Diisliaktsiisi tõstmine toob tagasi piirikaubanduse ning kahjustab maksulaekumist ja ettevõtluskeskkonda

Järgmise aasta 1. mail planeeritakse tõsta diislikütuse aktsiisimäära, millega tõuseb diislikütuse aktsiis 1000 liitri kohta 121 eurot, ehk tänasest 372 eurost 493 euroni, mis tõstab kütuse hinda 0.12 € liitri kohta. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus vabariigi valitsuse poole, et rõhutada diislikütuse aktsiisimäära tõstmisega seostuvaid negatiivseid mõjusid ning tegi ettepaneku aktsiisitõus ära jätta või edasi lükata. Koja hinnangul ei vähenda aktsiisitõusu ärajätmine maksulaekumisi, kuid mõjutab negatiivselt ettevõtluskeskkonda ning toob kõigi eelduste kohaselt kaasa uue piirikaubanduse laine.

„Aktsiisitõusu kõige suuremaks ohuks ja probleemiks on piirikaubanduse hoogustumine, mis elavnes tugevalt ka peale alkoholiaktsiisi tõstmist. On raske mõista, kuidas peaks diisliaktsiisi tõstmisel minema teisiti, kui juba täna on Lätis diislikütus odavam kui Eestis,“ sõnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ning lisas, et aktsiiside tõstmine on mõistlik vaid siis, kui seda teeb ka Läti, ning taastunud on ka ettevõtete majanduslik olukord ja kindlustunne. Nii välditakse olukorda, kus maksulaekumiste suurenemise asemel toimub laekumiste vähenemine, sest tarbijad jätavad oma maksuraha naaberriikidesse ning seda oleme juba lähiajaloos kõik kogenud.

Paltsi sõnutsi on mõistetav, et ajutisena planeeritud meetmed peaksidki üldjuhul ajutisteks jääma. „Aasta tagasi lootsime kõik sedagi, et pandeemia ja kriis mööduvad kiiresti, kuid seda ei ole juhtunud, ebakindlus on jätkuvalt suur ning seetõttu ka põhjuseid mitmeid, miks kord ajutisena mõeldud meedet tuleks pikendada,“ ütles ta.

Kaubanduskoja hinnangul ei vähenda diislikütuse aktsiisimäära tõusu ärajätmine riigieelarve tulusid. Pigem võib aktsiisimäära vähendamisel olla isegi teatud positiivne mõju riigieelarvele, sest tulud võivad suureneda tänu kaudsele positiivsele mõjule. Diislikütuse aktsiisimäära jätmisel tänasele tasemele suureneb veondussektori poolt osutatava teenuse maht ning sellega kaasneb täiendav maksutulu (nt tööjõumaksud, ettevõtete tulumaks) riigieelarvesse.

“Planeeritud aktsiisitõusul on otsene negatiivne mõju ka ettevõtluskeskkonnale, sest vähendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Näiteks aastatel 2015-2020 vähenes Eesti veondusettevõtete veosekäive ca 46 protsenti ning languse üheks põhjuseks oli diislikütuse aktsiisimäära suurendamine,“ ütles Palts. Statistikaameti andmetel moodustas 2019. aastal juriidiliste isikute diislikütuse tarbimine ca 88 protsenti kogutarbimisest ning kodumajapidamiste osakaal oli 12 protsenti. Seetõttu mõjutab diislikütuse aktsiisimäära muutmine otseselt eelkõige ettevõtlussektorit.

Paltsi sõnul avalduks kõige negatiivsem mõju maismaaveondusele, kuid mõjutatud oleksid ka veel paljud teised sektorid, kus diislikütuse tarbimisel on suurem osatähtsus või kus transpordikulud moodustavad olulise osa kuludest. „Näiteks kui ettevõtja peab tootmiseks või kauba transportimiseks kasutama oluliselt kõrgema aktsiisimääraga diislikütust kui tema konkurendid välisriikides, siis see muudab kauba lõpphinna kallimaks ja vähendab Eesti ettevõtja konkurentsivõimet,“ ütles ta ning juhtis tähelepanu, et selle tulemusena võib väheneda ka investeeringute maht ja töökohtade arv Eestis. Samuti ei saa arvestamata jätta ka aktsiisitõusu negatiivset emotsionaalset mõju inimeste ja ettevõtjate üldisele käitumisele ja kindlustundele.

Manusesse on lisatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanek täismahus