Avalda arvamust uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu kohta

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on saastaja maksab põhimõtte rakendamine, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse jätkusuutlik osutamine mõistliku hinna eest ning praktikas ilmnenud kitsaskohtade lahendamine.

Keda mõjutab?

• tööstus- ja tootmisettevõtjaid
• teisi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbijaid
• vee-ettevõtjaid

Mis on eelnõu olulisemad põhimõtted?

Reostusnäitajate piirnormid ja nende ületamine

• Vee-ettevõtja on eelnõu kohaselt kohustatud vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ja ohtlike ainete kontsentratsioon ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga ning keskkonnaministri määrusega ettenähtud piirnormi. Vt eelnõu § 33 lg 2.
• Ohtlike ainete piirnorme puudutava määruse sõnastus ei ole hetkel teada.
• Eelnõu näeb ette, et kohalik omavalitsus peab kinnitama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga muu hulgas ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate, välja arvatud ohtlikud ained, piirnormid arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv heitvesi vastaks veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni toimimist. Vt eelnõu § 35 lg 1.
• Eelnõu täpsustab, et piirnormide määramisel tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada piirkonna reoveepuhasti suurust, võimsust, tüüpi, kasutatavat puhastustehnoloogiat, vooluhulkasid, reovee ühtlustamise võimalusi ning teisi tehnoloogilisi kriteeriume, mis võimaldavad ühiskanalisatsiooni juhitavat reovett puhastada nõuetekohaselt ja ühiskanalisatsiooni kahjustamata. Vt eelnõu § 35 lg 2.
• Eelnõu annab ettevõtjale ja vee-ettevõtjale võimaluse leppida omavahelises lepingus kokku, et ettevõtja juhib ühiskanalisatsiooni reovett, mille saasteainete sisaldus on suurem ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas või ohtliku aine sisaldus ületab ministri määrusega ettenähtud piirnormi. Vt § 19 lg 4.
• Kui ettevõtja juhib ühiskanalisatsiooni keelatud aineid või muid aineid lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis, siis on eelnõu kohaselt vee-ettevõtjal õigus nõuda piirnormi ületava reostuse tasu ja kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud korras. Vt eelnõu § 36 lg 6.
• Piirnormi ületava reostuse tasu arvestamise kord peab sisalduma kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. Vt eelnõu § 35 lg 1.
• Kui ettevõtja reo- või sademevee ohtlike ainete või muude saasteainete kontsentratsioon ületab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja või ohtlike ainete piirnorme või kui ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi sisaldab ohtlikke aineid või muid saasteaineid, mille kohta ei ole piirnorme määratud, kuid mis võivad kahjustada ühiskanalisatsiooni ehitisi, seadmeid, reovee puhastusprotsessi või keskkonnaseisundit, siis on ettevõtja kohustatud enne reo- ja sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust või võtma kasutusele muid meetmeid reo- ja sademevee nõuetele vastavaks viimiseks. See põhimõte ei kehti, kui vee-ettevõtja on ettevõtjaga teisiti kokku leppinud. Vt § 36 lg 3.
• Keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtja, kes kasutab oma tegevuses ohtlikke aineid ja juhib neid ühiskanalisatsiooni, peab teatama üks kord aastas Keskkonnaametile nende ainete heidete koguse ja kontsentratsiooni koos nende arvestamise metoodikaga keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Kui tööstus- või tootmisettevõtja võtab oma tegevusalas või tehnoloogias kasutusele uue ohtliku aine, siis tuleb ka sellest viivitamata teavitada Keskkonnaametit. Vastav teave jõuab automaatselt Keskkonnaametist vee-ettevõtjani. Eelnevalt nimetatud teavitamiskohutust tuleb täita alates 2023. aasta 1. jaanuarist. Vt § 36 lg 4 ja lg 5, § 74.

Reo- ja sademevee saastatuse kontroll

• Eelnõus on kirjas, et ühiskanalisatsiooni juhitud reo- ja sademevesi peab vastama kehtestatud ohtlike ainete ja muude saasteainete piirnormidele igal ajahetkel. Kui kasvõi üks punktproov ei vasta kehtestatud piirnormidele ja põhjustab seeläbi reoveepuhastusprotsessi häireid või kahjustab ühiskanalisatsiooni toimimist, võib vee-ettevõtja nõuda piirnormi ületava reostuse tasu või nõuda kahju hüvitamist võlaõigusseaduse alusel. Vt eelnõu § 37 lg 3.
• Reo- ja sademevee juhtimisel ühiskanalisatsiooni määrab kontrollitavate saasteainete loetelu vee-ettevõtja. Vt eelnõu § 37 lg 4.
• Proove võib võtta vaid reovee valdkonnas atesteeritud isik ning proove tuleb analüüsida samas valdkonnas analüüsitavate näitajate osas akrediteeritud laboris. Vt eelnõu § 37 lg 5.
• Reostuse iseloomu ja saasteainete loetelu selgitamiseks on vee-ettevõtja ja Keskkonnaameti esindajatel õigus tutvuda ettevõtja tootmises kasutatavate materjalide, ainete ja tehnoloogiaga, tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga ning eelpuhastiga, kuid neil on ärisaladuse hoidmise kohustus. Vt eelnõu § 37 lg 6 ja 7.
• Vee-ettevõtja ei pea teatama tarbijale reo- ja sademevee kontrollproovi võtmise aega, kui vee-ettevõtja tagab, et proovi võtab ja analüüsib erapooletu kolmas isik või proovivõtmise juurde on kutsutud erapooletu esindaja, kes kinnitab oma kohalolekut allkirjaga proovivõtuprotokollis. Vt eelnõu § 37 lg 8.

