Avalda arvamust teenuste ja toodete ligipääsetavusega seotud muudatuste kohta

Mis on muudatuste eesmärk? 
Muudatustega võtab Eesti enda õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivi 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavust. 

Keda muudatused mõjutavad? 
Muudatused mõjutavad teatud tooteid ja teenuseid pakkuvaid ettevõtteid (vt allpool). 

Millised tooted tuleb eelnõu kohaselt muuta ligipääsetavaks? 

• e-luger (vt nõudeid I määruse eelnõu § 12);  

• makseterminal; 

• piletiautomaat; 

• registreerimisautomaat;  

• sularaha- või makseautomaat; 

• teavet pakkuv interaktiivne iseteenindusterminal, välja arvatud sõiduki, õhusõiduki, laeva või veeremi integreeritud osana paigaldatud terminal, näiteks restoranides kontaktivabaks tellimuse edastamiseks kasutatavad seadmed (vt nõudeid I määruse eelnõu § 11); 

• tarbija terminalseade, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenusele, näiteks nutitelefon, tahvelarvuti või teler (vt nõudeid I määruse eelnõu § 14); 

• tarbija terminalseade, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse elektroonilise side teenuse osutamisel, mille alla kuuluvad samuti näiteks nutitelefon, tahvelarvuti või teler (vt nõudeid I määruse eelnõu § 13); 

• tarbijale kasutamiseks mõeldud üldotstarbeline arvuti riistvarasüsteem ja selle operatsioonisüsteem, näiteks arvuti, sealhulgas nii riistvara kui ka sellel kasutatav tarkvara. 

Millised teenused tuleb eelnõu kohaselt muuta ligipääsetavaks? 

• e-kaubanduse teenus, näiteks erinevad e-poed (vt nõudeid I määruse eelnõu § 22); 

• elektroonilise side teenus, sealhulgas hädaabiühendus, välja arvatud masinatevahelise side teenus (vt nõudeid I määruse eelnõu § 16);  

• e-raamat ja selle kasutamiseks vajalik eriotstarbeline tarkvara (vt nõudeid I määruse eelnõu § 21); 

• finantsteenus (vt nõudeid I määruse eelnõu § 20); 

• lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse sõitjateveoteenuse osad, milleks on veebileht, mobiilsideseadmel põhinev teenus, elektrooniline pilet, elektroonilise piletimüügi teenus, transporditeabe andmine, reaalajas reisiteabe andmine, interaktiivne teabeekraan ja iseteenindusterminal (vt nõudeid I määruse eelnõu § 18, kohalike bussiliinide kohta käivaid nõudeid vt I määruse eelnõu § 19); 

• teenus, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele, näiteks subtiitrid, pealelugemine, viipekeelne tõlge jne (vt nõudeid I määruse eelnõu § 17). 

Millised on peamised muudatused? 

• Kui see ei ole liigselt koormav ettevõtte jaoks ja kui see ei muuda liigselt toote või teenuse olemust, peavad ettevõtete poolt eelnevalt väljatoodud tooted ja teenused olema ligipääsetavad vähemalt kahe erineva meele abil. See tähendab, et näiteks mobiilirakendustel ja veebilehekülgedel olevat kirjalikus vormis sisu peab olema võimalik tarbida ka sellistel inimestel, kellel puudub nägemismeel. Samuti peab näiteks olema puuduva nägemismeelega inimestel võimalik internetipangas makseid sooritada või toote kasutusjuhendist aru saada (vt I määruse eelnõu § 6). 

• Teave toote toimimise ja toote ligipääsetavuselementide kohta tuleb vastavalt eelnõule võimaluse korral esitada toote sees või selle peal, sellega kaasas olevas kasutusjuhendis või see peab olema kättesaadav muul viisil, sealhulgas veebilehelt leitava kasutusjuhendina (vt I määruse eelnõu § 6). Tootel esitatud teave toote kasutamise kohta, sealhulgas märgistus, kasutusjuhend ja hoiatused, peab olema hoomatav rohkem kui ühe meele kaudu, esitatud arusaadaval ja kasutajale tajutaval viisil ning olema esitatud kontrastses trükikirjas ja kasutama kirjatüüpe ja -kraade ning tähe-, rea- ja lõiguvahesid, mis arvestab eeldatavaid kasutaja vajadusi ning on võimaluse korral kohandatav.  

• Teenuse osutamise korral on tähtis silmas pidada, et teenuse osutamisele kehtivad eelnõu kohaselt sarnased põhimõtted - teenus peab olema hoomatav rohkem kui ühe meele kaudu, esitatud arusaadaval ja kasutajale tajutaval viisil ning kui teenuse osutamine hõlmab endas kirjalikku infovahetust, peab see kirjalik sisu olema esitatud kontrastses trükikirjas ja kasutama kirjatüüpe ja -kraade ning tähe-, rea- ja lõiguvahesid, mis arvestab eeldatavaid kasutaja vajadusi ning on võimaluse korral kohandatav (vt I määruse eelnõu § 10). 

• Ettevõtted, kes peavad enda toodete ja teenuste puudega inimestele ligipääsetavaks muutmist liiga koormavaks, peavad eelnõu kohaselt esitama tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile vastavasisulise teavituse, milles tuleb ka välja tuua kalkulatsioonid, millele tuginedes saab ettevõtte hinnangul väita, et toodete ja teenuste ligipääsetavaks muutmine on sellele ettevõttele liiga koormav (vt II määruse eelnõu § 7). Seejärel teeb tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet otsuse, kas ja millises ulatuses on ettevõte kohustatud enda poolt pakutavad tooted või teenused ligipääsetavaks muutma. 

• Nõuete täitmata jätmise korral on võimalik määrata isikule rahatrahv. Füüsiliste isikute puhul on trahvi maksimummääraks 100 trahviühikut ning juriidiliste isikute puhul 20 000 eurot. 

• Ettevõtted, millel on vähem kui kümme töötajat ja mille aastane kogukäive jääb alla 2 miljoni euro, ei ole vastavalt toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu § 5 lõikele 2 kohustatud oma tooteid ja teenuseid ligipääsetavaks muutma ega esitama vastavasisulist teavitust tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile. 

Millal muudatused jõustuvad? 
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 28. juunil 2022. Samas hakkavad ligipääsetavuse nõuded uutele toodetele ja teenustele kohalduma alles 28. juunist 2025. Vanu tooteid, mida kasutati ka enne 28. juunit 2025 ja mis ligipääsetavuse nõuetele ei vasta, tohib müüa ja kasutada teenuse osutamisel kuni 28. juunini 2030. 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan kuni 13. maini aadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtjate tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan sotsiaalministeeriumile.