (nt kurgi või jalgratta) valmistamiseks. Lisaks soovis keskkonnaministeerium seadusesse lisada pakendijäätmete kohtkogumise kohustuse, mille kohaselt tuleks iga maja ja korteriühistu juurde panna pakendikonteiner ning konteineri tühjendamisega seonduvad kulud peaksid kandma pakendiettevõtted. Riigikogu jättis jäätmeseaduse eelnõu tänu kaubanduskoja survele vastu võtmata.
Pakendiseaduse muudatused
Keskkonnaministeerium koostas mitme Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmiseks jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu, mille kõige problemaatilisemaks sätteks on müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamine. Kui täna on riik seadnud ringlussevõtu sihtarvu summaarselt kõikidele pakenditele (veo-, rühma- ja müügipakend), siis edaspidi on eraldi sihtarv ka müügipakendil. Kuna see kohustus ei tulene Euroopa Liidu direktiividest, selle kehtestamine toob ettevõtetele kaasa kulusid ning riigil puudub ilmselt võimekus teostada kontrolli sihtarvu täitmise üle, siis tegime ministeeriumile ettepaneku loobuda selle nõude kehtestamisest.
Saatkonnad ja EASi välisesindajad
Koda tegi aasta jooksul mitu korda riigile ettepaneku viia välisministeeriumi välisesindused ning EASi välisesindajad ühe ministeeriumi juhtimise alla. Majandusdiplomaatide võrgustikku ei ole mõistlik hoida kahe erineva ministeeriumi valitsemisalas. Kui välisesindajate juhtimine, rahastamine, eesmärkide seadmine ning tegevuste elluviimine toimub erinevates ministeeriumites, siis see ei soodusta majandusdiplomaatide võrgustiku arendamist ning ühise eesmärgi nimel tegutsemist.
6 kuu reegel
Maksukorralduse seaduses oleva 6 kuu reegli kohaselt peab maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma üldreeglina 6 kuud. Kohtu hinnangul ei ole aga 6 kuu reegel range reegel, mida seadusandja peab normi kehtestamisel järgima. Näiteks valitsuse vahetumisest tingitud maksuseaduse muudatuse tegemisel võib kõrvale kalduda 6 kuu reeglist. Kuna on ebaselge, millistel juhtudel tuleb 6 kuu reeglit järgida ja millal mitte, siis tegime Riigikogule ettepaneku 6 kuu reegli täpsustamiseks. Seaduses tuleb üheselt välja tuua erandjuhud, millal võib sellest reeglist kõrvale kalduda. Riigikogu eelmine koosseis ei võtnud meie ettepanekut arvesse.
Tuleohutuse seaduse muudatused
Riik plaanib teha tuleohutuse seaduses mitmeid muudatusi. Näiteks tahetakse iga-aastane tuleohutusaruanne asendada tuleohutusülevaatusega, mille võib koostada üksnes vastava kutsetunnistusega spetsialist. Kaubanduskoda on pakkunud siseministeeriumile välja, et igal ettevõttel võiks edaspidi olla õigus otsustada, kas teha iga aasta tuleohutusaruanne või kord kolme aasta jooksul tuleohutusülevaatus. Ministeerium ei ole meie ettepanekut arvesse võtnud. Eelnõu menetlemine jätkub 2020. aastal Riigikogus.
Ressursitõhususe toetusmeede
Valitsus võttis septembri lõpus vastu otsuse, mille kohaselt kadus mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetel võimalus taotleda riigilt toetust ressursitõhususe parandamiseks suunatud investeeringute tegemiseks. Kaubanduskoda koos 11 ettevõtjate esindusorganisatsiooniga tegi riigikogule ettepaneku jätkata investeerimistoetuste maksmist varem kavandatud mahus ehk lisada meetmesse tagasi ligi 39 miljonit eurot ning avada esimesel võimalusel investeeringu taotluste voor. Riigikogu ei võtnud meie ettepanekut arvesse.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatused
Riigikogu menetluses oli eelnõu, mille kohaselt peavad kõik tööandjad vähemalt kord kahe aasta jooksul esitama töötajatele teavet naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta (nt nais- ja meestöötajate keskmise töötasu kohta). Koja hinnangul ei pruugi täiendava teabe avaldamine loodetud kasu tuua, sest paljudes organisatsioonides ei tööta samadel ametikohtadel nii mehed kui naised, mistõttu pole ka nende töötasud võrreldavad. Eelnõuga sooviti kehtestada ka loetelu soopõhistest andmetest, mida kõik tööandjad peavad oma töötajate kohta koguma ja säilitama. Koda oli eelnõule vastu, sest see oleks suurendanud ettevõtete halduskoormust, kuid on küsitav, kas muudatused oleksid aidanud vähendada soolist palgalõhet. Riigikogu jättis eelnõu vastu võtmata.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused
Riigikogu menetluses oli eelnõu, mis kohustas vara omanikku tõendama, et riigi poolt kinni peetud raha ei ole ebaseadusliku päritoluga. Kui isik ei suuda või ei soovi tõendada oma vara legaalset päritolu, lubas eelnõu vara isikult konfiskeerida. Koda toetab eelnõu eesmärki vähendada suurte rahvusvaheliste rahapesujuhtumite esinemise riski, kuid eelnõuga plaanitud põhiõiguste piirangud ei sobi kokku õigusriigi põhimõtetega. Enne normide kehtestamist tuleb väga hoolikalt läbi analüüsida võimalikud mõjud ning nende vastavus põhiseadusele. Antud juhul seda tehtud pole. Riigikogu nõustus meie seisukohtadega ja jättis eelnõu vastu võtmata.
Pensionifondid
Kaubanduskoda andis riigikogule teada, et ei toeta II pensionisamba vabatahtlikuks muutmist. Juhtisime riigikogu tähelepanu olulistele riskidele, mis kaasnevad kiirustatult ja õigusloome eeskirju eirates koostatud reformi läbiviimisega.
Lisaks hoidsime silma peal sellel, kui palju investeerivad pensionifondid Eesti majandusse. Kui 2016. aasta alguses oli pensionifondide varadest Eesti majandusse investeeritud ca 5,5 protsenti, siis 2019. aastal tõusis see number juba üle 14 protsendi, kuid vähenes seoses plaanitava pensionireformiga aasta teises pooles 13 protsendini.
Koja arbitraažikohtuga seonduv muudatus
Jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatus, mille kohaselt on kaubanduskoja arbitraažikohtu otsus sundtäidetav, ilma et see tuleks eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistada. See tähendab, et koja arbitraažikohtu otsus jõustub tegemise hetkest ning sellega saab koheselt minna kohtutäituri juurde ja alustada täitemenetlust. Samasugune erand nähakse ette notarite koja vahekohtu menetluses tehtud otsustele. Ülejäänud Eestis tegutsevate vahekohtute otsused tuleb kohtu poolt täidetavaks tunnistada, millega kaasneb täiendav aja- ja rahakulu.
Väärtusliku põllumaa kaitse
Riigikogu menetluses oli eelnõu, millega sooviti väga suures mahus piirata väärtusliku põllumaa omanike õiguseid. Näiteks oli eelnõu kohaselt maa omanikul keelatud kasutada maad ehitustegevuseks, istutada maale puid või põõsaid või lasta maatükil võsastuda. Koda oli eelnõule vastu, sest need piirangud on vastuolus põhiseadusega, riivates ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Lisaks on planeerimisseaduses juba täna olemas võimalused väärtusliku põllumaa kaitseks ning eelnõuga plaanitavad muudatused ei ole hädavajalikud. Riigikogu võttis kaubanduskoja ja ka teiste huvigruppide kriitikat kuulda ning jättis maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatused vastu võtmata.
Tühja kasseti tasu
Riigikogu ei võtnud kaubanduskoja ja teiste osapoolte survel vastu autoriõiguse seaduse muudatusi, millega sooviti kehtestada arvutitele, televiisoritele, digiboksidele, mobiiltelefonidele ja muudele salvestusseadmetele kuni 4-eurost nn tühja kasseti tasu. Lisaks kulude kasvule oleks muudatus suurendanud maaletoojate ja müüjate halduskoormust. Muudatuse eesmärk oli maksta autoritele õiglast hüvitist selle eest, et nende teoseid on lubatud tasuta kopeerida isiklikuks vajaduseks autori nõusolekuta. Kaubanduskoda on varasemalt teinud ettepaneku maksta autoritele õiglast hüvitist läbi riigieelarve.
Piirikaubandus Lätiga
Kaubanduskoda tellis kolmandat aastat järjest Eesti Konjunktuuriinstituudilt piirikaubanduse uuringu, millest selgus, et Lätist alkohoolsete jookide ostjate osakaal jäi 2018. aastal samale tasemele võrreldes 2017. aastaga, kuid suurenesid ostumahud. Märgatavalt on kasvanud teiste kaupade kaasaostmine lisaks alkoholile.
Piirikaubanduse vähendamiseks vähendas riik 1. juulist õlle ja kange alkoholi aktsiisi 25 protsenti.
Riigihangete seaduse muutmine
Kuigi uus riigihangete seadus jõustus 2017. aasta septembris, siis kogus rahandusministeerium 2019. aastal erinevatelt huvigruppidelt tagasisidet, milliseid muudatusi oleks vaja seaduses teha. Koda esitas liikmete ettepanekul mitmeid muudatusettepanekud. Need puudutasid näiteks kulude jaotamist vaidlustusmenetluses, kõigi pakkumuste tagasilükkamist hanke eeldatava maksumuse ületamise korral ning küsimust, millal võib hankija pakkuja kvalifitseerimiseks tugineda andmekogus tasuta andmetele ja hankijale olemasolevatele andmetele. Riigihangete seaduse muutmise eelnõu valmib 2020. aastal.
Reklaamiseaduse muudatused
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötas välja reklaamiseaduse muudatused, millega muu hulgas sooviti leevendada tarbijakrediidi reklaami nõudeid, mis täna on väga ranged. Näiteks on täna keelatud koos reklaamida külmkappi ja selle järelemaksu võimalusi. Eelnõuga sooviti see piirang kaotada. Koda avaldas muudatustele toetust. Eelnõu ei jõudnud 2019. aastal riigikogu menetlusse.
Turismiseaduse muudatused
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostas eelnõu, mille alusel peab majutusettevõte registreerima oma külastaja elektrooniliselt ning esitama vajalikud andmed sisuliselt reaalajas politsei- ja piirivalveametile. Kaubanduskoda on seisukohal, et kui riik soovib reaalajas ligipääsu majutusettevõttes peatuvate külastajate andmetele, siis tuleb riigil kanda ka muudatusega kaasnevad kulud. See tähendab, et riik peab majutusettevõttele hüvitama kulud, mis majutusettevõttel tekivad seoses oma infosüsteemi liidestamisega politsei- ja piirivalveameti andmekoguga. Eelnõu kohaselt jäävad need kulud majutusettevõtete kanda. Lisaks plaanib ministeerium leevendada majutusettevõtetele kehtivaid nõudeid, mis on igati positiivne.
