10.06.2021
Aita üleilmset ettevõtte tulumaksu alammäära kehtestamise ideed muuta Eesti ettevõtjate jaoks soodsamaks
OECD-s käivad hetkel arutelud üleilmse ettevõtte tulumaksu alammäära (üleilmne miinimummaks) kehtestamise üle. Idee kohaselt peab vähemalt 750 miljoni eurose käibega kontsern maksma iga aasta oma raamatupidamislikult kasumilt tulumaksu ning maksumäär jääb tõenäoliselt 12,5 ja 15% vahele. Idee mõjutab lisaks eelnevalt nimetatud kontsernidele otseselt ka selliseid Eesti ettevõtteid, mis kuuluvad kirjeldatud kontsernidesse. Tutvu lähemalt üleilmse miinimummaksu ideega ning anna hiljemalt 14. juuniks teada, mida arvad sellest.
Keda mõjutab?
- kontserne, kelle kogukäive (müügitulu) on vähemalt 750 miljonit eurot
- eelnevalt nimetatud kontsernide Eestis asuvaid tütarühinguid ja püsivaid tegevuskohti
Milline hakkab olema üleilmne miinimummaks?
- Miinimummaksu tasumise kohustus on ainult kontsernidel, kelle kogukäive (müügitulu) on vähemalt 750 miljonit eurot.
- Miinimummaksu kohustuse arvutab möödunud majandus(maksu)aasta kohta välja kontserni peakontor ja teeb seda eraldi iga riigi kohta, kus tal on tütarühing või püsiv tegevuskoht (näiteks filiaal).
- Miinimummaksu baas on üldistades öeldes rahvusvaheliselt üldtunnustatud reeglite kohaselt arvutatud raamatupidamislik kasum (profit before tax) ja maksumäär saab jääma tõenäoliselt 12,5% ja 15% vahele (G7 otsustas, et 15%).
- Kuna Eestis tasub äriühing tulumaksu alles kasumi jaotamisel, siis võib neil aastatel, mil kasumit ei jaotata, olla Eesti äriühingu tasutud tulumaks null. See aga tähendab, et sellisel juhul peab miinimummaksu reeglite kohaselt tasuma Eesti äriühingu kasumilt tulumaksu hoopis kontserni peakontor ja seda juba oma asukohariigile, mitte Eestile. Kui see äriühing aastate pärast siiski kasumit jaotab, on peakontori riik kohustatud juba seal eelnevalt ette tasutud maksu tasaarvestama sama kontserni tulevaste maksukohustustega. Seega topeltmaksustamise vältimise kohustus on peakontori riigil.
- Kuna loodav süsteem võib kontserni vaates nullida ära Eesti suhteliselt soodsa maksusüsteemi eelised, siis on Eesti riik OECD aruteludes taotlenud Eestile erandit, mis kohustaks kontserni peakontori riiki lugema Eestis miinimummaksu kohustus täidetuks teatud aastate (näiteks 10 aasta) jooksul olenemata sellest, et maksu pole makstud.
- Kuna loodava tulumaksusüsteemi esialgne eesmärk oli takistada maksude tasumisest kõrvalehoidumist ja seega ei oleks tohtinud see mõjutada tegeliku majandustegevusega äriühinguid, siis on süsteemi mõjude leevendamiseks välja töötatud valem, mis vähendab miinimummaksu maksubaasi (valemipõhine välistus). Valemi abil suurendatakse kasumist mahaarvatavate tööjõukulude ja materiaalse vara amortisatsioonikulude summat. Hetkel jääb lubatav protsent 10% ja 30% vahele.
Näide üleilmse miinimummaksu kohta:
- Eeldame, et miinimummaksu määr on 10%.
- Saksamaa kontsernil on Eestis tütarühing, kes teenib aastal 2021 kasumit 100 000€.
- Aastal 2022 äriühing seda kasumit ei jaota, samuti pole äriühing jaotanud eelnevate aastate kasumit aastal 2021.
- Seega tuleb vähemalt miinimummääras maks tasuda Eesti äriühingu kasumilt Saksamaal. Kontserni peakontor tasub aastal 2022 Saksamaal Eesti äriühingu kohta 100 000 x 10% = 10 000€ tulumaksu.
- Kui Eesti äriühing jaotab aastal 2021 teenitud kasumit aastal 2023 ja tasub maksu 20% ehk 20 000€, siis võtab Saksamaa kontsern selle maksusumma arvele ja kuna Eestis tasus äriühing maksu kaks korda suuremas summas kui oli miinimumkohustus, siis nö ülejäänud 10 000€ saab Saksamaal kasutada arvestuslikult järgmise Eestis tekkida võiva miinimumkohustuse katteks. Ehk kui Eesti äriühing teenib aastal 2023 jälle 100 000€ kasumit ja seda ei jaota, siis Saksamaal on juba 10 000€ suurune ettemakse ja miinimummaksu kohustust Eestis 2023 teenitud 100 000€ suhtes ei teki.
- Kui kehtestatakse erand, mis kohustaks kontserni peakontori riiki lugema Eestis miinimummaksu kohustus täidetuks näiteks 4 aasta jooksul olenemata sellest, et maksu pole makstud, siis see tähendaks, et aastal 2022 veel Saksamaal miinimummaksu kohustust ei tekiks. See tekiks alles 4 aasta pärast, kui selle aja jooksul Eesti äriühing kasumit jaotanud pole.
- Kui kehtima hakkaks valem, mille abil suurendatakse kasumist mahaarvatavate tööjõukulude ja materiaalse vara amortisatsioonikulude summat 30%, ja Eesti äriühingu tööjõukulu oleks näiteks 500 000€ ja materiaalse vara amortisatsioon 100 000€, siis suurendades mõlemat kulu 30%, saame vastavalt täiendavat kulu 150 000€ ja 30 000€, mille võib maha arvata Eesti äriühingu kasumist ja mille tulemusena Eesti äriühingul miinimummaksubaasi arvestamiseks kasumit ei tekigi (kasum 100 000€ – täiendav tööjõukulu 150 000€ – täiendav amortisatsioonikulu 30 00€ = -80 000€). Seetõttu ei tekiks ka miinimummaksu kohustust kontserni peakontori riigis.
Mis aja jooksul tahavad riigid jõuda kokkuleppele üleilmse miinimummaksu osas?
Põhimõtteline kokkulepe 139 riigist koosnevas foorumis loodetakse saavutada 2021. aasta 1. juulil.
Anna teada, mida arvad üleilmsest miinimummaksust. Tagasisidet saad anda vastates lühikesele veebiküsitlusele, mille leiad SIIT. Soovi korral võid tagasisidet anda ka vabas vormis e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Tagasisidet ootan hiljemalt 14. juuniks. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.