Avalda arvamust uue puhta tööstuse kokkuleppe riigiabi meetmete raamistiku kohta

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on toetada ettevõtjaid suurtes rohepöördega seotud investeeringutes ning tugevdada sel viisil Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest.

Keda muudatused mõjutavad?
Muudatused mõjutavad mitmeid ettevõtteid, seal hulgas:

• tööstusettevõtteid (nt keemia-, metalli-, ehitusmaterjalide- ja toidutööstus);
• energeetikasektor, sh taastuvenergia tootjad ja tööstused, kes oma tarbeks taastuvenergiat toodavad;
• ehitusettevõtted ja seadmete tootjad;
• krediidiasutused.

Mida plaanitakse teha?
Taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendavad meetmed (eelnõu osa 4)

• Uus riigiabi raamistik näeb ette abimeetmed, mis toetavad investeeringuid taastuvenergia tootmiseks (sealhulgas mittebioloogilise päritoluga taastuvkütuste tootmine, v.a neist toodetud elektrienergia), investeeringuid mittebioloogilise päritoluga taastuvkütuste, biokütuste, vedelate biokütuste, biogaasi (sh biometaani) ja biomassikütuste salvestamisse, kui salvestatav sisu on vähemalt 75% ulatuses pärit otse ühendatud tootmisüksusest (vt eelnõu p 32).
• Eelnõu kohaselt peavad kõik toetatavad projektid (v.a meretuuleenergia, hüdroenergia ja taastuvvesiniku tootmisrajatised) valmima ja tööle hakkama 36 kuu jooksul (vt p 37).
• Eelnõu näeb ette toetusskeemi taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, mille järgi saab tulevikus toetust uutele ja ümber ehitatavatele taastuvenergia tootmisvõimsustele ning energiasalvestuslahendustele ning investeeringutoetus põhineb kogu investeeringu maksumusel. Ümber ehitamise puhul on abikõlblikud ainult projektide lisakulud (vt p 40- 41).
• Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks toetuse andmine toimub kas konkurentsipõhise pakkumismenetluse või haldusliku hindamise alusel, aga sel juhul ei tohi abi määr ületada 45 protsenti abikõlblikest kuludest. Kuid elektrienergia tootmiseks taastuvallikatest saab toetust ainult konkurentsipõhise pakkumismenetluse kaudu (v.a väikesed projektid). Väikesed projektid on määratletud installeeritud võimsusega kuni 1 MW projektid, kuni 6 MW installeeritud võimsusega näidisprojektid või kuni 6 MW võimsusega projektid (kuni 18 MW tuuleenergia puhul), kui need kuuluvad 100% VKE-dele või energiaühistutele (vt p 42 - 43).
• Taastuvenergia tootmise hinna otseste hinnatoetuskavade puhul on eelnõuga ette nähtud, et toetust saab kahepoolsete lepingute (Contracts for Difference) alusel üksnes uutele või ümber ehitatud võimsustele. Seejuures näeb raamistiku plaan ette, et lepingu kestus ei tohi ületada 25 aastat alates projekti alusel toetatud rajatise käivitamisest. Abikõlblikuks kuluks loetakse kogu eeldatav netokulu, mis arvutatakse kaalutud keskmine kapitalikulu alusel kogu projekti elutsüklis, arvestades ka juba saadud toetusi. Abi antakse ainult konkurentsipõhise pakkumise alusel, välja arvatud väikeste projektide puhul (vt p 46-47, 49).
• Lisaks võimaldab uus raamistik toetust fossiilivabadele paindlikkusteenustele, eelkõige energiasalvestusele ja nõudluse juhtimisele, kui need aitavad tagada elektrisüsteemi töökindlust ja paindlikkust. Abi antakse kuni kümneaastaste lepingute alusel ja abi suurus määratakse kindlaks konkurentsipõhise pakkumismenetlusega ainult hinna alusel. Seejuures tuleb lepingus ette näha lepingu täitmise kontrollimiseks, et kõik toetusesaajad peavad vähemalt kord aastas olema aktiveeritud (katsetuseks või tegelikuks tarnimiseks) ning alla 50% kättesaadavuse korral määratakse rahaline trahv, mis võrdub aasta jooksul teenitud tuluga (vt p 51, 61–63).
• Samuti on kavas toetada võimsusmehhanisme, kui need järgivad EL-i elektrimääruse tingimusi ja vastavad eelnõu lisas I toodud kriteeriumidele. Võimsusmehhanismi toetust võib anda maksimaalselt kümneks aastaks (vt p 68).

