Anna teada, mida arvad riigi plaanist keelata 16 ebaausat kaubandustava
Keda mõjutab?
- Eelnõu võib mõjutada kõiki toidutarneahela osapooli alates põllumajandusettevõtetest ja toiduainetööstusest lõpetades jaekettidega.
- Keeldudest peavad kinni pidama ettevõtted, kes müüvad põllumajandustooteid ja toiduaineid endast müügitulult suuremale ostjale või ostavad neid endast väiksemalt ettevõttelt.
- Eelnõud ei tule järgida juhul, kui ostjaks on tarbija.
Mis on eelnõu eesmärk?
Eelnõu peamine eesmärk on kaitsta põllumajandustooteid ja toitu müüvaid ettevõtjaid endast tugevamal majanduslikul positsioonil olevate ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eestis ei ole varem ebaausate kaubandustavade kasutamist seaduses reguleeritud.
Eelnõuga võtab Eesti oma õigusesse üle direktiivi 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.
Millised kaubandustavad on eelnõu kohaselt keelatud? (eelnõu § 4 ja 5)
- Ostjal on keelatud tasuda põllumajandustoote ja toidu eest hiljem kui 30 päeva jooksul kauba tarnimisest.
- Ostjal on keelatud tühistada põllumajandustoote ja toidu tellimust nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse.
- Ostjal on keelatud muuta ühepoolselt tarnelepingu tingimusi, mis on seotud tarnete ja kohaletoimetamise sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedinõuete, maksetingimuste, hindade või teatud teenuste osutamisega.
- Ostjal on keelatud nõuda müüjalt tasusid, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga.
- Ostjal on keelatud nõuda müüjalt tasusid põllumajandustoote ja toidu raiskumineku eest, mis on toimunud ostja ruumides, kuid mitte tarnija hooletuse või süü tõttu.
- Ostja ei või keelduda kirjalikult kinnitamast ostja ja müüja vahel kokku lepitud tarnelepingu tingimusi, kui müüja on kirjalikku kinnitust nõudnud.
- Ostja ei või ebaseaduslikult avaldada või kasutada müüja ärisaladust.
- Ostja ei või ähvardada müüjat kaubandusliku kättemaksuga, kui müüja kasutab oma lepingulisi või seaduslikke õigusi.
- Ostja ei või nõuda müüjalt hüvitist kulude eest, mis tekivad seoses tarnija toodetega seotud kliendikaebuste läbivaatamisega, kuid milles müüjal süü puudub.
Millised kaubandustavad on edaspidi keelatud, kui need ei ole tarnelepingus kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud? (eelnõu § 6)
Ostjal on keelatud:
- hüvitist maksmata tagastada müüjale müümata jäänud põllumajandustoode ja toit;
- nõuda tasu müüja põllumajandustoote ja toidu turule viimise, ladustamise, väljapanemise või kaubaloetellu lisamise eest;
- nõuda ostja poolt müüdavate põllumajandustoote ja toidu müügiedenduse kulude kandmist;
- nõuda ostja poolt müüdavate põllumajandustoote ja toidu reklaamimise kulude kandmist;
- nõusta ostja poolt müüdavate põllumajandustoote ja toidu turustamise kulude kandmist;
- nõuda müüjalt kauba müümisega seotud ruumide kohandamiseks tehtud tööjõukulude kandmist;
- nõuda müüjalt etteantud veopakendite kasutamist.
Kes peavad ebaausa kaubandustava keelust kinni pidama? (eelnõu § 7)
Eelnõu kohaselt tuleb keelust kinni pidada, kui põllumajandustoodet ja toitu müüb:
- müüja, kelle aastakäive on kuni 2 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 2 000 000 eurot;
- müüja, kelle aastakäive on suurem kui 2 000 000 eurot, kuid ei ületa 10 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 10 000 000 eurot;
- müüja, kelle aastakäive on suurem kui 10 000 000 eurot, kuid ei ületa 50 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 50 000 000 eurot;
- müüja, kelle aastakäive on suurem kui 50 000 000 eurot, kuid ei ületa 150 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 150 000 000 eurot;
- müüja, kelle aastakäive on suurem kui 150 000 000 eurot, kuid ei ületa 350 000 000 eurot, ostjale, kelle aastakäive on suurem kui 350 000 000 eurot.
Mis saab siis, kui lepingus sisaldub ebaaus kaubandustava?
- Keeluga vastuolus olev leping või selle tingimus on tühine ning selle täitmist ei saa nõuda.
- Eelnõu lubab müüjal esitada Konkurentsiametile taotluse, et algatada riiklik või haldusjärelevalve keelatud kaubandustava üle.
- Konkurentsiamet võib edasilükkamatul juhul panna ostjale ettekirjutusega kohustus teha ettekirjutuses nõutav tegu või hoiduda selle tegemisest. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot.
- Ebaausa kaubandustava keelu rikkumise eest võib ostjat karistada rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
Millal plaanib riik keelata ebaausad kaubandustavad?
- Seaduse jõustumine on kavandatud 2021. aasta 1. novembril.
- Enne seaduse jõustumist sõlmitud tarneleping tuleb ostjal ja müüjal viia uue seadusega kooskõlla 2022. aasta 1. maiks.
Anna teada, mida arvad kaubandustavade keelamisest toidutarneahelas. Tagasisidet ootan hiljemalt 5. novembriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan maaeluministeeriumile.