Avalda arvamust riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu kohta

Mis on uue jäätmekava eelnõu visioon?
Jäätmetekke vältimine, toodete korduskasutamine ning parandamine, tekkinud jäätmete liigiti kogumine on igapäevase käitumise osa. Eestis on seda toetav kasutajasõbralik, tõhus, läbipaistev ja toimiv jäätmehierarhiast lähtuv uuenduslik jäätmehooldussüsteem, jäätmetest luuakse uut väärtust toormena (vt eelnõu lk 10).

Mis on uue jäätmekava eelnõu strateegilised eesmärgid?

• kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine
• ohutu materjaliringluse suurendamine
• jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna (vt eelnõu lk 5)

Milliste mõõdikutega hindab riik eesmärkide täitmist (vt eelnõu lk 122)?

• Jäätmeteke inimese kohta (va põlevkivijäätmed) –algtase 4151 kg/in (2020), sihttase 4000 kg/in(2028).
• Ringleva materjali määr – algtase 17% (2020), sihttase 25% (2028).
• Korduskasutatava pakendi osakaal turule lastud pakenditest –algtase 0% (2020), sihttase 10% (2028).
• Olmejäätmete ringlussevõtt – algtase 29% (2020), sihttase 58% (2028).
• Pakendijäätmete ringlussevõtt–algtase 66% (2019), sihttase 70% (2028).
• Tavajäätmete hulka kuuluvate ehitus- ja lammutusjäätmete (välja arvatud kivid ja pinnas ning süvenduspinnas) ringlussevõtt - algtase 5% (2020), sihttase 40% (2028).
• Ohtlike jäätmete taaskasutus – algtase 48% (2020), sihttase 55% (2028).
• Elektri ja elektroonikajäätmete kogumise määr - algtase 64% (2019), sihttase 85% (2028).
• Patarei- ja akujäätmete kogumise määr - algtase 29% (2019), sihttase 65% (2025), sihttase 65% (2028).

Keda mõjutab?
Peamiselt neid ettevõtteid, kes puutuvad kokku järgmiste jäätmetega:

• pakendijäätmed,
• ehitus- ja lammutusjäätmed,
• olmejäätmed,
• ohtlikud jäätmed,
• probleemtoodetest tekkinud jäätmed,
• biolagunevad jäätmed,
• põlevkivitööstuse jäätmed,
• plastijäätmed,
• tekstiilijäätmed.

Millised on jäätmekava eelnõu eesmärgid ja meetmed erinevate jäätmete lõikes?

1) Pakendijäätmed

Eesmärgid (vt eelnõu lk 91-92, 106-108):

• Vähendada pakendijäätmete teket inimese kohta 2028. aastaks vähemalt 5% võrreldes 2018. aastaga.
• Vähendada ühekordselt kasutavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aasta lõpuks 25% võrrelduna 2022. aastaga.
• 2030. aastaks on kõik Eesti turule lastavad pakendid kas korduskasutatavad või ringlussevõetavad.
• Suurendada pakendijäätmete ringlussevõttu selliselt, et täidetud oleksid 2025. ja 2030. aasta olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud.

Meetmete näited (vt jäätmekava rakenduskava eelnõud):