Tööstuse süsinikuheite vähendamist hõlbustavad meetmed (eelnõu osa 5)

• Uus riigiabi raamistik võimaldab toetust investeeringutele, mis vähendavad tööstuslike tegevuste otseseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid või energiatõhususe kaudu oluliselt energiatarbimist. Investeeringud peavad tooma kaasa otseste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise või vähemalt 20% energiasäästu võrreldes eelneva olukorraga. Seejuures on eelistatud tööstusliku soojuse dekarboniseerimise tehnoloogiad nagu taastuvenergia (mitte biomassipõhine), paindlik otse-elektrifitseerimine ja jäätmesoojuse taaskasutus temperatuuridel alla 400 °C (vt p 69, 72-73).
• Taastuvenergial põhinev energia omatootmine on toetatav juhul, kui vähemalt 80% toodetud energiast kasutatakse oma tootmistegevuses või koostootmise puhul kasutab abisaaja soojuse täielikult ära (vt p 75).
• Kõik toetatavad projektid peavad tööle hakkama 36 kuu jooksul ning saavutama vähemalt 80% prognoositud heitkoguste vähendamisest või energiasäästust (vt p 79).
• Eelnõu kohaselt kuni 200 miljoni euro suuruste üksiktoetuste puhul võib abikava raames antava abi ülemmäära piiritleda investeeringu abikõlblike kulude, st kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või energiatõhususe saavutamisega otseselt seotud investeeringute kogukulude ja abi osatähtsuse alusel, mis ei ületa:
  • 50% vesiniku kasutamist võimaldavate investeeringute puhul;
  • 30% investeeringute puhul süsinikdioksiidi kogumise seadmetesse;
  • 35% investeeringute puhul taastuvenergia tootmisse, energia salvestamisse või investeeringutesse elektrifitseerimisse, mis kasutavad ainult täielikult taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat;
  • 20% kõigi muude tehnoloogiate puhul (vt p 90).
• Lisaks saab alternatiivina abi määrata rahastamispuudujäägi alusel või pakkumismenetluse kaudu (vt p 92–95).
• Samuti peavad abisaajad võtma kohustuse lõpetada maagaasi kasutamine järk-järgult ja asendada vesiniku või muude taastuvate või vähese süsinikdioksiidiheitega gaasidega projekti eluea lõpuks (vt p 101).
• Lisaks näeb raamistik ette võimaluse toetada investeeringuid, mis on saanud Euroopa Innovatsioonifondi toetust ja mida hinnatakse investeerimiskõlblikeks taastuvenergia tootmise või tööstuse dekarboniseerimise toetusmeetmetes (vt p 104, 118).

Puhta tehnoloogia valdkonnas piisava tootmisvõimsuse tagamise meetmed (eelnõu osa 6)

