Meie töövõidud

MAKSUD

• Kaubanduskoja eestvedamisel jõudis seadusesse põhimõte, et maksumuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt pool aastat.
  Maksukeskkonna ettenähtavuse suurendamiseks esitas kaubanduskoda 2014. aasta sügisel riigikogule ettevõtjate ühispöördumise, millele andis oma toetusallkirja ligi 1300 ettevõtjat ja ettevõtlikku inimest. Pöördumises tegime ettepaneku, et maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt pool aastat. Muudatus jõustus 2015. aasta 1. juulil. Tegemist oli ajaloolise hetkega, sest esimest korda jõudis rahvaalgatuse korras tehtud ettepanek seadusesse.

• Oleme seisnud tänase ettevõtete tulumaksusüsteemi säilimise eest. 
  Aastate jooksul on korduvalt soovitud muuta ettevõtete tulumaksusüsteemi, kuid kaubanduskoda on sellistele plaanidele alati selgelt vastu olnud ning tänu sellele ei ole ettevõtete tulumaksusüsteemis põhimõttelisi muudatusi tehtud.

• Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud tõusid plaanitust oluliselt väiksemas mahus.
  Regionaal- ja põllumajandusministeerium tuli 2023. aasta detsembris välja ettepanekuga tõsta uuest aastast toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra vastavalt 40 ja 85 protsenti. Koda andis ministeeriumile teada, et tasu tõstmine nii suures ulatuses ei ole põhjendatud, sest aastane palgakasv ja inflatsioon on olnud kordades väiksemad. Ministeerium võttis vähemalt osaliselt arvesse koja kriitikat ning tõstis 2024. aastast tasumäärasid 25 protsenti ehk esialgu plaanitust oluliselt väiksemas mahus.

• Uus saastetasu jäi kehtestamata.
  Keskkonnaministeerium tuli 2022. aasta kevadel välja ettepanekuga panna ettevõtetele kohustus maksta ringlusse võtmata plastpakendijäätmete eest saastetasu 750 eurot tonni kohta. Koda oli koos kaheksa ettevõtlusorganisatsiooniga sellele ettepanekule vastu, sest saastetasu kehtestamine suurendab motivatsiooni jätta plastpakendijäätmete kogus deklareerimata ning seeläbi suureneb ebaaus konkurents, uue tasu üle on keeruline teostada järelevalvet ning plaanitav saastetasu on ebamõistlikult kõrge. Meid võeti kuulda ning ministeerium loobus uue saastetasu kehtestamisest.

• Ukraina abistamiseks tehtud annetused on tulumaksuvabad.
  2022. aasta märtsis võttis Riigikogu koja ettepanekul vastu tulumaksuseaduse muudatuse, mis võimaldas juriidilistel isikutel teha 2022. aasta lõpuni Ukraina heaks annetusi tulumaksuvabalt, kui annetus on tehtud järgmistele organisatsioonidele: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Koja ettepanekul on seda erisust pikendatud 2025. aasta lõpuni. 

• Pakendimaks jäi kehtestamata.
  Kaubanduskoja survel loobus riik 2018. aastal turule toomise pakendiaktsiisi kehtestamisest. Ettevõtjate jaoks tähendab see rahalist võitu ca 15-20 miljonit eurot aastas.
• Panditulumaks asendati mõistlikuma meetmega. 
  Riik loobus kaubanduskoja ja teiste ettevõtjate esindusorganisatsioonide survel panditulumaksust, mis oleks kaasa toonud kontsernisiseste laenude maksustamise tulumaksuga. Panditulumaksu asemel viidi tulumaksuseadusesse põhimõte, mille kohaselt võib maksu- ja tolliamet maksustada emaettevõtjale ja emaettevõtja tütarettevõtjatele antud laenud, kui laenu tingimused viitavad sellele, et sisuliselt on tegemist varjatud kasumieraldisega.
• Aitasime spordikulud vabastada erisoodustusmaksust.
  Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis töötaja kohta. Selle positiivse muudatuse elluviimisse andis olulise panuse ka kaubanduskoda. Maksuvabad ei ole siiski kõik sportimisega ja tervise edendamisega seotud kulud, vaid ainult teatud osa neist. Erisoodustusmaksust on vabastatud avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused; tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused; kulutused taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele ning ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed.
• Magustatud joogi maks jäi tulemata.
  Riik plaanis 2018. aastast kehtestada magustatud jookidele maksu, kuid kaubanduskoja ja teiste ettevõtjate esindusorganisatsioonide survel loobus riik limonaadimaksu kehtestamisest. Selle tulemusena jääb riigil saamata ca 15 miljonit eurot ning ettevõtetele ei lisandu täiendavat halduskoormust.
• Töötaja majutamise kulud vabastati erisoodustusmaksust. 
  Tänu meie pingutustele on antud tööandjale võimalus hüvitada maksuvabalt töötaja majutamise kulud. Seda saab teha juhul, kui töötaja elukoht on vähemalt 50 km kaugusel töökohast ning töötajal puudub lähemal eluase. Kui töökoht on Tartus või Tallinnas, saab töötajale majutamist maksuvabalt hüvitada 200 euro ulatuses ühes kuus, mujal 100 euro ulatuses. Muudatus jõustus 2017. aasta 1. augustil.
• Laiendati tööandja võimalusi tasuda maksuvabalt töötaja transpordi eest kodu ja töökoha vahel.
  Tänu kaubanduskoja ettepanekule ei loeta enam erisoodustuseks tööandja kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui tööandja korraldab töötajatele transporti bussi või vähemalt kaheksakohalise sõidukiga. Muudatus jõustus 2017. aasta 1. augustil.
• Kaubanduskoja ettepanekul tõsteti välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 32 eurolt 50 euroni.
  2015. aastal tegi kaubanduskoda rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära. Meie ettepanek võeti arvesse ning alates 1. jaanuarist 2016 tõusis välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 euroni.
• Kütuste aktsiisitõus lükkus edasi.
  Kaubanduskoja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide survel loobus riik diislikütuse, maagaasi ja teiste kütuste ning elektrienergia aktsiisi tõstmisest 2022. aasta 1. maist.
• Eesti ettevõte ei hakka vastutama välismaa renditöötaja tulumaksu tasumise eest.
  2019. aasta suvel tuli riik välja ettepanekuga, et Eesti ettevõte peab tasuma oma välismaalasest renditöötaja töötasult tulumaksu, kui välismaa rendileandja ei ole maksu Eestis tasunud. Koja vastuseisu tõttu loobus riik selle ettepaneku elluviimisest.
• Suutsime rohkem kui kümme aastat hoida ära arvutitele ja telefonidele täiendava tasu kehtestamist. 
  Kaubanduskoda suutis rohkem kui kümme aastat ära hoida muudatused, mille kohaselt oleks tulnud maksta paljude tehnikaseadmete ostmisel nn tühja kasseti tasu, et maksta muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele õiglast hüvitist selle eest, et inimestel on lubatud ilma autori nõusolekuta kopeerida muusikat ja filme isiklikuks kasutuseks. Olukord muutus 2021. aastal, sest riigikogu võttis hoolimata kaubanduskoja kriitikast vastu seadusemuudatused, mille kohaselt tuleb alates 2021. aasta 1. aprillist maksta iga ostetud arvuti ja nutitelefoni pealt nn tühja kasseti tasu.
• Tänu kaubanduskoja ettepanekutele ei kuulu alates 2018. aasta 1. maist pöördmaksustamisele teatud metalltooted, näiteks ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu- ja vihmaveetorud.
  Lisaks ei pea pöördmaksustatavate kaupade osas esitama eraldi arvet, kui vastav käive on arve esitamise ajaks täielikult toimunud.
• Meie ettepanekul suurendati isikliku sõiduauto kasutamisega töösõitudeks seotud maksuvaba hüvitist 256 eurolt 335 euroni.
  Muudatus jõustus 1. septembril 2014.
• Kaubanduskoja ettepanekul vabastati lähetusega seotud majutuskulud täies ulatuses erisoodustusmaksust.
  Kaubanduskoda tegi 2011. aastal rahandusministeeriumile ettepaneku kaotada lähetusega seotud majutuskulude maksuvaba piirmäärad, mis Eesti-sisese lähetuse korral oli 77 eurot ning välislähetuse korral 128 eurot päevas. Meie ettepanekut võeti kuulda ning piirmäärad kaotati alates 1. jaanuarist 2012. Selle tulemusena säästavad ettevõtjad iga aasta üle miljoni euro.
• Aitasime juhatuse liikme tööga seotud tasemekoolituse kulud vabastada erisoodustusmaksust.
  Riik plaanis vabastada vaid töötajate tasemekoolituse ja vabaharidusliku koolituse kulud erisoodustusmaksust, kuid meie ettepanekul anti maksuvabastus ka juhatuse liikmete koolituskuludele. Muudatus jõustus 2012. aasta 1. jaanuaril.