Turvaseaduse muudatused
Saatsime siseministeeriumile oma seisukohad turvategevuse seaduse muudatuste kohta, millega muu hulgas muudetakse rangemaks sisevalvetöötajale esitatavad nõuded. Kui praegu saab ettevõte ise sisevalvena korraldada vaid vara valvamist, siis edaspidi saaks sisevalve raames korra rikkujatega edasi tegeleda sisevalve sarnaselt turvatöötajate tegevusele. Lisaks pannakse sisevalvetöötajale samad nõuded nagu turvatöötajalegi, mh vanuse, hariduse, kutse ja edaspidiste koolituste, kehalise ettevalmistuse, isiksuseomaduste, tööriietuse jm osas. Koja hinnangul ei ole selline lähenemine alati mõistlik ega põhjendatud. Sisevalvetöötajale peaksid kehtima rangemad nõuded ainult olukorras, kus täidetakse turvatöötajaga sisult samalaadseid ülesandeid. Samas ei ole rangemad nõuded põhjendatud näiteks siis, kui ettevõtja korraldab sisevalvet vaid vara valvamiseks.
Börsiettevõtete juhtide tasud
Kui algselt sooviti börsiettevõtete juhtide uusi tasu avalikustamise reegleid kohaldada nii juhatuse kui ka nõukogu liikmetele, siis koja ettepanekul jäeti nõukogu liikmed loetelust välja. Lisaks võttis riigikogu arvesse koja ettepanekut, et aktsionäride suuniseid juhtide tasustamispoliitika osas on nõukogule soovituslikud, mitte kohustuslikud. Toetust leidis ka ettepanek, et tasustamisaruanne tuleb kinnitada majandusaasta aruande lisana, mitte iseseisva aruandena.
Kohalike omavalitsuste roll ettevõtluse edendamisel
Koostöös Estonian Business Schooliga viisime kohalike omavalitsuste seas läbi küsitluse, et selgitada välja, kuidas soodustavad omavalitsused kohaliku ettevõtluse arengut, millised tegurid piiravad nende võimalusi edendada ettevõtlust ning mida teha esile kerkinud takistuste kõrvaldamiseks. Koostöös Riigikontrolliga kaardistasime omavalitsuste ettevõtjasõbralikkust ettevõtete hulgas. Küsitluse tulemuste põhjal koostasime koostöös Riigikontrolliga juhise kohaliku omavalitsuse arengukava ettevõtluse osa koostamiseks.
Muud tegevused
2019. aastal korraldasime kokku 140 sündmust üle 6500 osalejaga. Selleks, et tagada Sinu ettevõtte edu, teeme koja poolt kõik selleks, et meie korraldatavad koolitused ja muud üritused aitaksid tulla toime kiiresti muutuva maailmaga ning seda ka eesoleval aastal.
Nagu ka eelnevatel aastatel korraldasime koostöös EASi ja Swedbankiga iga-aastase ekspordikonverentsi "Made in Estonia", mille eesmärk on tuua kokku avalik ja erasektor, et ühiselt arutada Eesti ekspordi- ja majanduspoliitika arenguid, rõhutada kõrgemal tasemel ettevõtjate vajadusi ning vahetada kogemusi. Ekspordikonverents tuleb ka sellel aastal – "Made in Estonia" toimub juba 18. märtsil.
Liikmeüritused on aina populaarsemad ning glamuursel Kevadballil Hiltoni ballisaalis osales eelmisel aastal üle 500 ettevõtja. Lisaks toimusid traditsioonilised spordisündmused tennise- ja golfiturniir ning Eesti Mootorispordi Muuseumis Turbas suurejooneline Ärihooaja Avamine. Etteruttavalt võime öelda, et 2020. aasta Ärihooaja Avamine saab toimuma koostöös Eesti Kaitseväega ning pakub kindlasti palju põnevaid elamusi.
Selleks, et tänada silmapaistvaid ettevõtjaid ning ettevõtteid ja tutvustada ühiskonnale ettevõtluse mõju, korraldasime ka kolm konkurssi, mille raames andsime välja 50 erinevat tunnustust. Tunnustatud said nii aasta ettevõte (Estonian Cell AS), aasta noor ettevõtja (Ardo Kaurit, Ampler Bikes OÜ) kui ka konkurentsivõimelisimad ettevõtjad erinevates kategooriates.