• Töötada välja regulatiivsed meetmed, sh majandusmeetmed, mis toetaksid korduskasutuspakendite suuremat kasutamist ning motiveeriksid tootjad muutma pakendite disaini ringmajanduse põhimõtetega vastavusse.
• Töötada välja standardid korduskasutuspakenditele.
• Suunata riiklikke toetusmehhanisme pakendamise vähendamiseks ja korduskasutuse edendamiseks, sh korduskasutuspakendite taristu ja kasutuselevõtu stimuleerimiseks.
• Riiklikud teadlikkuse tõstmise kampaaniad korduskasutuse edendamise ja jäätmetekke vältimise teemal kogu pakendi ja pakendijäätmete ahelas.
• Kehtestada õiguslik raamistik biolagunevast plastist pakendite ja muude toodete turule laskmisest, mis lähtuvad Eesti jäätmekäitlusvõimekusest antud jäätmete käitlemisel.
• Töötada välja regulatiivsed meetmed, sh majandusmeetmed, mis motiveeriksid tootjad muutma pakendite disaini ringmajanduse põhimõtetega vastavusse.
• Suunata riiklikke toetusmehhanisme materjalide vähendamisse või vältimisse ning kergesti ringlussevõetavate materjalide kasutuselevõttu.
• Tõhustada järelevalvet turule lastud pakendite nõuete vastavuse üle.
• Pakendijäätmete ringlussevõtu suurendamiseks teostada kogumissüsteemi reformimine Maailmapanga soovitustele vastavalt ning luua huvigruppidega konsulteerimise platvorm.
• Töötada välja majandusmeetmed, mis motiveeriksid seotud osapooli senisest suuremal määral suunama pakendijäätmeid ladestamise ja energiakasutuse asemel ringlussevõtuks.
• Riiklikud teadlikkuse tõstmise kampaaniad jäätmete liigiti kogumise teemal kogu pakendi ja pakendijäätmete ahelas.
• Analüüsida täiendavate plasti-, sh plastpakendijäätmete ringlussevõtu võimekuse loomise vajadust.
• Tõhus ja järjepidev järelevalve pakendivaldkonna kogu ahelas.

2) Ehitus- ja lammutusjäätmed

Eesmärgid (vt eelnõu lk 86, 99-101):

• Vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete valikulise lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivate materjalide liigiti kogumise ja korduskasutuse.
• Suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõttu (sh korduskasutu-seks ettevalmistamist) selliselt, et 2028. aastaks võetakse ringlusse 40% tekkinud tava-jäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (välja arvatud kivid ja pinnas ning süvenduspinnas).
• Kasutada taristuehituses 5% ringlussevõetud materjali (ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed, kaevandamisjäätmed jms).
• Tõhustada järelevalvet ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud jäätmete liigiti kogumise ning edasise käitluse üle.

Meetmete näited (vt jäätmekava rakenduskava eelnõud):

• Ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekohal liigiti kogumise ja hoonete valikulise lammutamise edendamine.
• Teisese toorme materjalipanga loomiseks lahenduste väljatöötamine ja materjalipanga loomine.
• Koostöö asjaomaste asutustega hoonete planeerimise faasis ringmajanduse põhimõtete juurutamiseks ning uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete renoveerimisel ohtlikke aineid sisaldavate ehitusmaterjalide kasutamise vältimine.
• Teadlikkuse tõstmine, sh ehitusega seotud õppekavadesse nii jäätmekäitluse, kui ka laiemalt ringmajandusega, seotud teemade lisamine.
• EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh toetused ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu arendamiseks.
• Jäätmete tagasitäiteks kasutamisele nõuete kehtestamine riiklikul tasandil.
• Ringlussevõetud materjalide kasutamise edendamiseks majanduslike stiimulite väljatöötamine.
• Ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatud ehitusmaterjalide kasutamine kohtades, kus kvaliteedinõuded seda võimaldavad.
• Ringlussevõetud materjalide kasutamist edendavate riigihangete tingimuste väljatöötamine.
• Ehitamise ja sellega seonduva jäätmetekke protsessi digitaliseerimine.

3) Olmejäätmed

Eesmärgid (vt eelnõu lk 84-85, 96-99):

• Olmejäätmete (k.a toidujäätmete) teke väheneb ja korduskasutus suureneb igal aastal (kg/in/a).

• Kohalikud omavalitsused on motiveeritud vältima jäätmeteket ja edendama korduskasutust.
• Kohalikud omavalitsused on motiveeritud korraldama jäätmete liigiti kogumist ning liigiti kogutud jäätmete materjalina ringlusse suunamist.
• Eestis on olemas piisav olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu võimekus ja seda toetav majanduslik raamistik, mis võimaldab täita 2025. ja 2030. a olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve ning väärindada jäätmetes sisalduvat ressurssi toormena.

