Avalda arvamust oluliste konkurentsiõigust puudutavate muudatuste osas

Mis on muudatuste eesmärk? 

Muudatused on vajalikud selleks, et võtta Eesti õigusesse üle ECN+ direktiiv, milles direktiivi loojad on ette näinud ulatuslikud suunised liikmesriikidele konkurentsiõiguse reguleerimiseks. Ehkki direktiiv ei sätesta otseselt uut liiki menetluse loomist, on Eesti õiguse eksperdid pidanud seda parimaks lahenduseks direktiivi ülevõtmiseks Eesti oludes.  

Keda muudatused mõjutavad? 

Muudatused mõjutavad otseselt või kaudselt kõiki ettevõtjaid. 

Millised on peamised muudatused? 

Muudatused puudutavad peamiselt kaht valdkonna – konkurentsialast järelevalvet ja leebuse taotlemise korda. 

Konkurentsialane järelevalve 

• Tekib uus menetlusliik konkurentsialase järelevalve jaoks - konkurentsijärelevalvemenetlus (vt eelnõu § 1 p 40). See hakkab asendama seniseid menetlusetappe konkurentsivaldkonnas ehk nii haldusmenetlust kui ka süüteomenetlust.  

• Uues menetluses on muuhulgas lubatud halduskohtu loal korraldada läbiotsimisi, mis varasemalt järelevalvemenetluses ei olnud lubatud. Lubatud ei ole enam jälitustegevus, mis kriminaalmenetluses oli lubatud. 

• Konkurentsijärelevalvemenetlus saab alata Konkurentsiameti enda initsiatiivil või ka Konkurentsiametile laekunud ja lubatavaks tunnistatud taotluse alusel keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks. Selle, kas taotlus on lubatav või mitte, teeb Konkurentsiamet kindlaks konkurentsijärelevalvemenetluse välises menetluses enne konkurentsijärelevalvemenetluse algust. 

• Konkurentsijärelevalvemenetluses sisuliselt ei kehti enam enese mittesüüstamise privileeg. See tähendab, et nii menetlusalune isik kui ka muud järelevalvemeetmetele allutatud isikud on vastava nõudmise korral kohustatud andma Konkurentsiametile teavet ka selliste asjaolude kohta, millest nähtub isiku enda või tema lähedaste süü rikkumises. 

• Konkurentsijärelevalvemenetlus võib lõppeda samuti kahel viisil – esiteks juhul, kui menetlus ei ole piisavalt prioriteetne, teiseks juhul, kui tuvastatakse rikkumine. Teisel juhul on tagajärjeks konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamine. Nende meetmete hulka kuuluvad kohustuste võtmise heakskiitmine, kohustus lõpetada keelatud teo toime panemine ja keelatud teo eest trahvi määramine.  

• Sunniraha on võimalik määrata ka järelevalvemeetmele allutatud isikule, kes ei ole menetlusalune isik (nt menetlusaluse isiku töötaja), kui ta ei allu järelevalvemeetmele ehk ei tee koostööd Konkurentsiametiga. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot, haldustrahvi maksimaalne suurus on seotud menetlusaluse isiku käibega ja moodustab 10 protsenti menetlusaluse isiku eelneva aasta kogukäibest (vt eelnõu § 5 p 3). 

Leebus 

• Edaspidi hakkab olema võimalik esitada leebust elektroonilisel teel Konkurentsiameti poolt väljatöötamisel oleva IT-lahenduse kaudu selliselt, et sellest ei jää leebusetaotleja jaoks ühtki jälge maha. Leebus on konkurentsiseaduses sätestatud võimalus saada konkurentsialase rikkumise eest kergem karistus tingimusel, et leebuse taotleja annab Konkurentsiametile esimesena teada sellisest konkurentsialasest rikkumisest ja sellega seonduvatest asjaoludest, millest Konkurentsiamet polnud varasemalt teadlik. 

• Leebust saab taotleda edaspidi vaid ettevõtja või ettevõtjate ühendus. Seni võis leebuse taotlejaks olla ka füüsiline isik (vt eelnõu § 1 p 27). 

• Leebuse kohaldamist hakkab otsustama Konkurentsiamet. Seni otsustas seda prokuratuur (vt eelnõu § 1 p 30). 

• Kui varasemalt võis leebusetaotluse täies mahus rahuldamine tähendada kriminaalmenetluse lõpetamist leebusetaotleja osas, siis konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamist see ei tähenda. Konkurentsiamet võib küll sellisel juhul loobuda trahvi määramisest, ent konkurentsijärelevalvemenetlus jätkub leebusetaotleja suhtes siiski, sest üheks konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgiks on ka tuvastada rikkumise toimepanemine. 

Millal muudatused jõustuvad? 

Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. juulil 2022. 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Vastuseid ootan e-maili aadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.