Anna teada, kas Eesti alkoholitarvitamise vähendamise 2025-2035 aastate arengusuundades plaanitavad meetmed on mõistlikud?
Mis on arengusuunise eesmärk?
Alkoholipoliitika eesmärk on vähendada ühiskonnas alkoholi tarvitamist nii, et 2035. aastal oleks alkoholi kogutarbimine täisealise elaniku kohta alla 8,7 liitri võrreldes 2023. aasta seisuga, mille kohaselt on täisealiste seas kogutarbimine 10,9 liitrit. Lisaks on alkoholipoliitika eesmärk vähendada alkoholist tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju.
Keda mõjutab?
Kõiki ettevõtjaid, kes toodavad, müüvad, reklaamivad alkoholi
Millised tegevusi plaanitakse eesmärgi saavutamiseks ellu viia?
Arengusuunise üldeesmärgi saavutamist toetavad viis strateegilist eesmärki:
1. Alkoholi aktsiisimäärasid kehtestades arvestatakse, et alkohol ei muutu võrreldes sissetulekutega taskukohasemaks ja pikemas perspektiivis kallineb (lk 8-9). Eesmärgi saavutamiseks näiteks:
on aktsiisimäärad edaspidi seotud inflatsiooni määraga;
alkoholi maksustamine aktsiisiga toimub proportsionaalselt etanooli sisalduse järgi joogis;
alkoholiaktsiisi käsitletakse kui tervisemaksu;
on plaan suunata osa alkoholiaktsiisist sõltuvusravi ja ennetuse rahastamiseks;
aktsiisiga maksustamise küsimustes EL-i tasandil toetab Eesti poliitikamuudatusi, mis võimaldavad maksustada alkoholi sõltumata selle valmistusviisist.
2. Vähendada alkoholi turundamist, reklaamimist ja kerget kättesaadavust (lk 10-12). Eesmärgi saavutamiseks on plaan:
lühendada täiendavalt alkoholi jaemüügi kellaaegasid,
keelata alkoholi kaugmüük või luua täiendavad piirangud kaugmüügile,
keelata alkoholi müük lasteaedade ja koolide vahetus läheduses,
vähendada müügikohtade arvu ja tihedust läbi tasulise ja tähtajalise müügilubade süsteemi,
täpsustada seadust nii, et alkoholireklaami piirangud kohalduvad ka sellisele reklaamile, mis mõjub alkoholi reklaamina,
luua tingimused, et alkoholi müügipiirangute järelevalve kulu tasuksid vähemalt osaliselt alkoholi müügiga tegelevad ettevõtted,
vajadusel luua juurde mõjutusvahendeid, et suurendada ettevõtjate motivatsiooni müügipiiranguid järgida ning anda järelevalveasutusele võimalus süstemaatiliste rikkumiste korral müügitegevus peatada.
3. Ennetada ja lükata edasi alkoholi tarvitamisega alustamist ning tagada raviteenuse kättesaadavus (lk 13-15). Eesmärgi saavutamiseks on plaan:
arendada spetsialistide oskuseid, teadmisi ja tööriistu, et uimasteid tarvitavat last ja noort märgataks sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemis võimalikult vara,
suurendada kolmeetapilise sõltuvusravi piirkondlikku kättesaadavust,
luua pikaajaline statsionaarne sõltuvusravi ja rehabilitatsiooni teenus.
4. Vähendada alkoholiga seotud õigusrikkumisi ja õnnetusjuhtumeid (lk 16-17). Eesmärgi saavutamiseks on plaan:
tõsta alkoholi jaemüügiga tegelevate osapoolte ja alkoholi serveerivate inimeste teadmisi alkoholi müügi nõuetest;
rakendada heidutus- ja teisi ennetusmeetmeid;
arendada infosüsteeme selliselt, et kriminaalses joobes juhtimiselt tabatud inimese tervisetõend peatub automaatselt.
5. Tõsta inimeste teadlikkust seoses alkoholiga kaasnevatest riskidest (lk 18-19). Eesmärgi saavutamiseks on plaan:
muuta alkoholireklaami tervisehoiatuse sõnumid vahelduvaks ning lisada alkoholireklaami ka vähihoiatuse sõnum,
terviseriskide info siduda olemasolevate kanalite ja keskkondadega nii, et see jõuaks elanikkonnani universaalse teavitusena ning riskirühmadele läbi spetsialistide,
populariseerida alkoholivabade ürituste korraldamist ning toetada teiste alkoholivabade keskkondade loomist.
Anna teada, mida arvad Eesti alkoholitarbimise vähendamise arengusuundadest aastatel 2025-2035. Eelkõige ootame vastuseid küsimustele:
1. Kas arengusuundade eesmärkide saavutamiseks plaanitavad meetmed on mõistlikud?
2. Kas ja mida on vaja arengusuundades muuta või täiendada?
Tagasisidet ootan hiljemalt 18.detsembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan sotsiaalministeeriumile.