Meetmete näited (vt jäätmekava rakenduskava eelnõud):

• Kommunikatsioon ja teadlikkuse tõstmine.
• Ringlussevõttu motiveerivate tasusüsteemide kehtestamine.
• Olmes tekkivate pakendijäätmete kogumise korraldamine kohalike omavalitsuste poolt koostöös taaskasutusorganisatsioonidega.
• Jäätmete materjalipõhise liigiti kogumise analüüs.
• Olmejäätmete käitlusvõimekuse arendamine.
• Jäätmete liigiti kogumise lahenduste ühtlustamine ja liigiti kogumise hõlbustamine läbi standardiseeritud infrastruktuuri pakettide välja töötamise ja toetamise.
• Korraldatud jäätmeveoteenuse hinnastamise reguleerimine liigiti kogumise motiveerimiseks.
• Valdkonna läbipaistvuse suurendamine läbi jäätmeandmete digitaliseerimise.
• Järelevalve tõhustamine.

4) Ohtlikud jäätmed

Eesmärgid (vt eelnõu lk 86-87, 101-102):

• Vähendada ohtlike jäätmete tekke osakaalu jäätmetekkest läbi ressursijuhtimise.
• Vähendada ohtlike jäätmete tekke osakaalu jäätmetekkest läbi selge teabe ja märgistuse.
• Tõsta ohtlike jäätmete jäätmehoolduse osas teadlikkust läbi tööstuse ja tootmisega seotud õppekavade.
• Suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1). Ohtlike jäätmete ringlussevõtt toimub taustauuringu alusel.
• Ohtlike jäätmete kõrvaldamisel lähtutakse jäätmehierarhiast, ladestamise teel kõrvaldatakse ainult neid ohtlikke jäätmeid, mida taaskasutada ei ole võimalik. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses tagatakse ohtlike jäätmete kõrvaldamise võimekus.
• Tõhustada järelevalvet ohtlike jäätmete käitlemise üle, sh tõhus jäätmete käitlus vastavalt jäätmehierarhiale ning vaheladustamise vähendamine.
• Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate ohtlike ainete ringlussevõttu välditakse.
• Riigil on valmidus vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida. Sõlmitud on koostöölepped liikmesriikidega.

Meetmete näited (vt jäätmekava rakenduskava eelnõud):

• Ressursijuhtimise alaste koolituste läbiviimine ning ressursiauditite läbiviimise kohustuse kehtestamine.
• Toetada investeeringuid parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse.
• Teadlikkuse tõstmine, sh tööstuse ja tootmisega seotud õppekavadesse nii jäätmekäitluse, kui ka laiemalt ringmajandusega seotud teemade lisamine.
• Analüüsida võimalusi ja tehnilisi lahendusi ohtlike jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise osas, eesmärgiga vähendada ohtlike jäätmete pikaajalist ladustamist ja kõrvaldamist.
• Töötada välja regulatiivsed meetmed ohtlike jäätmete taaskasutuse ja ringlussevõtu soodustamiseks.
• Tõhus ja järjepidev järelevalve ohtlike jäätmete valdkonnas.

5) Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed

Eesmärgid (vt eelnõu lk 87-89, 102-103)

• Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud. Tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab rentimist, eelistab kestlikke tooteid ning teab, kuidas pikendada toote eluiga.
• Elektroonikaseamete korduskasutus ja korduskasutuseks ettevalmistamine suureneb võrreldes eelmise aastaga.
• Tarbija keskkonnateadlikkus kasvab, elektroonikaromude osakaal segaolmejäätmetes väheneb võrreldes 2020. aastal teostatud uuringuga.
• Elektroonikaromude kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud saavutatakse 2022-2028.
• Tuvastatakse free-riderite osakaal 2025. aastal, free-riderite kogus väheneb 2025. aastaga võrreldes, lahendatakse e-kaubanduses tegutsevate free-riderite probleem.
• Järelevalve tõhustamine, illegaalne ja ebatõhus jäätmekäitlus väheneb.

Meetmete näited (vt jäätmekava rakenduskava eelnõud):

