24.08.2021

Avalda arvamust kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi plaanitavate muudatuste kohta

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku uuendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi. Muudatused puudutavad olemasolevat süsteemi, kuid uuenduste hulgas on ka ettepanek luua uus heitkogustega kauplemise süsteem maanteetranspordile, hoonete sektorile ja suuremate laevade käitajatele. Anna hiljemalt 8. septembriks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.

Mis on uuenduste eesmärk?
Muudatuste peamine eesmärk on vähendada CO2 heidet.

Keda mõjutab?

  • energeetikat
  • energiamahukat tööstust
  • meretransporti
  • lennundust
  • maanteetransporti
  • hoonete sektorit

 

Milliseid õigusakte soovib Euroopa Komisjon muuta?

 

Mis on olulisemad muudatused?

Kehtiva kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga (HKS) seotud muudatused

  • Komisjon on teinud ettepaneku seada EL üleseks eesmärgiks vähendada EL HKS sektori koguheidet senise 43% asemel 61% aastaks 2030 (võrreldes 2005. aastaga).
  • Eesmärgini jõudmiseks tuleb alates muudetud EU HKS direktiivi jõustumisele järgnevast aastast kiiremini vähendada lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) üldkogust 4,2% võrra aastas alates 2024. aastast. Selle tulemusel kasvab senisest kiiremini CO2 ühiku hind.
  • Lisaks on kavas 2024. aastal ühekordne ühikute koguse suurem vähendamine, et minna edaspidi üle sujuvamale iga-aastasele trajektoorile. See võib mõjutada ka tasuta ühikuid saavaid ettevõtjaid, sest tasuta ühikute kogused aastateks 2021-2025 on juba kinnitatud. Perioodiks 2026-2030 tuleb tasuta ühikute kogused arvutada välja juba uute reeglite järgi sõltuvalt lõplikust direktiivi muudatusest. Täiendavalt on komisjon teinud ettepaneku siduda tasuta ühikute kogus ettevõtja heitkoguste vähendamise pingutustega.
  • Komisjon on teinud ettepaneku, et turustabiilsusreservi kehtivad parameetrid kehtiksid ka pärast 2023. aastat kuni 2030.a lõpuni. Muudatuse eesmärk on tagada turu prognoositavus.
  • Turustabiilusreservi tuleb ettepaneku järgi kohaldada ka merendussektorile ja lennundussektorile.
  • Käitajatele eraldatavate tasuta LHÜde kogust hakkab edaspidi mõjutama ka komisjoni ettepanek luua alates 2023. aastast süsiniku piirimehhanism ehk SPiM1. Sellega tekiks kolmandate riikide ettevõtjatel kauba importimisel EL turule heitkoguste eest maksmise kohustus. Aastani 2030 oleksid piirimeetmega hõlmatud kõige suurema heitega sektorite tooted: teras, alumiinium, tsement, väetised ja elekter. Peale piirimeetme jõustumist vaatab Euroopa Komisjon üle selle alla kuuluvad sektorid ja kaalub sektorite nimistu laiendamist. Piirimeetmega sektorites on plaanis kaotada tasuta ühikud alates 2026. aastast järk-järgult aastaks 2035.
  • Ettepanek suurendab Moderniseerimisfondi. See fond on mõeldud riikidele, mille SKP on madalam kui 65% EL keskmisest aastatel 2016-1018, sh Eesti. Sinna suunatakse hetkel 2% heitkoguste kauplemissüsteemi (ETS) ühikutest, kuid edaspidi lisatakse veel 2,5%. Eesti puhul tähendab see esialgsel hinnangul seni prognoositud 250 miljonile eurole vahemikuks 2025-2032 ca 207 miljonit eurot lisavahendeid (50-eurose heitkoguse ühiku hinnaga), mida on võimalik kliimainvesteeringuteks kasutada.
  • Innovatsioonifondi (mõeldud kõikidele EL riikidele) suureneb ettepaneku kohaselt 7,5 miljardi euro võrra aastani 2030 (50-eurose kvoodihinna puhul).
  • Eestile riiklikult eraldatavate heitkoguste ühikute müügist saadav tulu tuleb edaspidi kasutada 100% kliimaeesmärkide täitmiseks. Seni on Eesti kasutanud võimalust suunata 50% kliimaeesmärkidesse ja ülejäänud riigieelarve muudeks prioriteetiteks.

