Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 79 kohaselt võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Lepinguvabaduse põhimõttele tuginedes ei tee TLS täiendavaid takistusi ega näe ette tingimusi töölepingu lõpetamiseks, kui pooled on selles kokkuleppele jõudnud. Oluline on, et mõlemad pooled oleksid lepingu lõpetamisega nõus ning jõudnud kokkuleppele lõpetamise tingimustes (nt töölepingu lõppemise kuupäev, võimalike hüvitiste maksmine jms).

Millises vormis peab kokkulepe olema?
Seaduses ei ole sätestatud töölepingu kokkuleppelisele lõpetamisele kirjalikku vorminõuet. Siiski on soovitatav töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel vormistada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldaval (nr e-kiri) viisil, et vältida hilisemaid vaidlusi. Vaidluse korral on suulist töölepingu lõpetamise kokkulepet ja tingimusi väga raske tõendada.

Milles tuleks kokku leppida?
Kindlasti tuleks kokku leppida töötaja viimane tööpäev, kuna tööandjal lasub kohustus just töötaja viimasel tööpäeval maksta töötajale välja lõpparve.
Kui soovitakse välistada edasised nõuded ja pretensioonid, tuleks vastavasisulised nõuded eraldi ja selgelt välja tuua.

Millal ei sa lugeda töölepingut lõppenuks poolte kokkuleppega?
Tööleping ei saa lõppeda kaudse tahteavalduse, vaikimise või tegevusetusega. Töösuhe ei lõpe poolte kokkuleppel, kui töötaja lahkub töölt ning tööandja ei nõua töötajalt tööle asumist.
Riigikohtu praktika kohaselt ei saa tööandja lõpetada töölepingut poolte kokkuleppel, kui töötaja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, vaid on esitanud avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Millega peab arvestama töölepingu lõpetamisel kokkuleppega?
Kui leping lõppeb poolte kokkuleppel, saab töötaja tühistada oma nõusoleku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-ide 90 jj alusel. TsÜS § 90 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seega saab töötaja oma nõusoleku tühistada, kui nõusolek anti näiteks eksimuse tõttu. Kui töötaja tühistab enda nõusoleku, saab ta pöörduda töövaidlusorganisse ja nõuda töölepingu täitmist ja tasu maksmist. Teise võimalusena saab töötaja peale nõusoleku tühistamist öelda leping üles tööandjapoolse rikkumise tõttu ja sealhulgas nõuda hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Lisaks saab töötaja nõuda töölepingu lõpetamise kokkuleppe tühisuse tuvastamist (TsÜS § 84 jj) töövaidlusorganis, näiteks juhul kui kokkulepe on heade kommetega vastuolus. Juhul, kui tühisus tuvastatakse, siis saab töötaja nõuda samas töövaidlusasjas töölepingu täitmist ja tasu maksmist või öelda leping üles tööandjapoolse rikkumise tõttu ja sealhulgas nõuda hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.