23.09.2020
Anna teada, mida arvad välismaalaste seaduse plaanitavatest muudatustest
Riigikokku on jõudnud välismaalaste seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt tuleb tööandjal maksta kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatele vähemalt tegevusala keskmist palka ning neid saab palgata senisest lühemaks perioodiks. Lisaks muutub lühiajaliselt Eestis töötavatel välismaalastel oluliselt keerulisemaks pere kaasa võtmine. Anna hiljemalt 2. oktoobriks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.
Keda mõjutab?
Tööandjaid, kelle juures töötavad või kes plaanivad lühiajaliselt tööle võtta kolmandatest riikides pärit välismaalasi.
Mis on olulisemad muudatused?
- Eelnõu kohaselt võib välismaalasest hooajatöötaja Eestis töötada maksimaalselt 183 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul. Kehtiva seaduse kohaselt võib hooajatöötaja Eestis töötada kuni 270 päeva. Muudatus kehtib kuni 2022. aasta 30. aprillini ning pärast seda võib välismaalane teha hooajatööd jälle kuni 270 päeva.
- Eelnõu kohaselt peab tööandja maksma välismaalasest hooajatöötajale vähemalt tegevusala keskmist palka. Näiteks metsandusega tegeleval tööandjal tuleb edaspidi maksta hooajatöötajale vähemalt 1370 eurot kuus, toidu tootmises 1123 eurot, taime- ja loomakasvatuses 1044 eurot ning majutuses 957 eurot.
Eelnõu näeb ette mõnevõrra soodsama palgakriteeriumi lihttööliste osas. Tööandja kohustub maksma hooajatöötajast lihttöölisele vähemalt 80 protsenti tegevusala keskmisest palgast.
Hetkel puudub välismaalaste seadusest palgakriteerium hooajatöötajate osas. - Eelnõu lisab välismaalaste seadusesse tingimuse, et lühiajaliselt võib Eestis töötada ainult täistööajaga. Täistööajaga töötamise nõue hakkab kehtima ka töötamiseks mõeldud elamisloa osas.
- Kui tööandja taotleb välismaalasele lühiajalist töötamist, siis peab ta kinnitama, et ta ei ole eelnenud 12 kuu jooksul koondanud täistööajaga töökohta, mille täitmiseks ta taotleb välismaalase lühiajalise töötamise registreerimist. Hetkel puudub tööandjal selline kohustus.
- Eelnõu kohaselt võivad üldreeglina Eestis töötada ainult pikaajalise viisaga (D-viidaga) välismaalased. Ühe erandina võib välismaalane alustada Eestist töötamist ka mõnel muul seaduslikul viibimisalusel, kuid 30 päeva möödudes tööle asumisest peab tal olema Eestis välja antud pikaajaline viisa. Praegu on lubatud välismaalasel Eestis töötada lühiajalise viisa (C-viisa) ja pikaajalise viisa (D-viisa) alusel ning viisavabalt.
- Eelnõu piirab lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste pereliikmetele viisa andmist. Kui täna on lühiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele antud viisa Eestis töötamiseks, siis võib samadel tingimustel anda viisa ka välismaalase abikaasale ja alaealisele lapsele. Edaspidi võib viisa anda samadel tingimustel vaid välismaalase alaealisele lapsele, kui välismaalane kasvatab last üksi.
- Eelnõu näeb ette mitmeid muudatusi seoses välisüliõpilastega, kuid välisüliõpilaste töötamist need muudatused ei puuduta. Muu hulgas on riik loobunud plaanist lubada välistudengitel Eestis töötada kuni 16 tundi nädalas.
Millal jõustuvad muudatused?
Riik plaanib muudatused jõustada üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Suure tõenäosusega soovib riigikogu plaanitavad muudatused vastu võtta veel selle aasta jooksul.
Anna teada, mida arvad välismaalaste seaduse plaanitavatest muudatustest. Vasta hiljemalt 2. oktoobriks lühikesele veebiküsitlusele SIIN või saada oma tagasiside plaanitavate muudatuste kohta e-posti teel aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan riigikogule.