Avalda arvamust makseteenuse pakkujale tekkiva aruandluskohustuse kohta piiriüleste maksete osas

Mis on muudatuste eesmärk? 
Muudatus tuleneb Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatustest, mille eesmärk on piiriüleste käibemaksupettuste avastamine.  

Keda muudatused mõjutavad? 
Muudatus mõjutab makseteenuse pakkujaid, kes puutuvad kokku piiriüleste maksetega. Makseteenuse pakkujaks on ettevõte, mis haldab isiku pangakontot ehk enamikel juhtudel on tegu pankadega. 

Millised on peamised muudatused? 

• Kui makseteenuse pakkuja osutab samale makse saajale piiriülese makse teenust rohkem kui 25 korral kvartalis, peab see makseteenuse pakkuja säilitama ja edastama nende maksete kohta riigile andmeid. Juhul kui makse saaja asukoht on Euroopa Liidu välises riigis, siis peab makse maksja makseteenuse pakkuja säilitama ja edastama andmeid nende piiriüleste maksete kohta (vt eelnõu § 1 p 1). 

• Näiteks kui äriühingu LHV-s avatud pangakontole laekub makseid teistes Euroopa Liidu riikides asuvatest pankadest, siis tegemist on piiriüleste maksetega ja LHV on kohustatud esitama andmed maksuhaldurile. Samuti tuleb LHV’l esitada andmed maksete kohta, mis tehakse LHV’s avatud kontodelt ühendusevälistesse riikidesse, näiteks kui äriühing teeb LHV pangakontolt ülekande makse saaja Norras asuva panga pangakontole. 

• Oluline on tähele panna, et tehtavate maksete arvu ei tule vaadata kontopõhiselt, vaid makse saaja (ja mõnedes olukordades ka makse maksja) põhiselt. See tähendab, et kui samal makse saajal on samas pangas mitu pangakontot, siis tuleb kõigile tema kontodele kvartali jooksul laekunud piiriülesed maksed kokku liita, et saada teada, kas tema maksete osas peab pank maksuhaldurile andmeid edastama või mitte. 

• Andmed, mida makseteenuse pakkuja peab iga kvartali kohta hakkama Maksu- ja Tolliametile (MTA), on järgnevad (vt eelnõu § 1, millega lisandub käibemaksuseadusse § 36’1 lõige 1): 

  • BIC või muu äriühingu tunnuskood, millega saab identifitseerida makseteenuse pakkuja; 

  • makse saaja nimi või ärinimi; 

  • olemasolu korral makse saaja maksukohustuslasena registreerimise number või muu makse saajat identifitseeriv number; 

  • IBAN või selle puudumise korral muu tunnus, millega saab üheselt identifitseerida makse saaja ja tema asukoha; 

  • BIC või muu äriühingu tunnuskood, millega saab identifitseerida makse saaja nimel tegutseva makseteenuse pakkuja ja tema asukoha, kui makse saajale laekuvad rahalised vahendid, kuid tal endal ei ole maksekontot; 

  • olemasolu korral makse saaja aadress; 

  • märge tagasimakse kohta; 

  • makse või tagasimakse tegemise kuupäev ja kellaaeg; 

  • makse või tagasimakse summa ja vääring; 

  • makse saaja või tema nimel saadud makse päritoluliikmesriik; 

  • viide, millega saab üheselt identifitseerida makse; 

  • teave kaupleja ruumides makse algatamise kohta. 

• Need andmed tuleb MTA-le esitada kvartalile järgneva kuu lõpuks MTA e-teenuste keskkonna vahendusel (vt eelnõu § 1, millega lisandub käibemaksuseadusse § 36’1 lõige 4). Ka juhul, kui maksete arvu vähesuse tõttu ei ole makseteenuse pakkujal kohustust MTA-le andmeid esitada, peab makseteenuse pakkuja edastama MTA-le kinnituse, et andmete edastamise kohustus puudub. MTA-le esitatavaid andmeid peab makseteenuse pakkuja säilitama elektroonilisel kujul vähemalt kolm aastat alates kalendriaasta lõpust, mil makse tehti (vt eelnõu § 1, millega lisandub käibemaksuseadusse § 36’1 lõige 3). 

• Makse maksja makseteenuse pakkuja ei pea siiski edastama MTA-le kinnitust maksete arvu vähesuse osas olukordades, kus makse saaja vähemalt üks pangakonto asub Euroopa Liidus tegutsevas pangas (vt eelnõu § 1, millega lisandub käibemaksuseadusse § 36’1 lõige 5). Seega tuleb makse maksja makseteenuse pakkujal edastada MTA-le kinnitus piiriüleste maksete vähesuse korral vaid juhul, kui makse läheb makse saajale läbi sellise makseteenuse pakkuja, kes ei tegutse Euroopa Liidus ning makse saajal ei ole kontot ühegi Euroopa Liidus tegutseva makseteenuse pakkuja juures. 

• Näiteks kui Eestis asuvad kliendid teevad LHV kontodelt ülekandeid e-poest ostetud kaupade eest tasumiseks e-poe Norras asuvas pangas avatud kontole ja sama e-poe Lätis asuva panga kontole, siis 25 makse lävendi arvutamiseks loetakse kokku nii Norrasse kui Lätti tehtud maksed. Andmed peab LHV aga esitama üksnes Norras asuva panga kontole tehtud maksete kohta. 

Millal muudatused jõustuvad? 
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2024. 

Anna teada, mida arvad aruandluskohustuse tekkimisest makseteenuse pakkujale. Tagasisidet ootan hiljemalt 22. detsembriks e-posti aadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtjatelt saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan rahandusministeeriumile.