VÕITLUS HALDUSKOORMUSEGA

• Kaotati firmaautode sõidupäevikud. 
  Meie ettepanekul kaotas riik firmaautode sõidupäevikute täitmise kohustuse. Erisoodustuse hinna arvutamise aluseks on nüüd sõiduauto võimsus. Muudatus jõustus 1. jaanuaril 2018. 
• Aitasime tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid.
  Kaubanduskoja toetusel tõsteti 2016. aasta algusest raamatupidamise aastaruande auditi piirmäärasid kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Selle tulemusena vabanes üle 1000 ettevõtja auditi või ülevaatuse kohustusest.
• Iga ohtliku kemikaali kohta ei pea tööandja hankima ohutuskaarti.
  Riik võttis arvesse kaubanduskoja ettepanekut ning alates 2021. aasta maist ei pea tööandja enam hankima ohtliku kemikaali ohutuskaarti, kui tegemist on üldsusele pakutava või müüdava ohtliku kemikaaliga või kui ohtlik kemikaal on varustatud piisava teabega, et tööandja saaks rakendada asjakohaseid meetmeid riskide maandamiseks. Seega ei pea tööandja hankima enam ohutuskaarti näiteks nõudepesuvahendite, pesukapslite või muu tavakauplusest kõigile kättesaadava kodukeemia osas. 
• Riik loobus bürokraatlikest nõuetest soolise palgalõhe vähendamiseks. 
  Koda oli vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatustele, mis oleksid tööandjatele toonud märgatava halduskoormuse tõusu. Näiteks oleksid tööandjad pidanud eelnõu kohaselt vähemalt kord kahe aasta jooksul teavitama töötajaid meeste ja naiste võrdsest kohtlemisest (nt nais- ja meestöötajate keskmisest töötasust). Eelnõuga sooviti kehtestada ka loetelu soopõhistest andmetest, mida kõik tööandjad peavad oma töötajate kohta koguma ja säilitama. Koja ja teiste huvigruppide survel jättis riigikogu selle eelnõu 2019. aasta kevadel vastu võtmata.
• Iga töövahendi kohta ei pea koostama ohutusjuhendit.
  Kaubanduskoja ettepanekul jõudis 2021. aasta 1. märtsil töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse muudatus, mille kohaselt ei pea tööandja koostama kõikide kasutatavate töövahendite kohta ohutusjuhendit, sh näiteks ka pastapliiatsi ja klammerdaja kasutamise kohta. Ohutusjuhendit on vaja vaid juhul, kui seda nõuab töökeskkonna riskianalüüs.
• Tööandja ei pea iga kuu riigile esitama erivajadusega inimese eest sotsiaalmaksu maksmise taotlust. 
  Kaubanduskoda juhtis tähelepanu probleemile, et kui ettevõtja võtab tööle erivajadusega inimese ning soovib, et riik maksaks selle töötaja eest sotsiaalmaksu, tuleb tööandjal esitada riigile vastav taotlus iga kuu. Meie tõstatatud probleem lahendati 1. juulist 2016 ning täna ei pea tööandja esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust mitte iga kuu, vaid piisab ühekordsest taotluse esitamisest.
• Keskkonnaametit tuleb teavitada ühiskanalisatsiooni juhitavatest ohtlikest ainetest kord aastas, mitte kord kvartalis.
  2023. aasta 1. juulil jõustus uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis paneb keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtjale, kes kasutab oma tegevuses ohtlikke aineid, mida juhitakse ühiskanalisatsiooni, kohustuse teavitada nende ainete heidete kogus ja sisaldus keskkonnaametile. Eelnõu varasema versiooni kohaselt oli ettevõtetel teavituskohustus kord kvartalis, kuid koja ettepanekul jõudis seadusesse põhimõte, et seda kohustust tuleb täita kord aastas.  
• Kaubanduskoja ettepanekul vähenes osade majutusettevõtete halduskoormus. 
  2021. aasta 1. mail jõustus kaubanduskoja ettepanekul turismiseaduses muudatus, mis võimaldab majutusettevõtetel registreerida ja säilitada külaliste andmeid lisaks paberkandjale ka elektrooniliselt.

