Avalda arvamust hoonete energiatõhusust puudutava direktiivi osas
Mis on muudatuste eesmärk?
Muudatused on seotud Euroopa Liidu käesoleva aja ühe suurima eesmärgiga vähendada süsinikdioksiidi eritumist keskkonda ning seeläbi minimeerida nii keskkonnakahjusid kui ka kliimamuutuste mõju inimtegevusele, sealhulgas ka ettevõtlusele.
Keda muudatused mõjutavad?
Muudatused puudutavad eelkõige ehitiste omanikke ja ehitusettevõtteid.
Mis on olulisemad muudatused?
- Hoonetele hakkavad kehtima energiatõhususe sertifikaadid.
- Erandina ei hakka kehtima sellised sertifikaadid (vt eelnõu artikkel 9 punkt 5):
-
ajaloolise väärtusega hoonetele;
-
hoonetele, mida plaanitakse kasutada vähem kui 2 aastat;
-
madala energiakasutusega tööstus- ja põllumajandushoonetele;
-
hoonetele, mille kasulik pind jääb alla 50 ruutmeetri.
-
Sertifikaatidel on määratud hoone energiaklass. Vastavalt energiatõhususe astmele on hooned jaotatud klassidesse A-st kuni G-ni, kus A puhul on tegemist nullenergiahoonete ning G puhul 15 protsendi madalaima energiatõhususega hoonete hulka kuuluva hoonega sertifikaatide süsteemi kehtima hakkamise hetkel (vt eelnõu artikkel 16 punkt 2);
-
Lisaks energiaklassile on sertifikaatidel toodud ka soovitused, mida järgides võiks olla võimalik suurema energiatõhususe saavutamine.
-
Avalikud asutused ja mitteeluhooned peavad alates 1.jaanuarist 2027 vastama vähemalt energiaklassile F ja alates 1.jaanuarist 2030 vähemalt energiaklassile E (vt eelnõu artikkel 9 punkt 1);
-
Alates 1.jaanuarist 2030 peavad kõik uued ehitatavad hooned olema nullenergiahooned (vt eelnõu artikkel 7 punkt 1b);
-
Liikmesriigid kohustuvad looma andmebaasi, kus hoone omanikul ning omaniku nõusolekul ka kolmandatel isikutel on võimalik tutvuda hoone energiatõhususe sertifikaadiga. Hoone energiatõhususe klass peab olema selles andmebaasis kõigile avalikult nähtav (vt eelnõu artikkel 19).
-
- Erandina ei hakka kehtima sellised sertifikaadid (vt eelnõu artikkel 9 punkt 5):
-
Kõigis valmivates mitteeluhoonetes peab olema tehtud iga parkimiskoha kohta kaabeldus, et hiljem oleks võimalik sinna paigaldada elektriautode laadimist võimaldavad seadmed. Seejuures peab elektrivõrk maja valmimisel võimaldama kõigil parkimiskohtadel elektriautode samaaegset laadimist.
-
Olemasolevate mitteeluhoonete puhul tuleb paigaldada vastav kaabeldus, kui hoone juures on vähemalt 20 parkimiskohta (vt eelnõu artikkel 12):
-
Ühele parkimiskohale iga kümne parkimiskoha kohta hiljemalt 1.jaanuariks 2027;
-
Ühele parkimiskohale iga kahe parkimiskoha kohta hiljemalt 1.jaanuariks 2033, kui tegu on avaliku asutusega.
-
-
-
Kõigis valmivates mitteeluhoonetes, mille juures on rohkem kui viis parkimiskohta, peab iga autole mõeldud parkimiskoha kohta olema ka üks jalgratta parkimiseks mõeldud koht (vt eelnõu artikkel 12 punkt 1).
-
Olemasolevate mitteeluhoonete puhul tuleb sama nõue täita 1.jaanuariks 2027.
-
-
Hiljemalt 1.jaanuarist 2027 on liikmesriikidel keelatud anda toetusi fossiilsete kütuste kasutamiseks (vt eelnõu artikkel 15 punkt 10);
-
Mitteeluhooned, kus on kasutusel kütte-, jahutus- või ventilatsiooniseadmed, mille koguvõimsus ületab 290 kW, peavad hiljemalt 31.detsembriks 2024 olema varustatud energiakasutust monitoorivate seadmetega. Hiljemalt 31.detsembriks 2029 peavad selliste seadmetega olema varustatud ka mitteeluhooned, mille kliimaseadmete koguvõimsus ületab 70 kW (vt eelnõu artikkel 20 punkt 7).
Millal muudatused jõustuvad?
Direktiivi täpne jõustumisaeg ei ole veel teada.
Anna teada, mida arvad Sina energiatõhususega seonduvatest muudatustest. Vastuseid ootan kuni 17. jaanuarini e-posti aadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.