Avalda arvamust eelnõu kohta, mis puudutab viiruseid ja baktereid töökohal
Keda puudutab?
Puudutab tööandjaid, kelle ettevõttes võib esineda bioloogilisi ohutegureid (baktereid, viiruseid, parasiite, seeni jm). Kusjuures bioloogilisi ohutegureid võib esineda praktiliselt kõikides ettevõtetes.
Osad muudatused puudutavad ka konkreetselt neid ettevõtteid, kes tegelevad tervishoiuteenuse osutamisega või veterinaarpraksisega ning diagnostika- või katselaboreid.
Mis on eesmärk?
Bioloogiliste ohutegurite määrust muudetakse peamiselt selleks, et viia Eesti seadused kooskõlla EL direktiividega.
Mis on bioloogilised ohutegurid ja ohurühmad ning miks need tööandjale olulised on?
Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, parasiidid, seened jm) ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Kõikide tööde korral, kus on oht, et töötaja puutub kokku bioloogilise ohuteguriga, peab tööandja riskianalüüsi käigus välja selgitama, kui ohtlik ja nakkav vastav tegur on ja vajadusel võtma tarvitusele ennetusabinõud. Tööandja peab ohutegurite puhul võtma tarvitusele erinevaid abinõusid vastavalt sellele, mis ohurühmaga tegemist on.
Bioloogilised ohutegurid on jaotatud nelja ohurühma:
- ohurühm – ohutegurid ei põhjusta inimese haigestumist;
- ohurühm – ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid; (nt erinevad infektsioonid)
- ohurühm – ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid; (nt hepatiidiviirused)
- ohurühm – ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad (nt ebola).
Mis muutub?
- Muutub bioloogiliste ohutegurite loetelu, mille puhul peab tööandja hakkama vajalikke abinõusid tarvitusele võtma (2., 3. ja 4. rühma ohutegurid). Näiteks lisanduvad C-gripiviirus, koroonaviirus-2. Eelnõuga liigitub koroonaviirus-2 bioloogiliste ohutegurite 3. ohurühma. Lisandunud ohutegurite osas on tõenäoliselt suurel osal tööandjatest vaja teha uus riskianalüüs, et hinnata töötaja nakatumisohu laadi, suurust ja kestust, kui töötajad on või võivad olla ohustatud uutest bioloogilistest ohuteguritest, ning vajaduse korral võtta kasutusele meetmed riskide maandamiseks, kohandada töökohta ja teha muid tegevusi vastavalt bioloogiliste ohutegurite määruse sätetele.
- Eelnõu sätestab uued erinõuded diagnostika- ja katselaboritele ning tervishoiuteenuse osutamisega ja veterinaarpraksisega tegelevate ettevõtete isolatsiooniruumidele. Töötajatele lisandub duši all käimise kohustus enne bioloogilise ohuteguri tõttu eraldatud alalt lahkumist. Lisaks täpsustub eriabinõude rakendamise kord vastavalt ohurühmale (nt peavad 3. ohurühma kuuluva bioloogilise ohuteguriga töötamise korral olema veekindlad ja kergesti puhastatavad lisaks lauale ja põrandale, ka muud pinnad vastavalt töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele). Tööandja rakendab eriabinõusid vastavalt tegevuse laadile, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele ja ohuteguri nakatamisvõimele.
- Muutub ohutustasemete ja eriabinõude rakendamise kord, kui tööstuslikes protsessides kasutatakse 2., 3. või 4. ohurühma tegureid või kus esineb nendega kokkupuute oht. Siiani vabatahtlikud abinõud muutuvad soovitatavateks. See tähendab, et põhimõtteliselt tuleb tööandjal konkreetseid eriabinõusid kohaldada ning kohaldamata saab jätta siis, kui riskianalüüsi tulemustest selgub, et abinõu ei ole vaja kasutada. Lisaks täpsustub eelnõu eriabinõude rakendamist vastavalt ohutustasemele. Näiteks peab tööandja tagama, et 2. ohutustaseme korral oleksid muudetud eluvõimelised organismid kahjutuks keemilise või füüsikalise meetodiga enne, kui vedelaid jäätmeid suletud süsteemist (nt inkubaatorist, mahutist jne) välja võetakse.
Millal muudatused kehtima hakkavad?
Riik plaanib muudatusi jõustada 24. novembril 2020. a.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest - kas näed mingeid murekohti? Tagasisidet ootame hiljemalt 26. oktoobriks e-postiaadressile kristina@koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame keskkonnaministeeriumile.