• Hoidsime ära halduskoormuse suurenemise seoses lähetatud töötajatega. 
  Sotsiaalministeerium soovis teha Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses muudatust, mille kohaselt peab Eesti ettevõte esitama tööinspektsioonile andmed Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja kohta, kui Eesti ja välisriigi ettevõte ei ole leppinud kokku, kes peab andmed tööinspektsioonile esitama. Kaubanduskoda oli sellele muudatusele vastu, sest see oleks suurendanud Eesti ettevõtete halduskoormust. Sotsiaalministeerium arvestas meie ettepanekuga ning loobus muudatuse elluviimisest. Seega kehtib endiselt põhimõte, et vastutus andmete edastamise eest tööinspektsioonile on lähetatud töötaja tööandjal ehk välisriigi ettevõttel.

• I riskiklassi meditsiiniseadmete esmakordsest levitamisest teavitamise kohustus jäi tulemata.
  Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud meditsiiniseadme seaduse muutmise eelnõu nägi algselt meditsiiniseadmete levitajatele ette kohustuse teavitada terviseametit ka I riskiklassi kuuluvate meditsiiniseadmete, näiteks erinevate plaastrite ja sidemete esmakordsest levitamisest Eestis. Koda tegi ettepaneku jätta see kohustus kehtestamata, sest nende seadmete puhul on ohtlike kõrvalmõjude risk väga väike ning seega puudub kohustuse järele vajadus. Ministeerium loobus tänu meie ettepanekule uue teavitamiskohutuse kehtestamisest.  

TÖÖTAMINE

• Tööandja kohustused seoses kaugtööga on seaduses selgemalt kirjas.
  Kuna kaugtöökoha tingimused on enamasti tööandja kontrolli alt väljas, siis ei ole mõistlik tööandjalt nõuda, et kaugtöö korral tuleb täita samasuguseid reegleid nagu töökohal töötamise korral. Seetõttu tegi koda ettepaneku tuua seaduses konkreetselt välja, milliseid kohustusi peab tööandja täitma kaugtöö korral. Koja ettepanek võeti arvesse ning vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused jõustusid 2022. aasta 19. novembril. Tööandjal on nüüd kaugtöö korral peamiselt kuus kohustust: kaugtööga seonduvate võimalike riskide kajastamine riskianalüüsis ja riskide maandamiseks abinõude rakendamine, töötaja juhendamine enne kaugtööle lubamist, tööülesannete täitmiseks sobilike töövahendite tagamine, töötaja tervisekontrolli korraldamine, tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimine ning haigushüvitise maksmine. Tööandja peab täitma muid töötervishoiu- ja tööohutusealaseid kohustusi ainult siis, kui see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik.
• Seadusesse jäi lisamata tööandja kohustus sisustada kaugtöö töökoht.
  Koda oli vastu ettepanekule lisada töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse põhimõte, et tööandja peab kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti. Meie ettepanek võeti arvesse ning seadusesse lisati üksnes punkt, et kaugtöö töökoht sisustatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Vastav muudatus jõustus 2022. aasta 19. novembril.
• Töötaja haiguslehe avamisest teavitatakse tööandjat. 
  Kaubanduskoja ettepanekul on antud tööandjale alates 2018. aasta maist võimalus tellida riigilt teavitus, kui tema töötaja kohta avatakse haigusleht. Tööandjal on võimalus teavitus tellida riigiportaali kaudu. Varasemalt ei olnud võimalik tööandjal näha, kas ja millal on töötaja kohta haigusleht avatud. Teave jõudis tööandjani alles pärast haiguslehe lõppemist.
• Lapsehoolduspuhkusele mineku etteteatamise aeg pikenes 30 päevale.
  Kui varasemalt pidi töötaja teavitama tööandjat lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest 14 kalendripäeva ette, siis koja ettepanekul pikenes see tähtaeg alates 2022. aasta 1. aprillist 30 kalendripäevani.
• Välismaalaste palkamine on läinud lihtsamaks. 
  Kaubanduskoda on aastate jooksul esitanud hulgaliselt ettepanekuid, et muuta välismaalaste palkamine ettevõtete jaoks lihtsamaks. Mitmed meie ettepanekud on jõudnud ka välismaalaste seadusesse. Näiteks ei pea välismaalasele maksma enam vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist palka, vaid piisab keskmise palga maksmisest. Tööandja ei pea enam taotlema töötukassa luba konkreetse välismaalase palkamiseks, vaid luba on seotud pakutava töökohaga. Kaubanduskoja ettepanekul on lihtsustatud ka välisinvestorite elamisloaga seonduvaid nõudeid. Näiteks on kaotatud 183 päeva Eestis viibimise nõue ning lihtsustatud on suurinvestorite elamisloa taotlemise protsessi. 2022. aasta 24. mail jõudis seadusesse koja ettepanek, mille kohaselt vähenes tippspetsialistile makstav töötasu nõue kahekordselt Eesti keskmiselt töötasult 1,5-kordse keskmise palgani. 2023. aasta 1. jaanuaril jõustus koja ettepanekul muudatus, mis võimaldab teatud tingimuste täitmise korral välismaalasel taotleda kuni kaheks aastaks elamisluba töötamiseks sisserände piirarvu väliselt. 

• Valveaja reeglid muutusid paindlikumaks.
  2022. aasta märtsis tegime sotsiaalministeeriumile ja sotsiaalpartneritele ettepaneku muuta töölepingu seadust selliselt, et teatud töötajate, näiteks elutähtsa teenuse osutaja töötajate osas oleks lubatud valveaja kasutamise korral kõrvale kalduda igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangust. Koja ettepanek võeti osaliselt arvesse. 2022. aasta 24. detsembril jõustus töölepingu seaduse muudatus töötajate osas, kelle tööülesanne on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ja taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine. Nüüd on tööandjal lubatud eelpool nimetatud töötajaga sõlmida kokkulepe, et valveaja puhul ei tule kinni pidada igapäevasest ja iganädalasest puhkeaja piirangust. Samas sisaldab seadus täiendavaid tingimusi, millele see kokkulepe peab vastama. Näiteks ei tohi valveaja kestus ühes kuus ületada 130 tundi ning töötajale tuleb tagada kaks tööst ja valveajast vaba nädalavahetust kuus.