• Regulatsioonide uuendamine: Jäätmetekke vältimisele ja teadlikule tarbimisele suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniad.
• Töötada välja meetmed, mis motiveeriksid seotud osapooli senisest suuremal määral probleemtoodete jäätmeid kogumiskohta viima.
• Korduskasutuse edendamisele suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniad.
• Kohalikes omavalitsustes piisava tiheduse ja mahuga mugava korduskasutusse suunamist võimaldava taristu rajamine, samaaegselt ka pädevuste ja motivatsiooni tõstmine (riiklikud toetused).
• Analüüsida ja laiendada vajadusel olemasolevat kogumissüsteemi, free-rideite osakaalu ning võimalusi.
• Analüüsida võimalusi ja tehnilisi lahendusi elektroonikaromude kogumise, ringlussevõtu ja taaskasutamise osas ning free-riderite osakaalu.
• Regulatsioonide uuendamine ja täiendamine teavituse, e-kaubanduse, käitluse ja loastamise osas. Töötada välja meetmed, mis motiveeriksid seotud osapooli senisest suuremal määral probleemtoodete jäätmeid kogumiskohta viima.
• Probleemtooteregistri arendamine.
• Tõhustada ja hoida järjepidevat järelevalvet tootjavastutuse valdkonnas tervikuna.

6) Päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite jäätmed

Eesmärgid (vt eelnõu lk 89):

• Tulevikus on vaja analüüsida tootjavastutuse laiendamist tuulegeneraatoritele.
• REPowerEU kava rakendamisel eelistatakse selliseid päikesepaneele, mis on kooskõlas kestliku tootepoliitikaga ning mille tootja täidab tootjavastutuse kohustusi.
• REPowerEU kava rakendamisel eelistatakse selliseid tuulegeneraatoreid, mis on kooskõlas kestliku tootepoliitikaga.

Meetmed (vt jäätmekava rakenduskava eelnõud):

• Analüüsida ja vajadusel laiendada tootjavastutuse reguleerimisala tuulegeneraatoritele.

7) Patarei- ja akujäätmed

Eesmärgid (vt eelnõu lk 90, 103-104):

• Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab kestlikke tooteid.
• Loodud on tööstuslike akude ja elektrisõidukite akude taastamise ning tööstuslike akude ja elektrisõidukite akude jäätmete kasutusotstarbe muutmise võimekus.
• Tarbija keskkonnateadlikkus kasvab. Kantavate patareide- ja akujäätmete osakaal segaolmejäätmetes väheneb, 2028. aastal on patarei- ja akujäätmete kogus olmejäätmetes väikesem võrreldes 2024. aastaga.
• Patarei- ja akujäätmete kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud saavutatakse 2022-2028.
• Akujäätmete töötlus lähtub jäätmehierarhiast ning vaheladustamine väheneb. Tööstuslike, kergtranspordivahendite ja elektrisõidukite akude osas suureneb kasutusotstarbe muutmine ja akude taastamine.
• Tuvastatakse free-riderite osakaal 2025. aastal, free-riderite kogus väheneb 2025. aastaga võrreldes, lahendatakse e-kaubanduses tegutsevate free-riderite probleem.

Meetmete näited (vt jäätmekava rakenduskava eelnõud):

• Regulatsioonide uuendamine: Jäätmetekke vältimisele ja teadlikule tarbimisele suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniad.
• Töötada välja meetmed, mis motiveeriksid seotud osapooli senisest suuremal määral probleemtoodete jäätmeid kogumiskohta viima.
• Analüüsida ja laiendada vajadusel olemasolevat patarei- ja akujäätmete kogumissüsteemi, free-rideite osakaalu ning võimalusi ja tehnilisi lahendusi patarei- ja akujäätmete kogumise ja akude ringlussevõtu ja taastamise osas.
• Analüüsida ja laiendada vajadusel olemasolevat patarei- ja akujäätmete kogumissüsteemi, free-rideite osakaalu ning võimalusi ja tehnilisi lahendusi patarei- ja akujäätmete kogumise ja akude ringlussevõtu ja taastamise osas.
• Regulatsioonide uuendamine ja täiendamine teavituse, e-kaubanduse, käitluse ja loastamise osas. Töötada välja meetmed, mis motiveeriksid seotud osapooli senisest suuremal määral probleemtoodete jäätmeid kogumiskohta viima.
• Töötada välja meetmed, mis motiveeriksid seotud osapooli senisest suuremal määral probleemtoodete jäätmeid kogumiskohta viima.
• Tõhustada ja hoida järjepidevat järelevalvet tootjavastutuse valdkonnas tervikuna.

