Meie ajalugu

„Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on ellu astunud, juhatus ja nõukogu on valitud ja koda teisipäeval pidulikult avatud. Eesti tööstus ja kaubandus astub seega uude ajajärku, kuna neil on seaduslik asutus, kes nende huvide eest saab valvel olema.“ (Päevaleht 11. november 1925)

Esimesed sammud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja loomiseks tehti juba 1914. aastal. Tallinna kaupmehed esitasid linnavolikogule taotluse, et see näitaks Peterburis keskvõimu ees initsiatiivi kaubandus-tööstuskomitee asutamiseks. Paraku ei päädinud esimene katse õnnestumisega, kuid Eesti mehed ei jätnud jonni.

Kaks aastat hiljem prooviti uuesti, kuid ka nüüd kordas ajalugu end uuesti ning kaubandus-tööstuskomitee jäi nüüdki asutamata. Alles 1917. aastal jõuti nii kaugele, et Venemaa ajutine valitsus allkirjastas dekreedi kaubandus-tööstuskodade asutamiseks, mis olid Lääne-Euroopas juba mitu sajandit tuntud.

1919. aastal saatis tollane kaubandus-tööstusministri kohusetäitja Märt Raud valitsusele kaubandus-tööstuskoja seaduse eelnõu (autor Konstantin Päts) koos selle juurde kuuluvate ajutiste määrustega. Juba nädal hiljem saatis valitsus selle pärast läbivaatamist Asutavale Kogule, kuid mingil põhjusel jäi see sinna toppama ning ei jõudnud hääletusele. Samal aastal kogunes Estonia teatris esimene üleriiklik kaupmeeste kongress, kus esimest korda arutati laiemalt kaubandus-tööstuskoja asutamise vajadust. Üheskoos võeti vastu otsus, mis tunnistas kaubanduskoja asutamise vajalikuks ning palus valitsust koja loomiseks samme astuda. Otsus saadeti kaubandus-tööstusministrile. Valitsus tunnustas lõpuks põhimõtteliselt koja vajalikkust ning tegi kaubandus-tööstusministrile ülesandeks Pätsi poolt koostatud eelnõu ümber töötada.

Ümbertöötatud kava jõudis riigikokku 1921. aastal. Asja asus vedama Konstantin Päts ise. Paraku jäi nüüdki seadus vastu võtmata, sest Päts valiti riigivanemaks ning esimene riigikogu läks laiali. Mitu aastat käis seadus mööda võimukoridore erinevate komisjonide laual, kust see 1924. aastal viimaks täiskogule hääletamiseks jõudis.

Kümme aastat kestnud püüdlused kaubandus-tööstuskoja asutamiseks kandsid lõpuks vilja. 11. detsembril 1924 võeti vastu kaubandus-tööstuskoja seadus koos selle elluviimise seadusega. Koja avamiseni kulus siiski veel peaaegu aasta, sest pärast seaduse vastuvõtmist tuli hakata valmistuma koja kokkukutsumiseks. Selleks moodustati kaubandus- ja tööstusesindajatest ajutine komitee. Novembri alguseks 1925 oli ajutine komitee jõudnud sinnamaale, et kaubandus-tööstuskoda oli esimeseks koosolekuks ja pidulikuks avamiseks valmis.

Kaubandus-tööstuskoja liikmete esimesele koosolekule 9. novembril 1925 kogunes sadakond liiget. Koja nõukogu esimeheks valiti Konstantin Päts, juhatuse esimeheks aga napilt Joakim Puhk. 10. novembril 1925 avati pidulikult Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Pöördelised ajad Eestis 1940. aastal ei jätnud puutumata ka kaubandus-tööstuskoda. Vaevalt oli 21. juulil jõutud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik välja kuulutada, kui juba kümme päeva hiljem anti dekreedina välja kaubandus-tööstuskoja likvideerimise seadus. Koja varad, õigused ja kohustused läksid üle Üleriikliku Kaupmeeste Seltsi Keskliidule. Aprillis 1946 asutati liidu kaubanduspalati osakond Tallinnas ning aastast 1972 muutis kaubanduspalati Tallinna osakond oma nime. Sellest sai ENSV Kaubandus-Tööstuspalat.

Pikki aastaid kestnud stagnatsioon sai veidi leevendust aastal 1985, mil Nõukogude Liidu esimeseks meheks sai Mihhail Gorbatšov. Tema hakkas riigis ellu viima majandusuuendusi ja tutvustama turumajanduse tõdesid. See oli aga heaks pinnaseks muudelegi muutustele. Nõukogude Liidus eraettevõtlust ei eksisteerinud ning seega polnud ka ettevõtjate esindusorganisatsioone. Uutes tingimustes said ärksamad inimesed üsna kiiresti aru, et neid on siiski vaja. Ajaloost oli eeskujugi olemas.

Kui algselt oli kaubanduskoda loodud selleks, et koondada kaupmehed ja töösturid ühisesse organisatsiooni, millel oleks õigus esitada valitsusele seisukohti ja soove kaubandust ja tööstust puudutavates küsimustes, siis ENSV Kaubandus-Tööstuspalatil olid hoopis teised eesmärgid. Palat esindas riiklikke struktuure.

Eesti Vabariigi aegse kaubanduskoja tegevus ja roll ettevõtluse arendamisel ning toetamisel pakkus huvi mehele, kes oli 1987. aasta alguses läinud tööle ENSV Kaubandus-Tööstuspalati presiidiumi esimehe asetäitjaks. See mees oli Peeter Tammoja.

1989. aasta märtsis oli ENSV Kaubandus- ja Tööstuspalati korraline üldkoosolek. Peeter Tammojale tundus paras aeg taastada Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. 21. märtsil 1989 taastati kaubandus-tööstuskoda.

Alates 21. märtsist 1989 on koda jälle iseseisev ja töötab täie jõuga ettevõtjate heaks. Kuigi praegune kaubanduskoda on vabatahtliku liikmeskonnaga ühendus, on eesmärgid jäänud ikka samaks – parema ettevõtluskeskkonna ja majanduspoliitika kujundamine. Dialoogis riigikogu, valitsuse ja kohalike omavalitsustega esindab ja kaitseb kaubanduskoda kõigi Eestis tegutsevate ettevõtjate huve.

Pikema ja põhjalikuma ülevaate saamiseks loe raamatut „Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Eesti ettevõtluse eestkõneleja“.