• Jõustusid erisused iseseisva otsustuspädevusega töötajatele.
  2022. aasta märtsis pöördusime sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalpartnerite poole ettepanekuga lisada töölepingu seadusesse säte, mis lubab tööandjal sõlmida töötajaga kokkulepe, et töötaja saab ise valida endale sobiva tööaja ning tema suhtes ei kehti töö- ja puhkeaja reeglid. Koja ettepanek võeti arvesse ning vastav muudatus jõustus 2022. aasta 24. detsembril. Tööandjal on nüüd lubatud sõlmida iseseisva otsustuspädevusega töötajaga kokkulepe, et töötaja suhtes ei kehti töölepingu seadusest tulenevad reeglid, mis puudutavad öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, tööaja korraldust, valveaega, öötöö piirangut, igapäevast ja iganädalast puhkeaga ning tööaja lühendamist. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja on töötaja, kes on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama. Sellisel töötajal peab olema suurem võimalus korraldada tööaega vastavalt oma soovidele ja vajadustele.

• Alaealiste tööregulatsioon on muutunud paindlikumaks. 
  Kaubanduskoja ettepanekute tulemusena on leevenenud alaealiste töötamisele kehtivaid piiranguid. Näiteks koolikohustuse täitnud alaealisel on lubatud töötada 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Vähemalt 13-aastane koolikohustuslik alaealine võib koolivaheajal töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Muudatuste eesmärk on anda alaealistele paremad võimalused töötamiseks ning tööharjumuse omandamiseks. Muudatused jõustusid 8. mail 2017.

• Koja ettepanekul ei pikenenud periood, mil töötaja ei olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma.
  2023. aastal tegi riik ettepaneku muuta töölepingu seadust selliselt, et töövõime vähenemise korral terviseseisundi tõttu saab töölepingu üles öelda juhul, kui töötaja ei ole kuus kuud olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma. Kehtiva seaduse kohaselt võib töölepingu üles öelda, kui terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Koda tegi ettepaneku loobuda muudatusest, kuna kuus kuud on tööandja jaoks väga pikk periood ning see tähendab, et tööandja peab leppima pikema aja perioodi töötajaga, kes ei ole võimeline täitma enda tööülesandeid. Koja vastuseisu tõttu loobus riik selle muudatuse elluviimisest.

• Riik loobus koja survel välisüliõpilaste tööaja piiramisest.
  Kaubanduskoja ja teiste huvigruppide ettepanekul loobus siseministeerium ettepanekust lubada Eestis õppival välismaalasel Eestis töötada vaid kuni 16 tundi nädalas.
• Taastati juhatuse liikme võimalus võtta end töötuna arvele. 
  2014. aastal jõustus seadusemuudatus, mille järgi ei võinud juhatuse liige enam töötuna arvel olla ega saada töötuskindlustushüvitist. Seda muudatust kritiseerisid lisaks kaubanduskojale ka näiteks õiguskantsler ning riigikohus, leides, et selline keeld on vastuolus põhiseadusega. Riik võttis kriitikat kuulda ning alates 2018. aastast on juhatuse liikmel taas võimalus end töötuna arvele võtta, kui ta ei saa oma ülesannete täitmise eest tasu ning ta täidab töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi.
• Kutsehaiguse diagnoosimisel peab töötervishoiuarst suhtlema ka tööandjaga.
  Koda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust selliselt, et töötervishoiuarst peab kutsehaiguse diagnoosimisel suhtlema ka tööandjaga. Meie ettepanek võeti arvesse ning 2022. aasta 19. novembril jõustusid muudatused, mille kohaselt peab töötervishoiuarst kutsehaiguse diagnoosimisel vestlema tööandjaga ja vajaduse korral külastama töökeskkonda. Varasemalt oli töötervishoiuarstil lubatud tuvastada põhjuslik seos kutsehaiguse ja töökeskkonna vahel pelgalt dokumentide ja töötaja öeldu põhjal.
• Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme volituste tähtaeg muutus paindlikumaks.
  Tegime sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme volitused  tähtajatuks, et vähendada nii tööandjate kui ka töötajate halduskoormust. Varasemalt oli volituste tähtaeg neli aastat. Sotsiaalministeerium võttis meie ettepanekut arvesse ning 2021. aasta 1. märtsil jõustusid seadusemuudatused, mille kohaselt ei ole volituste tähtaeg enam seaduses kirjas.
• Kollektiivlepingu tingimuste laiendamise regulatsioon muutus rangemaks. 
  2021. aasta 22. novembril jõustusid kollektiivlepingu seaduse muudatused, mis näevad muu hulgas ette konkreetsed esinduskriteeriumid pooltele, kel on lubatud kollektiivlepingu tingimusi laiendada kogu sektori töötajatele ja tööandjatele. Muudatuste tegemisel võeti arvesse mitmeid kaubanduskoja ettepanekuid. Näiteks algselt soovis sotsiaalministeerium kehtestada esindatuse nõude üksnes tööandjate liidule, kuid kaubanduskoja ettepanekul tuli esinduskriteerium ka ametiühingule. Ministeerium tõstis kaubanduskoja ettepanekul ka tööandjate liidu esinduskriteeriumit algselt 20 protsendilt 40 protsendini.
• Tööandja sai võimaluse maksta rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist.
  2023. aasta 1. detsembril jõustus sotsiaalmaksuseaduses koja ettepanek, mille kohaselt on tööandjal võimalik soovi korral maksta sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ka rasedale töötajale. Varasemalt oli see võimalik üksnes töötaja osas, kes ei ole rase. 

• Töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid on lihtsustatud. 
  Koja ettepanekul seoti esmase tervisekontrolli aeg katseajaga. Kui varem tuli töötaja suunata terviskontrolli tööle asumise esimesel kuul, siis nüüd tuleb seda üldreeglina teha katseaja jooksul. Lisaks kaotati koja ettepanekul ka ebavajalikud nõuded seoses töötaja juhendamise ja väljaõppe regulatsiooniga. Tööandjal on edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust. Koja soovitusel lisati seadusesse ka põhimõte, et töötajal ja tööandjal on võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Muudatused jõustusid 2019. aasta alguses.

AUS KONKURENTSIKESKKOND

• Riigile tasutud maksusummad on avalikud.
  Kaubanduskoja ettepanekul avalikustab maksu- ja tolliamet iga kvartal oma kodulehel kõikide juriidiliste isikute riigile tasutud maksude koondsumma, tööjõumaksude summa, käibe suuruse ja töötajate arvu. Avalikustamise eesmärk on suurendada ettevõtluskeskkonna läbipaistvust, tagada ausat konkurentsi ning tugevdada ühiskondlikku järelevalvet maksukohustuslaste maksukuulekuse üle. Esmakordselt avaldati maksusummad 10. oktoobril 2014.

• Ettevõtjatel tekkis võimalus jagada oma maksukäitumise hinnangut tehingupartneriga.
  Koja toetusel lõi maksu- ja tolliamet 2021. aasta septembris ettevõtjatele võimaluse jagada soovi korral äripartneritega oma maksukäitumise hinnangut, mis näitab, kuidas ettevõtja paistab maksu- ja tolliametile.

• Äriregistri andmed on kõigile tasuta kättesaadavad.
  Kaubanduskoda on eelnevatel aastatel korduvalt teinud ministeeriumitele ja riigikogule ettepaneku teha äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavaks. Alates 2022. aasta 1. oktoobrist on e-äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavad. Varasemalt olid tasuta kättesaadavad üksnes registrikaardi andmed. Tasuta andmed annavad ettevõtetele võimaluse senisest lihtsamalt ja odavamalt vaadata andmeid oma koostööpartnerite või konkurentide kohta ning luua uusi innovaatilisi teenuseid.

• Maksuvõlg peab olema avalik igal ajal, sh ka eriolukorra ajal. 
  Kaubanduskoda pöördus liikmete palvel 2020. aasta aprilli lõpus maksu- ja tolliameti poole ettepanekuga avalikustada ka eriolukorra ajal juriidilisest isikust maksuvõlglaste nimekiri koos maksuvõla suurusega. Maksu- ja tolliamet reageeris kiiresti meie ettepanekule ning peagi oli avalik võlapäring maksu- ja tolliameti veebilehel taastatud.

• Toetasime töötamise registri loomist.
  Kaubanduskoda andis jah-sõna töötamise registri käivitamisele, et võidelda senisest efektiivsemalt ümbrikupalkade maksmise vastu. Kuigi töötamise register on raamatupidajatele tööd mõnevõrra juurde toonud, on register oma eesmärki täitnud, sest olulisel määral on vähenenud täielikult mustalt töötavate inimeste osakaal.

RIIGIHANKED

• Riigihangete seadusesse lisati täiendav meede alapakkumuste vastu võitlemiseks.
  Ehitustööde tegemiseks korraldatavates riigihangetes põhjustavad sageli probleeme alapakkumised. See tähendab, et mõned hangetel osalevad ettevõtted teevad väga odava pakkumise, saavutades madala hinna tihti tööjõukulude arvelt. Kaubanduskoja eestvedamisel lisati riigihangete seadusesse säte, mis kohustab ehitushankes osalevat ettevõtjat maksma oma töötajatele palka, mis ei tohi olla väiksem kui 70 protsenti sama valdkonna keskmisest töötasust. Kui hankes parimaks osutuv pakkumus on ebatavaliselt madala hinnaga, kontrollib hankija pakkuja tööjõulukulude andmeid ning palgatingimuse rikkumise korral saab hankija alapakkumuse tagasi lükata.
• Ehitushangetele kehtestati pikemad pakkumuse esitamise tähtajad.
  Kaubanduskoja ettepanekul pikendati riigihangete seaduses ehitushangete pakkumuse esitamise tähtaegu. Ehitushanke pakkumuse esitamise miinimumtähtaeg alla rahvusvahelise piirmäära jäävates riigihangetes on 25 päeva ning üle rahvusvahelise piirmäära ulatuva maksumusega ehitushangetes 45 päeva.
• Kaubanduskoja ettepanekul muudeti riigihangete vaidlustusmenetluses õigusabikulude jagamise korda.
  Riigihangete seadusesse viidi põhimõte, mille kohaselt toimub vaidlustusmenetluses õigusabikulude kandmine samal põhimõttel nagu kohtuvaidlustes – kaotaja maksab vastaspoole kulud. Lisaks riigilõivule ja eksperditasule saab kulude hulka arvestada ka lepingulise esindaja tasud, seda küll mõistlikus ja põhjendatud ulatuses.
• Kaubanduskoja ettepanekul lisandus seadusesse pakkuja kohustus põhjendada, miks märgitakse pakkumuses sisalduv teave ärisaladuseks.
  Koja ettepanekul lisandus seadusesse põhimõte, et ärisaladuseks ei tohi märkida pakkumuse maksumust ja osamaksumusi. Teenuste hangete puhul ei tohi ärisaladusena märkida ka muid hindamiskriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Asjade ja ehitustööde hangete puhul tuleb lisaks maksumusele avaldada alati kõik hindamiskriteeriumitele vastavad pakkumust iseloomustavad näitajad.

KESKKOND

• Tänu kaubanduskoja ettepanekule on ca 3000 ettevõtjat vabanenud pakendiaruande auditeerimise kohustusest.
  2015. aasta alguses jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt pidid kõik pakendiettevõtjad laskma oma pakendiaruande auditeerida vandeaudiitoril. Astusime pakendiettevõtjate kaitseks välja ning tegime ettepaneku loobuda pakendiaruannete auditeerimise kohustusest. Keskkonnaministeerium on kaubanduskoja ettepanekut osaliselt arvesse võtnud. Alates 2016. aasta 1. jaanuarist vabastati pakendiaruande auditeerimise kohustusest need ettevõtjad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendimassi. 2021. aasta 15. mail jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt ei pea pakendiaruannet laskma auditeerida ettevõtjad, kes lasevad turule kuni 20 tonni pakendeid. Lisaks on edaspidi kolmeks aastaks vabastatud audiitorkontrolli kohustusest ettevõtjad, kelle audiitorkontrolli aruanne on märkusteta. Tänu kaubanduskoja ettepanekule hoiavad ca 3000 ettevõtjat igal aastal kokku ca 3 mln eurot. 

• Pakendiettevõtjatele jäi tulemata 3 kohustust.
  Koja ettepanekul jäi pakendiseadusesse lisamata kohustuslikud meetmed toidupakendite ja joogitopside vähendamiseks. Üheks selliseks meetmeks oli 50-sendine pakendi ja joogitopsi hind. Lisaks ei tulnud pakendiettevõtjale kohustust võtta jäätmevoost tasuta tagasi müüdud kauba pakendijäätmeid ning kohustust panna iga poe juurde pakendikonteiner. Muudatused oleksid jõustunud 2023. aasta mais.

• Koja ettepanekul muutus pikemaks ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside vähendamise meetmete kirjeldamise tegevuskava koostamise tähtaeg. 
  Kui algselt oleks ettevõtetel tulnud koostada vastav tegevuskava 2023. aasta 1. maiks, siis koja ettepanekul pikenes see tähtaeg 1. septembrini.

• Saavutasime 2 töövõitu seoses pakendite aruandlusega. 
  Koja ettepanekul loobus kliimaministeerium plaanist kehtestada pakendiettevõtjatele kohustus esitada tagasiulatuvalt andmeid ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kohta. Jõustunud õigusakti kohaselt tuleb pakendiettevõtjatel esitada vajalikud andmed pakendiregistrile esmakordselt 2024. aasta kohta. Kliimaministeerium arvestas ka teise koja ettepanekuga, mille kohaselt tuleb arvestust toidupakendite ja joogitopside üle pidada kaalupõhiselt, mitte tükki alusel.

• Uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse väljatöötamisel võeti arvesse mitmeid koja ettepanekuid. 
  2023. aasta 1. juulil jõustus uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis sisaldab ka mitmeid koja ettepanekuid. Näiteks eelnõu varasema versiooni kohaselt võis keskkonnaamet anda teatud juhtudel ettevõttele kuni ühe aastase tähtaja reovee nõuetele vastavaks viimiseks, kuid koja ettepanekul pikendati seda tähtaega kahe aastani. Koja ettepanekul muutusid ka reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtuste määramise reeglid konkreetsemaks ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu tagastamise reeglid paindlikumaks.  
• Koja survel jäi pakendiseadusesse lisamata mitu ebamõistlikku nõuet.
  Meie ettepanekul jäi pakendiseadusesse lisamata punkt, et toit, mis on mõeldud kohe tarbimiseks ja mis ei vaja töötlemist, tuleb alates 2026. aastast pakendada korduskasutuspakendis. See tähendab, et näiteks kalakonserv, kohuke või juust oleksid pidanud paari aasta pärast olema korduskasutuspakendis. Lisaks olime tugevalt vastu ettepanekule kehtestada ühekordsetele toidupakenditele 50-sendine müügihind. Ka see nõue jäi eelnõust välja. Kohustuslike nõuete asemel lisandus seadusesse üldine põhimõte, et pakendiettevõtjad peavad vähendama ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside hulka, kuid iga ettevõtja saab ise valida, kuidas seda eesmärki täita. Koja ettepanekul jäi pakendiseadusesse lisamata ka ebaselgust ja ettevõtete kulusid suurendav muudatus, mille kohaselt tuleb ettevõttel võtta müügipakendijäätmeid tagasi ka jäätmevoost. Lisaks jäi koja survel seadusesse lisamata nõue, et iga poe juures peab olema eraldi pakendikonteiner. Selline nõue ei ole mõistlik iga poe, näiteks jalatsikaupluse või lillepoe puhul. 
• Müügipakendile ei kehtestatud ringlussevõtu sihtarvu. 
  Algselt soovis riik viia pakendiseadusesse põhimõtet, et müügipakendi ringlussevõtule kehtiks eraldi sihtarv. See tähendab, et pakendiettevõtjad oleksid pidanud tagama, et näiteks aastani 2025 tuleb ringlusesse võtta vähemalt 50 protsenti müügipakenditest. Kaubanduskoda koostöös mitme erialaliiduga oli selle nõude kehtestamisele vastu. Kuna müügipakendeid on keeruline eristada muudest pakendijäätmetest, siis ei oleks võimalik usaldusväärselt kontrollida selle nõude täitmist. Riik võttis kriitikat kuulda ning jättis plaanitud muudatuse tegemata.
• Ettevõtted ei pea FOKA registrisse kandma tuhandeid uusi seadmeid.
  Koda tegi 2023. aasta veebruaris Riigikogule ettepaneku jätta vastu võtmata keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oleks pannud ettevõtjatele kohustuse kanda FOKA registrisse kuni 20 000 täiendavat seadet, näiteks ka külmikautod ja soojuspumbad. Riigikogu võttis meid kuulda ning eelnõu jäi seadusena vastu võtmata. Seega jäi nii ettevõtjatele kui ka riigile tulemata täiendav töökoormus ja kulud.
• Jäätmeseaduse eelnõu jäi tänu kaubanduskoja survele vastu võtmata. 
  Kaubanduskoda koostöös mitme erialaliiduga oli tugevalt vastu jäätmeseaduse eelnõule, mis oleks suurendanud ettevõtjate kulusid kümnete miljonite eurode võrra aastas. Näiteks sooviti seadusesse lisada nõue, et tootja peab andma teavet selle kohta, kui palju energiat ja materjale kulus toote (nt kurgi või jalgratta) valmistamiseks. Eelnõuga sooviti ebamõistlikult laiendada ka pakendiettevõtete vastutust. Lisaks soovis keskkonnaministeerium seadusesse lisada pakendijäätmete kohtkogumise ideed, mille kohaselt tuleks iga maja ja korteriühistu juurde panna pakendikonteiner ning konteineri tühjendamisega seonduvad kulud peaksid kandma ettevõtjad. Riigikogu ei võtnud 2019. aasta kevadel seda eelnõud vastu.
• Kaubanduskoja toetusel muudeti leebemaks heitvee reostusnäitajate piirväärtuseid.
  Varasemalt olid heitvee piirväärtused ülemäära ranged ning need olid läbipaistmatult kehtestatud. Olukord läks paremaks 2017. aasta jaanuaris, mil jõustusid mõnevõrra leebemad piirväärtused. Näiteks on suurendatud tsingi sisalduse piirväärtust heitvees.

ÄRIÕIGUS

• Dividendide maksmist ei ole tehtud kohustuslikuks.
  Tänu koja tugevale survele koos teiste ettevõtlusorganisatsioonidega ei leidnud sunddividendide eelnõu riigikogus toetust ning võeti menetlemisest maha. Eelnõu oleks äärmiselt negatiivselt mõjutanud Eesti ettevõtluskeskkonda, muutes kohustuslikuks dividendide maksmise, kui enamusomanikud poleks sellele vastu.
• Ühingute koosolekute korraldamine on muutunud paindlikumaks.
  Kaubanduskoda tegi juba aastaid tagasi ettepaneku võimaldada ühingutel koosolekuid elektrooniliselt läbi viia. 2020. aasta mais jõustusid seadusemuudatused, mis laiendavad kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi teha koosolekuid ja võtta vastu otsuseid tavapärasest erinevatel viisidel, sh elektrooniliste vahendite abil, hääletada enne koosoleku toimumist või üldse ilma koosolekut kokku kutsumata.
• Juhatuse liikme vastutus ei suurenenud. 
  Kaubanduskoja vastuseisu tõttu jäi äriseadustikus tegemata muudatus, et kui juriidilise isiku võlausaldaja ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel, siis võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist endale juriidilise isiku juhatuse liikmelt, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule. Olime sellele muudatusele tugevalt vastu, sest muudatus oleks võinud olulisel määral laiendada juhatuse liikmete vastutust ning tekitada võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist.
• Kõigil osaühingutel on jätkuvalt võimalik osasid registreerida väärtpaberite keskregistris. 
  Koja ettepanekul jättis justiitsministeerium äriseadustikku lisamata punkti, mis keelas põhikirjaga ette näha, et osa ei või pantida, kui osanike nimekirja pidajaks on Eesti väärtpaberite registri pidaja.

• Äriühingu kustutamisest tuleb võlausaldajaid teavitada.
  2023. aasta 1. veebruaril jõustus äriregistri seadus, mis võimaldab kustutada äriühingu registrist, kui äriühing ei ole esitanud majandusaasta aruannet ning selle esitamise tähtajast on möödas vähemalt kolm kuud. Äriregistri seaduse väljatöötamisel juhtisime tähelepanu probleemile, et teatud olukordades võib selline muudatus ebamõistlikult kahjustada võlausaldajate huvisid. Näiteks võib tekkida olukord, kus äriühing jätab majandusaasta aruande teadlikult esitamata, et registripidaja kustutaks äriühingu registrist ning see info ei jõua äriühingu võlausaldajateni. Probleemi leevendamiseks lisandus koja ettepanekul seadusesse nõue, et registripidaja peab avaldama Ametlikes Teadaannetes teate äriühingu registrist kustutamise kohta vähemalt kolm kuud enne kustutamist.

• Äriregistrist on võimalik taotleda registrikande tegemist kindlal kuupäeval.
  2024. aasta 1. märtsil jõustus äriregistri seaduses muudatus, mis annab juriidilisele isikule võimaluse mõjuval põhjusel (näiteks seoses ühinemisega) taotleda äriregistrist registrikande tegemist kindlal kuupäeval. Algselt nägi eelnõu ette, et kui kande soovitud kuupäev langeb puhkepäevale või riigipühale, siis tehakse kanne järgneval tööpäeval, kuid koja ettepanekul muudeti seda võimalust selliselt, et kande tegemine võib toimuda ka puhkepäeval või riigipühal.

• Majandusaasta aruande esitamise tähtaega ei ole lühendatud. 
  Kaubanduskoda on aastate jooksul korduvalt olnud vastu ideele lühendada majandusaasta aruande esitamise tähtaega, mis on täna üldreeglina kuus kuud alates majandusaasta lõpust. Oleme seisnud tähtaja lühendamisele vastu, sest kõik ettevõtted ei pruugi jõuda lühema tähtaja jooksul aruannet esitada. Lisaks näitab statistika, et juba täna ei esita paljud ettevõtted aruannet õigeaegselt ning tähtaja lühendamine ilmselt suurendaks seda probleemi.

• Börsiettevõtte juhtide tasustamispoliitika reeglid muutusid mõistlikumaks. 
  Riik soovis esialgu börsiettevõtete juhtide tasustamispoliitika reegleid kohaldada nii juhatuse kui ka nõukogu liikmetele, kuid koja ettepanekul jäeti nõukogu liikmed seadusest välja. Lisaks võttis riigikogu arvesse koja ettepanekut, et aktsionäride suunised juhtide tasustamispoliitika osas on nõukogule soovituslikud, mitte kohustuslikud. Riigikogu toetas ka koja ettepanekut, mille kohaselt tuleb tasustamisaruanne kinnitada majandusaasta aruande lisana, mitte iseseisva aruandena. Börsiettevõtte juhtkonna tasustamise uusi põhimõtteid tuleb kohaldada 2020. aasta 31. detsembrile järgnevast majandusaastast.
• Osaühingu vabatahtlik lõpetamine on muutunud lihtsamaks.
  Oleme korduvalt tõstatanud probleemina ettevõtete vabatahtliku lõpetamise keerukuse. See on murekohaks eelkõige äriühingute puhul, kus ei ole varasid ega võlausaldajaid. Probleemi aitavad leevendada 2015. aasta alguses jõustunud muudatused, mis võimaldavad senisest lihtsamini vabatahtlikult lõpetada äriühingut. Selleks peab osaühing või aktsiaselts ühinema ainuosanikust või –aktsionärist füüsilise isiku varaga. Ühinemise tulemusena lähevad äriühingu kõik õigused ja kohustused üle füüsilisele isikutele, kes vastutab võimalike kohustuste täitmise eest tähtajatult oma varaga.
• Ettevõtja saab valida majandusaasta aruande avalikustamise aja.
  Kaubanduskoja ettepanekul on ettevõtjatele antud võimalus otsustada, kas teha majandusaasta aruanne äriregistris avalikult nähtavaks kohe aruande esitamisel või hiljem ettevõtja poolt valitud kuupäeva saabumisel.
• Ettevõtete registrikaardid on äriregistrist kättesaadavad ka inglise keeles.
  Varasemalt tuli eestikeelsed registrikaardid lasta vandetõlgil tõlkida inglise keelde, kuid tänu kaubanduskoja ettepanekule on alates 2012. aastast võimalik lihtsalt ja mugavalt ilma tõlgi vahenduseta tutvuda äriregistris inglisekeelse registrikaardiga.