8) Mootorsõidukid

Eesmärgid (vt eelnõu lk 90-91, 104-105):

• Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab kestlikke tooteid.
• Kasutatud sõidukite sisseveole on kehtestatud miinimumnõuded, mis tõendavad, et tegemist on kasutatud sõidukiga, mitte romusõidukiga.
• Romusõidukite osadele on kehtestatud eraldiseisvad spetsiifilised korduskasutuseks ettevalmistamise eesmärgid.
• Saavutatakse toimiv mootorsõidukite tootjavastutus.
• Vähendada mitteaktiivses osas olevate sõidukite hulka, mis on illegaalselt lammutatud või vastab romusõiduki definitsioonile.
• Romusõidukite käitlus toimub efektiivselt, mida tõendab nõuetekohaselt läbiviidud katsepurustamine.
• Tuvastatakse free-riderite osakaal 2025. aastal, free-riderite kogus väheneb 2025. aastaga võrreldes, lahendatakse e-kaubanduses tegutsevate free-riderite probleem.
• Järelevalve tõhustamine.

Meetmed (vt jäätmekava rakenduskava eelnõud):

• Regulatsioonide uuendamine ja täiendamine romusõiduki mõiste, teavituse, e-kaubanduse, käitluse ja loastamise osas.
• Analüüsida ja laiendada vajadusel olemasolevat kogumissüsteemi, free-rideite osakaalu.
• Analüüsida võimalusi finantsmehhanismi loomiseks romusõidukite ja nende osade käitlemise kulude katmiseks.
• Regulatsioonide uuendamine ja täiendamine romusõiduki mõiste, teavituse, e-kaubanduse, käitluse ja loastamise osas.
• Töötada välja meetmed, mis motiveeriksid seotud osapooli senisest suuremal määral tootjavastutuse nõudeid täitma.
• Järelevalve tõhustamine tootjavastutuse nõuete täitmise ja romusõidukite käitlusnõuete üle.

9) Põllumajandusplast

Eesmärgid (vt eelnõu lk 91, 105-106):

• Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, kasutatakse põllumajandusplasti säästlikult.
• Põllumajandusplasti kasutaja kogub põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmed lahus muudest jäätmetest ja väldib nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega.
• Põllumajandusplasti kasutaja kogub põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmeid ilmastikukindlas konteineris või ilmastikukindlas varjualuses.
• Põllumajandusplasti kasutamisel tekkivate jäätmete kogumiseks on rajatud vähemalt üks kogumiskoht maakonnas. Põllumajandusplasti kogumisvõrgustik on toimiv ja riigiülene.
• Põllumajandusplasti kasutamisel tekkivate jäätmete käitlus toimub vastavalt jäätmehierarhiale.

Meetmete näited (vt jäätmekava rakenduskava eelnõud):

• Regulatsioonide uuendamine: Jäätmetekke vältimisele ja teadlikule tarbimisele suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniad.
• Analüüsida ja laiendada vajadusel olemasolevat kogumissüsteemi, free-rideite osakaalu.
• Analüüsida ja laiendada vajadusel olemasolevat kogumissüsteemi ning võimalusi ja tehnilisi lahendusi põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete ringlussevõtu osas.
• Regulatsioonide uuendamine ja täiendamine teavituse, e-kaubanduse, käitluse ja loastamise osas.
• Töötada välja meetmed, mis motiveeriksid seotud osapooli senisest suuremal määral tootjavastutuse nõudeid täitma, sh nõuetekohane jäätmete kogumine.

10) Vanarehvid

Eesmärgid (vt eelnõu lk 106):

• Tuvastada free-riderite osakaal 2025. a, free-riderite kogus väheneb 2025. aastaga võrreldes.
• Free-riderite ja e-kaubanduses tegutsevate free-riderite probleemi lahendamine.
• Rehvide käitlusel lähtutakse jäätmehierarhiast, eelistatakse ringlussevõttu taaskasutamisele ja täitmisele. Rehvide käitluse tehnoloogia lähtub PVTst.
• Järelevalve tõhustamine.

Meetmete näited (vt jäätmekava rakenduskava eelnõud):

• Analüüsida võimalusi ja tehnilisi lahendusi vanarehvide taaskasutamise ja ringlussevõtu osas.
• Regulatsioonide uuendamine ja täiendamine rehvi tootja, teavituse, käitluse ja loastamise osas.
• Töötada välja meetmed, mis motiveeriksid seotud osapooli senisest suuremal määral tootjavastutuse nõudeid täitma.
• Järelevalve tõhustamine tootjavastutuse nõuete täitmise ja romusõidukite käitlusnõuete üle.

