Anna teada, milline lahendus tagab probleemsete äriühingute asutamise piiramise

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on parandada Eesti ettevõtluskeskkonda seeläbi, et vähendatakse potentsiaalselt probleemsete äriühingute asutamist, juhtimist ja omamist.

Keda mõjutab?

• kõiki äriühinguid asutada soovivad isikud

Millised on plaanitavad lahendused?

Esimene pakutud lahendus (VTK lk 2-3 ja 17)

• Äriregistri seaduse VTK-s pakutakse esimese alternatiivina lahendust, mille kohaselt tekib äriregistri seadusesse täiendav asutamise tingimus ning seeläbi äriregistri pidajale võimalus keelduda äriühingu registreerimist või osaniku kande muutmisest.
• Piirang seisneks selles, et korduvate rikkumiste korral (eeskätt majandusaasta aruande esitamata jätmine, aga ka teised võimalikud probleemid nagu kontakteerumisraskus, juhatuseta ühingute arv, registripidaja algatatud kustutamiste arv vms) ei ole võimalik uut äriühingut asutada.
• Piirangut võib kohaldada registripidaja kaalutlusotsuse alusel olukorras, kus uue äriühingu asutamise avalduse esitab isik, kelle juhtimisel juba on või kellele kuulub enamusosalus vähemalt kahes äriühingus, millel on esitamata vähemalt kaks majandusaasta aruannet.
• Kontrolli teostab äriregistri pidaja ehk Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabid.

• Selline asutamise piirang ei ole automaatne ja selle kohaldamise üle otsustab registripidaja registrimenetluses äriühingu registreerimisavalduse lahendamise käigus ning isik saab seda vaidlustada tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras.
• Piirang ei ole tagasiulatuv ning see takistab ainult uute äriühingute asutamist, juhtimist ja osa omandamist.
• Plaanitav piirang lõppeb, kui isik täidab oma kohustused.

Teine pakutud lahendus (VTK lk 3-4, 12-13 ja 17)

• Teise alternatiivina näeb VTK ette võimaluse kasutada probleemi lahendamiseks kehtivas õiguses ette nähtud majandustegevuse keeldu senisest tõhusamalt. Majandustegevuse keelu efektiivseks kasutamiseks on pakutud välja mitu alternatiivi.
  • VTK-s on välja pakutud kehtivas õiguses oleva majandustegevuse keelu ulatuse laiendamine. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb majandustegevuse keelu ulatus määrata kindlaks haldusaktis, millega majandustegevuse keeld määratakse, st tuleb määrata kindlaks kõik need konkreetsed tegevusalad, millel on majandustegevus keelatud. VTK pakub ühe lahendusena välja seaduse muutmise nii, et see ei suunaks ettevõtja majandustegevust keelama üksnes kindlatel tegevusaladel, vaid lubaks ettevõtja majandustegevust keelata üldiselt kõikidel tegevusaladel.
  • Teise võimalusena pakutakse VTK-s välja pädeva majandushaldusasutuse määramine. Tegevusalaüleste majandustegevuse nõuete nagu majandusaasta aruande kohustuse olulise rikkumise tõttu majandustegevuse keelu rakendamine eeldab, et sellekohase nõude täitmise üle riikliku järelevalve teostamine on antud majandushaldusasutuse pädevusse. Seetõttu on kaalumisel variant anda vastav pädevus mõnele olemasolevale majandushaldusasutusele.
  • Ühe võimalusena on pakutud VTK-s asjassepuutuva nõude rikkumise kindlakstegemise korra sätestamine eriseaduses. Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud probleemi lahendamisel majandustegevuse keelu kaudu võiks äriregistri seaduses näha ette nende äriregistri seaduses sätestatud nõuete rikkumise kindlakstegemise korra, millele järgnevalt saaks rakendada majandustegevuse keeldu. Näiteks sätestades, millistel juhtudel on majandustegevuse aruande esitamata jätmine niivõrd oluline rikkumine, et põhjendatud on rikkuja majandustegevuse keelamine.
  • VTK pakub välja ka võimaluse probleem lahendada läbi majandustegevuse keelu tähtaja regulatsiooni muutmise. Väljatöötamiskavatsuse koostajad kaaluvad võimalust muuta seaduses sätestatud keelu rakendamise tähtaeg pandilikuks. See tähendab, et seaduses oleks küll sätestatud keelu maksimaalne tähtaeg, mille piires saaks pädev majandushaldusasutus kaalutlusõigust rakendades kohaldada konkreetsel juhul sobivaima keelu tähtaja, aga seejuures oleks majandushaldusasutusel teatud tingimustel õigus seda tähtaega ka pikendada.
•  Majandustegevuse keelu suhtes jääksid kehtima ka hetkel kehtivad nõuded, nagu näiteks see, et majandustegevuse keeldu võib rakendada nõudeid rikkunud ettevõtja ja/või temaga seotud isiku suhtes, kes on tegelikult majandustegevuse nõudeid rikkuva majandustegevuse kavandaja või juhtija ning kes ilma vastava keelamisinstrumendita võiks ühel temaga seotud juriidilisel isikul keelatud majandustegevusega teise juriidilise isiku kaudu edasi tegeleda.

Millal jõustuvad muudatused?
2024. aasta kevadel toimub eeldatav eelnõu avalik konsultatsioon ja kooskõlastamine. Muudatused jõustuvad eeldatavasti 2025. aastal.

Anna teada, milline pakutud lahendus aitaks probleemsete äriühingute asutamise piiramisest paremini lahendada. Tagasisidet ootan hiljemalt 23. novembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan justiitsministeeriumile.