Avalda arvamust uue ringmajanduse tegevuskava kohta

Keda mõjutab?
Uus ringmajanduse tegevuskava võib mõjutada kõiki Eestis tegutsevaid ettevõtteid. Suurem mõju on näiteks ettevõtetel, kes puutuvad kokku järgmiste toodetega:

• elektroonika
• akud ja sõidukid
• pakendid
• plast
• tekstiilitooted
• ehitus ja hooned
• toit

Mis on uue ringmajanduse strateegia olulisemad meetmed?

1) Kestliku tootepoliitika raamistik

• Euroopa Komisjon esitab seadusandliku algatuse kestliku tootepoliitika kohta, kus põhitähelepanu all on ökodisaini direktiivi laiendamine lisaks energiamõjuga toodetele ka muudele toodetele. Meetme eesmärk on muu hulgas muuta tooted vastupidavamaks, korduskasutatavamaks ja kergemini parandatavaks ning vähendada ohtlike kemikaalide sisaldust toodetes ning suurendada toodete energia- ja ressursitõhusust. Lisaks soovib Komisjon suurendada ringlussevõetud materjali sisaldust toodetes, piirata toodete ühekordset kasutust ja võidelda toodete enneaegse vananemise vastu ning kehtestada müümata riknematu kauba hävitamise keeld. Muudatused mõjutavad kindlaks määratud tooterühmasid, nagu elektroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tekstiiltooted, aga ka mööbel ja suure mõjuga vahetooted, nagu teras, tsement ja kemikaalid.
• Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku, mis suurendab tarbijate ja avaliku sektori mõjuvõimu keskkonnasäästlikule majandusele üleminekul. Näiteks soovib Komisjon tagada, et  tarbijad saavad usaldusväärset ja asjakohast teavet toodete kohta nende müügikohas, sealhulgas toodete kasutusea ning parandusteenuste, varuosade ja parandusjuhendite kättesaadavuse kohta. Komisjon kavatseb kehtestada tarbijatele ka uue nn toodete parandamise õiguse. Lisaks teeb Komisjon ettepaneku, et ettevõtjad peavad põhjendama oma keskkonnaalaseid väiteid toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje meetoditega. Komisjon teeb ka ettepaneku keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike miinimumkriteeriumide ja -eesmärkide kohta valdkondlikes õigusaktides.
• Koostoimes tööstusstrateegias seatud eesmärkidega võimaldab Komisjon suuremat ringlussevõttu tööstussektoris. Selleks hindab Komisjon tööstusheidete direktiivi läbivaatamise raames ringlussevõtu edasise edendamise võimalusi tööstusprotsessides. Komisjon töötab välja ka tööstussektori juhitava aruandlus- ja sertifitseerimissüsteemi.

2) Peamiste toodete väärtusahelad

• Elektroonikaseadmed. Komisjon esitab elektroonikaseadmete ringkasutuse algatuse, mis muu hulgas soodustab toodete kasutusea pikendamist. Lisaks näeb algatus ette, et seadmete kavandamisel võetaks arvesse energiatõhususe, vastupidavuse, parandatavuse, hoolduse, korduskasutuse ja ringlussevõtu aspekte. Algatus sisaldab ka näiteks ühise mobiiltelefonide laadija kasutuselevõtmist, kogu ELi hõlmavat tagasivõtusüsteemi loomist vanade mobiiltelefonide, tahvelarvutite ja laadijate tagastamiseks või tagasimüümiseks ning ohtlike ainete kasutamise piiramist elektri- ja elektroonikaseadmetes.
• Patareid ja akud. Komisjon teeb ettepaneku uue patareisid ja akusid käsitleva õigusraamistiku kohta.
• Pakendid. Komisjon plaanib karmistada ELi turul lubatud pakendite suhtes kehtivaid kohustuslikke põhinõudeid ja kaalub muude selliste meetmete võtmist, näiteks pakendi kavandamine korduskasutatavana ja ringlussevõetavana ning pakkematerjalide koostise keerukuse, sealhulgas materjalide ja polümeeride hulga vähendamine. Lisaks hindab komisjon võimalust võtta kasutusele kogu ELi hõlmav märgistus, mis hõlbustab pakendijäätmete nõuetekohast sortimist nende tekkekohas.
• Plast. Komisjon esitab kohustuslikud nõuded ringlussevõetud materjali sisalduse kohta ja jäätmete vähendamise meetmed selliste peamiste toodete puhul nagu pakendid, ehitusmaterjalid ja sõidukid. Lisaks näeb Komisjon ette piirangud tahtlikult lisatud mikroplasti sisalduse kohta ja meetmed tahtmatult keskkonda sattunud mikroplasti kohta.
• Tekstiil. Komisjon teeb ettepaneku ELi tervikliku tekstiiltoodete strateegia kohta.
• Hooned. Komisjon käivitab kestliku hoonestatud keskkonna strateegia.
• Toit. Komisjon teeb ettepaneku kehtestada toidujäätmete vähendamise sihtmäär. Lisaks plaanib Komisjon toitlustussektoris asendada ühekordselt kasutatavad pakendid, lauanõud ja söögiriistad korduvkasutatavate toodetega.

3) Vähem jäätmeid, rohkem väärtust

• Komisjon teeb ettepaneku ühtlustada jäätmete liigiti kogumise süsteeme.
• Komisjon töötab välja meetodid, et minimeerida ringlussevõetud materjalides ja nendest valmistatud toodetes selliste ainete esinemist, mis tekitavad tervise- või keskkonnaprobleeme.
• Komisjon plaanib täiustada ohtlike jäätmete klassifitseerimist ja käitlemist.
• Komisjon hindab vajadust arendada teatavate jäätmevoogude jaoks välja kogu ELi hõlmavad jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumid.
• Komisjon võtab kasutusele meetmeid tagamaks, et EL ei jätaks oma jäätmeprobleeme kolmandatele riikidele lahendada. Muu hulgas plaanib Komisjon piirata selliste jäätmete eksporti, millel on negatiivne keskkonna- ja tervisemõju kolmandates riikides või mida saab käidelda Elis.

Mis aja jooksul plaanib Euroopa Komisjon ellu viia ringmajanduse tegevuskava meetmed?
Komisjon töötab meetmed välja aastatel 2020-2023. Meetmete elluviimise täpse ajagraafikuga saab tutvuda ülevaates Euroopa Komisjoni peamistest meetmetest, mis on leitav allpool.

Anna teada, mida arvad uuest ringmajanduse tegevuskavast. Tagasisidet ootan hiljemalt 13. aprilliks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile. Seejärel koostab keskkonnaministeerium tegevuskava osas Eesti riigi seisukoha.