11) Biolagunevad jäätmed

Eesmärgid (vt eelnõu lk 92, 108-110)

• Toidujäätmete teke väheneb kogu toidutarneahelas igal aastal (kg/in/a).
• Eestis on olemas piisav biolagunevate jäätmete ringlussevõtu võimekus, mis võimaldab väärindada biolagunevates jäätmetes sisalduvat ressurssi toormena.
• Esmasest toormest väetise kasutamine on järk-järgult asendunud biolagunevatest jäätmetest valmistatud toodete kasutamisega.
• Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt suureneb igal aastal.

Meetmed (vt jäätmekava rakenduskava eelnõud):

• Toidujäätmete tekke vältimise kava rakendamine.
• Ringlussevõtu edendamine olemasoleva regulatsiooni muutmise kaudu.
• Biolagunevate jäätmete käitlusvõimekuse arendamine.
• Reoveesette tootestamise edendamine.
• Bioressursi kasutuselevõtu lihtsamaks muutmine ja nõudluse suurendamine.
• Jäätmekäitlejate ja ressursi kasutajate teadlikkuse ja pädevuse suurendamine.

12) Põlevkivitööstuse jäätmed

Eesmärgid (vt eelnõu lk 92, 110, 112)

• Põlevkivijäätmete tekke vähendamine.
• Võtta põlevkivitööstuse jäätmeid võimalikult suures ulatuses ringlusse.
• Kasutada taristuehituses 5% ringlussevõetud materjali (ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed, kaevandamisjäätmed jms).
• Vähendada põlevkivijäätmetest tulenevat ohtu inimesele ja looduskeskkonnale tervikuna.

Meetmed (vt jäätmekava rakenduskava eelnõud):

• Õigusaktide täiendamisvõimaluste analüüs seoses allmaarikastamisega tekkivate jääkmaterjalide jäätmestaatusega.
• Põlevkivi energeetilise kasutamise ja õli tootmise PVT nõuete järgimine, mis aitavad kaasa jäätmetekke vähendamisele ja tagavad jäätmete suurema ringlussevõtu.
• Toetada, stimuleerida ja soodustada teadus- ja arendustöid põlevkivijäätmete vähendamiseks.
• Aidata luua nõudlust põlevkivitööstuses tekkinud jääkmaterjalidele tootena kasutamiseks.
• Põlevkivijäätmete ringlussevõtu suurendamiseks on oluline kaardistada täiendavate uuringute vajadus koos võimalike rahastusallikatega.
• Õigusaktide täiendamisvõimaluste analüüs, et soodustada uute toodete väljatöötamist ja katsetamist, kasutamist.
• Ringlussevõetud materjalide kasutamist edendavate riigihangete tingimuste väljatöötamine.
• Kutsuda ellu ringmajanduse ümarlaud jäätmekäitlejate ja põlevkivitööstuse esindajatega põlevkivitööstuse jäätmetest ning ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatud materjalide kvaliteedi tõendamise süsteemi väljatöötamiseks ning uuenduslike lahenduste leidmiseks (nt materjalipanga loomine).
• Ringlussevõetud materjalide kasutamise edendamiseks majanduslike stiimulite väljatöötamine.
• Põlevkivitööstuse jäätmetest valmistatud ehitusmaterjalide ja laiemalt teisese toorme kasutamine kohtades, kus kvaliteedinõuded seda võimaldavad läbi Transpordiameti kui suurima tee-ehitusprojektide hankija ning Rail Baltica raudtee ehituses.

13) Tekstiilijäätmed

Eesmärgid (vt eelnõu lk 92-94, 110-111)

• Tekstiilesemete tootmisel arvestatakse nende kestlikkusega (kestlik ja teadlik tootmine).
• Tekstiilijäätmete teke väheneb ja tekstiili korduskasutus suureneb igal aastal (kg/in/a).
• Eestis on olemas piisav kokku kogutud tekstiilijäätmete esmatöötlemisvõimekus ning tekstiilijäätmete ringlussevõtu määr suureneb igal aastal.