Püsivalt nõuetele mittevastav reo- ja sademevesi

• Eelnõu kohaselt loetakse ühiskanalisatsiooni juhitav reo- ja sademevesi püsivalt nõuetele mittevastavaks, kui vähemalt kolmes ajas keskmistatud proovis uuritava aine sisaldus ületab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja või ohtlike ainete piirnorme. Vt eelnõu § 38 lg 3.
• Ajas keskmistatud proovid peavad olema võetud kõige sagedamini kahepäevase vahega ning kõige harvemini üks kord kuus. Ajas keskmistatud proov peab olema võetud vähemalt viie tunni jooksul selliselt, et igas tunnis on võetud vähemalt üks punktproov. Vt eelnõu § 38 lg 3 ja 4.
• Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevesi on püsivalt nõuetele mittevastav, siis on vee-ettevõtjal õigus võtta tarbijalt piirnormi ületava reostuse tasu ning lõpetada teenuse osutamine sellele tarbijale. Vt eelnõu § 40 lg 2.
• Vee-ettevõtja ei või teenuslepingut üles öelda enne, kui ettevõtjale on antud vähemalt kuuekuuline tähtaeg oma tootmise ümberkujundamiseks või tootmisprotsessi muutmiseks. Keskkonnaamet võib seda tähtaega pikendada kuni meetmete elluviimiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Vt eelnõu § 41 lg 6.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind

• Eelnõus on kirjas, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind ei tohi olla eri tarbijate või nende gruppide rühmade suhtes diskrimineeriv. See tähendab, et sama teenust ei tohi pakkuda eri isikutele erineva hinnaga. Erinevad hinnad võivad olla kehtestatud nii erineva reostuskoormusega reoveele (reostusgrupipõhised hinnad) kui ka erinevatele veemahtudele. Vt eelnõu § 50 lg 3.
• Reo- ja sademevee puhastamise eest võib olla erinev tasu sõltuvalt reo- ja sademevee saastatusest, mille aluseks on vee-ettevõtja koostatud reostusgrupid. Mida saastatum on vesi, seda rohkem kulub selle puhastamiseks kemikaale ning suureneb vee-ettevõtja risk puhastusprotsessi nõuetekohase töö tagamiseks ja heitvee nõuetekohasuse saavutamiseks. Vt eelnõu § 49 lg 3.
• Vee-ettevõtja avalikustab uued teenuse hinnad vähemalt 30 päeva enne nende kehtima hakkamist. Vt eelnõu § 59 lg 1.
• Kui vee-ettevõtja on kehtestanud juriidilistele ja füüsilistele isikutele erinevad hinnad, peab vee-ettevõtja viima hinnad kooskõlla võrdse kohtlemise põhimõttega hiljemalt 2023. aasta 1. jaanuariks. Vt eelnõu 71 lg 1.
• Eelnõu jõustumisel kehtivad hinnad kehtivad kuni uute hindade kehtestamiseni. Vt eelnõu § 71 lg 2.

Muud muudatused

• Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii kõrvaldamise ajal ja muudel juhtudel, mis ei sõltu tema tegevusest, kuid on vajalikud süsteemide vähemalt miinimumnõuetekohaseks töötamiseks, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud korras piirata või peatada tarbijatele ühisveevärgist vee andmist või tarbijatelt reovee vastuvõtmist ühiskanalisatsiooni. Vt eelnõu § 33 lg 4.
• Eelnõu näeb ette, et vee-ettevõtja peab edaspidi määrama iga enda hallatava joogivee- ning reoveekäitlusrajatiste kohta pädeva isiku, kes vastutab rajatise nõuetekohase toimimise eest. Pädev isik peab läbima iga seitsme aasta järel vähemalt 80-tunnilise väljaõppe või omama veekäitlusoperaatori kutsetunnistust. Vt eelnõu § 32.
• Eelnõu tunnistab kehtetuks praegu kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse. Vt eelnõu § 78.

Millal jõustub uus seadus?
Seaduse jõustumine on kavandatud 2022. aasta 1. jaanuarile.

Anna teada, mida arvad uuest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõust. Tagasisidet ootan hiljemalt 6. aprilliks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile.