Disainilahenduste kaitse Euroopa Liidus - mida ja kuidas muuta?
Mida disainilahenduse kaitse hõlmab?
Disainilahenduse kaitse annab ettevõtjale ainuõiguse disainilahendust kasutada. Kaitset saab taotleda oma toote välimusele (tulenevalt kujust, värvidest või materjalidest). Disainilahendused võivad olla osa käsitöö- või tööstuskaupadest, sealhulgas näiteks pakendid või graafilised sümbolid. Neid on võimalik EL-is kaitsta siseriiklikult või kogu EL-is korraga, registreerides ühenduse disainilahenduse. EL-is reguleerib disainilahenduste kaitset disainilahenduste direktiiv ning disainilahenduste määrus.
Mis on küsitluse eesmärk?
Euroopa Komisjon on tuvastanud kehtivas regulatsioonis teatud puudused ja soovib teada, kuidas peaks need puudused eemaldama. Puudusteks on näiteks vähene selgus seoses disainilahenduse kaitse kohaldamisalaga, varuosade killustatud siseturg, keerulised menetlused, sobimatud tasumäärad.
Komisjon küsib muu hulgas:
- Kas parandamiseks kasutatavate varuosade disainilahenduste kaitsega seoses tuleks teha mingeid muudatusi?
- