Kaubanduskoja ettepanekud kiirlaenu turu korrastamiseks
Justiitsministeerium soovib kiirlaenuturu korrastamise eesmärgil teha seadustes mitmeid muudatusi. Näiteks soovitakse piirata tarbijalt võlgade sissenõudmiskulude suurust, langetada krediidi kulukuse ülempiiri, keelata vahekohtu kokkulepped ettevõtja ja tarbija vahel ning keelata tarbijakrediidi reklaam teles, raadios ja internetis. Kaubanduskoda analüüsis koos liikmetega, kas pakutud meetmed ja lahendused on mõistlikud ja reaalses elus ka pädevad.
Täna on paralleelselt välja töötatud mitu dokumenti, mis valdkonda soovivad reguleerida, kuid Kaubanduskoja hinnangul ei ole plaanitavaid muudatusi analüüsitud ühe tervikliku paketina ega ka nende koosmõjus. Näiteks kui krediidi kulukuse ülempiiri langetav muudatus jõustub enne sissenõudmiskulude piirangute jõustumist, võivad teatud ettevõtted tõsta hüppeliselt lepingus kokkulepitavaid sissenõudmiskulude suuruse tasusid ning probleem kiirlaenuturul võib lühiajaliselt selle tagajärjel isegi suureneda.
Praktikas on ebaproportsionaalsete sissenõudmiskulude suurus probleemiks peamiselt kiirlaenuturul. Teame, et ausate ettevõtete kõrval tegutseb kiirlaenuturul ka ettevõtteid, kelle eesmärgiks on teenida tulu ebamõistlikult kõrgete võla sissenõudmiskulude pealt. Meie arvates peaks riik sekkuma eelkõige liigkasu taotlevate kiirlaenuettevõtete osas, kuid sissenõudmiskulude piirangute kehtestamine kõikidele ettevõtetele ei ole asjakohane. Kaubanduskoja liikmeskonda kuuluvad kiirlaenuandjad üldiselt toetasid piirangute sisse viimist, kuid samas tõdeti, et Justiitsministeeriumi poolt väljapakutud sissenõudmiskulude piirmäärad on liiga väikesed ja ei võimaldaks võlausaldajal mõistlike kulude sissenõudmist.
Liiga väikesed sissenõudmiskulud võivad viia aga selleni, et ettevõtted hakkavad tarbijalt võlgnevusi sisse nõudma kohtu kaudu, mis ühelt poolt suurendaks kohtute töökoormust ning teisest küljest suureneksid kokkuvõttes ka tarbija kulud. Sissenõudmiskulude kehtestamise osas peaks igal ettevõttel endal olema õigus otsustada, mis liiki ja kui suuri kulusid nad nõuavad võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamiseks kehtestatud piirmäära ulatuses.
Kokkuvõtvalt arvavad nii ettevõtjad kui Kaubanduskoda, et riik peaks hakkama kiirlaenuturgu korrastama. Kahjuks aga väljatöötatud paberites ei ole kavandatavaid muudatusi põhjalikult analüüsitud ja ei ole ka arusaadav, miks ühte või teist muudatust soovitakse kavandatud kujul ellu viia. Näiteks ei ole piisavalt põhjendatud, miks soovitakse kehtestada just sellised sissenõudmiskulude suuruste piirmäärad nagu kirjas. Need aspektid vajavad veel täiustamist. Tuleks silmas pidada ka seda, et kavandatavad muudatused ei mõjutaks negatiivselt ka neid ettevõtteid, kes ei tegutse kiirlaenuturul ning et negatiivselt ei saaks ohustatud kogu ettevõtluskeskkond tervikuna.
Kaubanduskoja ettepanekud:
- Üks olulisemaid esimese samme oleks suurendada tarbijate teadlikkust ning tõhustada järelevalvet kiirlaenuandjate osas.
- Riik peaks sekkuma eelkõige liigkasu taotlevate kiirlaenuettevõtete osas, kuna piirangute kehtestamine kõikidele ettevõtetele ei ole asjakohane.
- Tuleks luua selged meetmed neile, kes eksivad või väldivad vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Praegusel hetkel sisuliselt puudub vastutus vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise eest. Rikkumisele ei järgne tagajärge ning nii võib rikkumine muutuda eriti ahvatlevaks.
- Tuleb fikseerida konkreetne krediidi kulukuse ülempiir 150% juures. Statistikast sõltuv ja kõikuv kulukuse määr tekitab turuosalistele olulisi lisakulutusi ja toob ebaselgust. Maksimaalselt lubatava krediidi kulukuse määra regulaarne jälgimine, hinnakirja ja lepingutingimuste korrastamine põhjustab turuosalistele ettenägematut haldus ja IT-kulude suurenemist. Selline lahendus aitaks vastutustundlikel turuosalistel siiski pakkuda väiksemaid laene tingimustel, et nad teenivad tagasi oma otsesed ja ka kaudsed kulud.
- Mitte keelata tarbijaga sõlmitud lepingust tulenevate vaidluste lahendamine vahekohtus.
- Muuta krediidikulukuse määra ületamisel tühiseks ainult krediidikulukuse määr ise. Muus osas peaks jääma tehing kehtima, kuna poolte vahel on kehtiv võlasuhe, mida on kõige mõistlikum reguleerida lepingunormide alusel.
- Mitte keelata täielikult tarbijakrediidi reklaami teles, raadios ja internetis, sest see oleks liiga jäik meede. Kaubanduskoda on seisukohal, et reklaamimisele selles valdkonnas tuleks seada täpsemad reeglid ja piirid, kuid päris ära keelata seda ei tohiks.