Uus ELi HKS maanteetranspordile ja hoonete sektorile

  • Komisjon on teinud ettepaneku luua maanteetranspordi ja hoonete sektorile alates aastast 2026 eraldi EL sisene heitkoguste kauplemissüsteem (EL HKS-i analoogina). Sisuliselt tähendab see kütusemüüjatele ja soojatootjatele, kes ei kuulu praeguse heitkoguse kauplemissüsteemi alla, kohustust osta heitkoguse ühikuid vastavalt kütuse süsinikumahukusele.
  • Loodav kauplemissüsteem ei hõlma tasuta ühikute eraldamist. Muu regulatsioon põhimõtteliselt kopeeritakse olemasoleva EL HKS-i pealt.
  • Maanteetranspordi puhul oleks otsene mõju kütusehinnale tanklates lõpptarbijatele. Mõju hinnanguline ulatus sõltub süsinikuhinnast.
  • Uue kauplemissüsteemi kohaldamisel lähtutakse juba kehtivast aktsiisipoliitika raamistikust. See tähendab, et ühikutega kauplemise kohustus langeb tõenäoliselt neile ettevõtetele, kes maksavad kütuse tarbimisse lubamise eest aktsiisi.
  • Uue kauplemissüsteemis olevate ühikute üldkogusse määramisel lähtutakse jagatud kohustuse määrusega kohutud andmetest. 2028. aastal kohandatakse seda juba kogutud seireandmete põhjal, kasutades 2024-2026 aastate andmeid.
  • EL HKS-i laiendamisest saadav heitkoguse ühikute müügitulu on seniste ettepanekute kohaselt kavas suunata osaliselt liikmesriikidele, osaliselt EL eelarvesse ja/või osaliselt uude kliima sotsiaalfondi.
  • Kliima sotsiaalfond peaks eelkõige kompenseerima EL HKS-i laiendamise sotsiaalset mõju (võimalus teha energiavaesust leevendavaid meetmeid ja hoonete ning maanteetranspordi sektori heidet vähendavaid kliimainvesteeringuid). Riigil tuleb eelnõu kohaselt suunata samadeks eesmärkideks sama suures mahus vahendeid.

Meretranspordi ELi HKS

  • Komisjon plaanib laiendada EL-i HKS-i reguleerimisala meretranspordile. Ettepaneku kohaselt tekib üle 5000 kt laevade käitajatel kohustus osta heitkoguse ühikuid. Seda muudatust on kavas rakendada järk-järgult alates 2023. aastast, kui HKS kohaldub 20% ulatuses heitkogustele. See suureneb igal aastal kuni 2026. aastani, mil kehtib HKS 100% ulatuses.
  • Komisjon soovib seda muudatust kohaldada kõikidele EL sisestele reisidele ning 50% ulatuses EL-ist välja ja ELi saabuvatele reisidele.
  • Seire, aruandluse ja tõendamise reeglid põhinevad kehtival Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) 2015/757, mida samuti muudetakse, et viia uute nõuetega kooskõlla.
  • Muus osas kehtivad laevandusele üldised ELi HKSi nõuded, mis ka teistele kaetud sektoritele.
  • Kohustus tagastada iga-aastaselt LHÜsid vastavalt kalendriaastal õhku paisatud CO2 heitele rakendub järk-järgult alates 2023. aastast. Alates 2026. aastast tuleb tagastada LHÜd 100% ulatuses.
  • Innovatsioonifondist on edaspidi võimalik taotleda vahendeid ka merendussektoris kasvuhoonegaase vähendavate innovaatiliste tehnoloogiate väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks.

Anna teada, mida arvad Euroopa Komisjoni kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 8. septembriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile.

Vaata lisaks:

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise direktiivi muutmise ettepanek (86 lk) (.pdf)Direktiivi muutmise ettepaneku lisad (9 lk) (.pdf)Turustabiilsusreservi määruse muutmise ettepanek (13 lk) (.pdf)
0