MUUD VALDKONNAD

• Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusesse jõudsid mitmed koja ettepanekud.
  2024. aasta 1. septembril jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus ehk nn vilepuhujate kaitse seadus. Kui seaduse esialgse versiooni kohaselt võis teavituskanaliks olla üksnes elektronpostiaadress, telefoninumber, tavapostkast või vahetu kohtumine, siis koja ettepanekul muudeti seaduse sõnastust paindlikumaks ning nüüd on lubatud teavituskanalina kasutada ka näiteks veebiplatvormi või mõnda muud rakendust. Koja ettepanekul jõudis seadusesse ka punkt, mis lubab kontserni kuuluvatel ettevõtetel jagada või ühiselt hallata ettevõttesisest teavituskanalit. Varasemalt oli eelnõus kirjas, et teavituskanaleid võivad jagada üksnes need ettevõtted, kus on kuni 249 töötajat, kuid kontsernide osas puudus erisus.
• Elektri universaalteenust said kasutada ka väikeettevõtjatest üürnikud.
  Koja ettepanekul lisandus elektrituruseadusesse põhimõte, mille kohaselt on üürileandjatel lubatud pakkuda mikro- ja väikeettevõtjatest üürnikele elektri universaalteenust. Eelnõu esialgne versioon välistas sellise võimaluse.
• Ehitusvaldkonna peatöövõtja vastutus muutus koja ettepanekul plaanitust väiksemaks.
  2022. aasta 15. oktoobril jõustus töölepingu seaduse muudatus, mille kohaselt on ehitusvaldkonna töövõtjal kohustus teatud tingimuste täitmise korral maksta oma alltöövõtja töötajale töötasu. Koja ettepanekul lisati seadusesse punkt, et muudatus puudutab üksnes neid lepinguid, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud isiku ja töötaja tööandja vahel pärast 2022. aasta 15. oktoobrit. Lisaks võeti arvesse koja ettepanek tuua seaduses selgemalt välja, millistel juhtudel vabaneb töövõtja kohustusest maksta oma alltöövõtja töötajale töötasu. Seadusesse lisati põhimõte, et töövõtja vabaneb oma kohustusest, kui ta on kontrollinud oma alltöövõtja tausta ja pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige maksehäirete puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises.
• Taasterahastust antavate toetuste üldtingimused muutusid koja ettepanekul ettevõtjasõbralikumaks. 
  Rahandusministeerium võttis arvesse mitmeid koja ettepanekuid määruse eelnõu kohta, mis paneb paika Euroopa Liidult saadava taaste- ja vastupidavusrahastuse alusel makstavate toetuste andmise üldtingimused. Näiteks jäi koja ettepanekul määrusest välja punkt, et kui riik loobub taastekavas kokku lepitud reformi või investeeringu elluviimisest, siis nõuab riik ettevõtja projektile eraldatud toetuse tagasi.
• KredEx langetas intressimäärasid ja leevendas ka muid toetusmeetmete tingimusi. 
  Esitasime KredEx-le mitmeid ettepanekuid koroonakriisi toetusmeetmete tingimuste leevendamiseks. KredEx võttis osaliselt ettevõtete kriitikat kuulda võtnud. Näiteks vähendas KredEx erakorraliste käibekapitali- ja investeerimislaenude intressimäära ning leevendas laenude tagastuse nõudeid.
• Vara päritolu tõendamiskohustust ei panna ettevõtetele. 
  Riigikogu menetluses oli eelnõu, mis kohustas vara omanikku tõendama, et riigi poolt kinni peetud raha ei ole ebaseadusliku päritoluga. Kui ettevõte ei suuda või ei soovi tõendada oma vara ausat päritolu, lubas eelnõu vara isikult konfiskeerida. Koja hinnangul võib selline muudatus ülemääraselt piirata põhiõiguseid ning suurendada ausate ettevõtete halduskoormust. Riigikogu nõustus meie seisukohtadega ja jättis 2019. aasta kevadel eelnõu vastu võtmata.
• Kaubanduskoja ettepanekul ei muutunud laenude allutamine kohustuslikuks.
  Algselt soovis riik viia pankrotiseadusesse muudatust, et kui osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liige või omanik, kellele kuulub üle 10 protsendi osa- või aktsiakapitalist, annab äriühingu maksejõuetuse olukorras äriühingule laenu, siis on sellised laenud pankrotimenetluses väljamaksete järjekorras teistest võlausaldajatest madalamal positsioonil. Kaubanduskoda oli sellele muudatusele vastu, sest see vähendaks omanike huvi anda äriühingu majanduslike raskuste korral äriühingule laenu. Riik arvestas meie seisukohaga. Jõustunud pankrotiseaduse muudatused näevad ette üksnes võimaluse allutada laenud vabatahtlikult.

• Krediidiinkassodele esitatavad nõuded muutusid koja ettepanekul leebemaks.
  2024. aasta 14. juulil jõustus krediidiinkassode- ja ostjate seadus, mille väljatöötamisel võeti arvesse ka mitmeid koja ettepanekuid. Näiteks kui algselt nägi eelnõu ette, et krediidiinkasso aktsia- ja osakapital peab olema 50 000 eurot,siis koja ettepanekul vähendati seda summat 25 000 euroni. Lisaks muudeti koja ettepanekul vabatahtlikuks krediidiinkasso nõukogu olemasolu.

• Koja ettepanekul suurenes teadus- ja arendustöötaja toetus.
  2024. aasta 1. märtsil jõustus teadus- ja arendustöötaja toetusmeede, mis võimaldab ettevõtjatel taotleda toetust teadus- ja arendusvaldkonna töötajate tööjõumaksude katmiseks. Kui algselt oli planeeritud toetuse suuruseks 5% teadus- ja arendustöötaja töötasult arvutatud tulumaksust, siis koja ettepanekul tõsteti toetuse suurus 25%-ni. 

• Taastuvelektri tootmisseadmete liitumise toetusmeetme tingimused muutusid meie ettepanekul ettevõtjasõbralikumaks.
  Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuli 2022. aasta augustis välja määruse eelnõuga, mis võimaldab äriühingul taotleda toetust taastuvelektri tootmisseadmete liitumiseks jaotus- või põhivõrguga tööstusaladel ja sellega piirneval alal. Eelnõu esialgne versioon nägi ette, et toetuse abil jaotus- või põhivõrku ühendatava taastuvelektri tootmisseade tootmisvõimsus peab olema vähemalt üks megavatt. Koda andis ministeeriumile teada, et ühe megavatine nõue on ebamõistlikult range ja hakkaks piirama toetuse saamist. Tegime ettepaneku, et tootmisvõimsus peaks ühe megavati asemel olema 200 kilovatti. Ministeerium võttis meie ettepanekut arvesse. Vastav toetusmeede avanes 2022. aasta lõpus.

• Ettevõtetel on endiselt võimalik liituda ATeS-ga.
  Tuleohutuse seaduse muutmise raames plaanis siseministeerium algselt kaotada automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate häirekeskusesse edastamise kohustuse ehk ATeSi. Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku muuta ATeS-ga liitumine vabatahtlikuks, et ettevõtetel oleks jätkuvalt võimalik soovi korral teenusega liituda. Ministeerium võttis meid kuulda.