Meetmed (vt jäätmekava rakenduskava eelnõud):

• Tekstiili ja tekstiiljäätmete edasise kogumise ja ringlussevõtu finantseerimissüsteemi kehtestamine.
• Riikliku tekstiilistrateegia või tegevuskava koostamine ning koostööplatvormi loomine.
• Korduskasutuskõlbliku tekstiili kogumissüsteemi arendamine ja laiendmaine.
• Ringsete ärimudelite toetamine.
• Tarbijate, kohalike omavalitsuste ja jäätmekäitlejate teadlikkuse suurendamine.
• Tekstiilijäätmete kogumissüsteemide arendamine.
• Tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekuse loomine.
• Ringlusse võetud tekstiili kasutamise edendamine.

Millised on eelnõu kohaselt jäätmevaldkonna digitaliseerimisega seotud eesmärgid ja meetmed?

Eesmärgid (vt eelnõu lk 114-115):

• Andmeid kogutakse reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse põhimõtete alusel, mis lihtsustatult tähendab võimalikult automaatset masin-masin andmevahetust, kus inimese osa on minimaalne.
• Rakendatakse andmepõhist juhtimist, mis tähendab, et kvaliteetsete ja ajakohaste andmete alusel tehakse paremaid otsuseid ja valikuid kasutades nt ärianalüütika töölaudasid, automaatseid hoiatusi/ teavitusi, masinõpet jms.
• Avaandmete alusel loovad ettevõtted uusi ringmajanduse ärimudeleid.
• Andmed on kvaliteetsed, ajakohased, läbipaistvad ja annavad tervikliku ülevaate jäätmekäitluse ahelast (võimalusel rahvusvaheliselt).
• Riigi kogutud ja avaldatud jäätmealaseid andmeid peetakse usaldusväärseteks.

Meetmed (vt jäätmekava rakenduskava eelnõud):

• Toetus ringmajandus edendamiseks ja andmepõhise aruandluse digilahenduste rakendamiseks (tootepass, andmete standardiseerimine, analüüsid, uuringud, tegevuskavad, töölauad, aruandluse tarkvara arendus jms).

• Era- ja avaliku sektori koostöö uute ringmajanduse ärimudelite välja töötamisel ja oskusteabe arendamisel (Garage 48 vms hands-on formaadis osalemine, parimate praktikate jagamine, mentorlus, juhiste koostamine jms).
• Keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS) edasiarendamine lihtsustamaks keskkonnalubade taotlemist ja menetlemist.
• Regulatsiooni välja töötamine kvaliteetsete ja õigeaegsete andmete esitamiseks kasutades toimiva vastutusahela ja majandusliku motiivi loogikat.

Millised on eelnõu kohaselt jäätmete kommunikatsiooniga seotud eesmärgid ja meetmed?

Eesmärgid (vt eelnõu 123-126):

• Tarbijate, tootjate, erasektori ettevõtete ja avaliku sektori asutuste teadlikkus ja pädevus on suurenenud võrreldes 2022. aasta sügisega.
• Segaolmejäätmete kogus on 2028. aastaks vähenenud võrreldes 2022. aasta seisuga, mis näitab, et käitumismuster on muutunud ja Eesti elanikkonna seas on tõusnud liigiti kogumise teadlikkus.

Meetmed (vt eelnõu lk 127):

• Kommunikatsioonikava.
• Üle-Eestilised teadlikkuse tõstmise kampaaniad jäätmetekke vältimiseks ja kordus-kasutuse, ringlussevõtu edendamiseks.
• Samade sõnumite järjepidevus.
• Siht- ja sidusrühmade kaasamine.
• Ühtsed kolmkeelsed teadlikkuse tõstmise materjalid, sh õppematerjalid.
• Ühekordselt kasutatavate plasttoodete antireklaam.

Anna teada, mida arvad jäätmekava eelnõus sisalduvatest eesmärkidest ja meetmetest. Eelkõige ootan vastust küsimusele, millised meetmed on eelnõust puudu või üleliigsed. Tagasisidet ootan hiljemalt 6. aprilliks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile.

Riigi jäätmekava rakenduskava eelnõuga saab lähemalt tuvuda SIIN.