• Riigiabi raamistiku eelnõu järgi saavad ettevõtted edaspidi toetust investeeringutele, mis suurendavad tootmisvõimsust patareide, päikesepaneelide, tuulegeneraatorite, soojuspumpade, elektrolüsaatorite ning süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja ladustamise seadmete ja nende komponentide tootmiseks. Toetuse saamiseks peavad investeeringud olema seotud konkreetsete tootmisüksustega ja vara peab jääma seotud piirkonda vähemalt 5 aastaks (vähemalt 3 aastaks VKE puhul) (vt p 122, 125).
• Abi intensiivsus sõltub piirkonnast:
  • kui investeerimisprojekt toimub väljaspool abisaavaid piirkondi, ei tohi abi osatähtsus ületada 15 % abikõlblikest kuludest ja abisumma ei tohi ületada 75 miljonit eurot projekti kohta;
  • kui investeerimisprojekt toimub Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt toetatavas majanduspiirkonnas, kus on vaja arengut soodustada, ei tohi abi osatähtsus ületada 20 % abikõlblikest kuludest ja abisumma ei tohi ületada 100 miljonit eurot projekti kohta;
  • kui investeerimisprojekt toimub aga toetatavas piirkonnas, kus Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, ei tohi abi osatähtsus ületada 35 % abikõlblikest kuludest ja abisumma ei tohi ületada 175 miljonit eurot projekti kohta (vt p 126).
• Lisaks näeb raamistiku kava ette, et toetuse saamiseks peab ettevõte katma vähemalt 25% kuludest omavahendite või erakapitali abil (vt p 129).
• Abi ei saa anda tootmistegevuse ümberpaigutamise hõlbustamiseks Euroopa Majanduspiirkonnas ning taotleja peab kinnitama, et ta ei ole abi taotlemisele eelnenud kahe aasta jooksul viinud läbi ümberpaigutamist ning sellist ümberpaigutamist ei tohi läbi viia kuni kahe aasta jooksul pärast investeeringu lõpetamist (vt p 132).
• Ettevõtted peavad kasutama parimaid olemasolevaid keskkonnatehnoloogiaid ja aitama suurendada Euroopa strateegilist autonoomiat (vt p 137–138).

Erainvesteeringute riski vähendamise meetmed (eelnõu osa 7)

• Lisaks näeb raamistik ette, et riik saab anda toetust sihtotstarbelistele fondidele või eriotstarbelistele ühingutele, mis investeerivad taastuvenergia, tööstuse dekarboniseerimise, puhta tehnoloogia tootmise ja energia taristuprojektide portfellidesse (vt p 146).
• Toetus võib olla omakapitali, allutatud laenude ja/või tagatiste vormis ning selle eesmärk on motiveerida erainvestoreid investeerima, pakkudes neile riski- ja tulususeeliseid (nt esimese kahjumi garantiid või eelisaktsiaklassid, kus tulu laekub esmalt erainvestoritele). Laenude ja garantiide kestus ei tohi ületada kümmet aastat ega aluseks oleva võlainstrumendi tähtaega. Tagatised aktiveeritakse ainult kokkulepitud juhtudel, sh pankrotimenetlusel (vt p 149).
• Investeeringute maksimaalne maht ühe projekti kohta on 100 miljonit eurot (vt p 150).
• Fondi strateegia peab olema selgelt määratletud, hajutatud ja pikaajaline, sisaldades ka lahkumisstrateegiat (vt p 152).
• Kui investoreid ei valita avaliku ja läbipaistva menetluse kaudu, kehtivad täiendavad proportsionaalsuse nõuded, nt riskipiir 15% või jaotatud tootluse ülempiirid (vt p 154).
• Ettevõtjad peavad abi taotlemisel esitama volitatud üksusele või finantsvahendajale oma investeerimisstrateegia, sealhulgas riski- ja tuluprofiili ja info kaitsemeetmetest, mida nad rakendavad võimalike huvide konfliktide vältimiseks (eelkõige seoses investeeringutega selliste ettevõtete projektidesse, milles investor(id) juba omab (omavad) märkimisväärset osalust) (vt p 155).

Millal muudatused jõustuvad?

• Eelnõu kohaselt on kavas uus raamistik vastu võtta 2025. aasta juunis ning ilmselt jõustub see alates eelnõu heakskiitmisest.
• Kava kohaselt kehtib uus raamistik kuni 31. detsembrini 2030.

Anna teada, mida arvad riigiabi reeglite muutmise plaanist. Tagasisidet ootan hiljemalt 24. aprilliks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile, kes kujundab Eesti seisukohad eelnõu kohta.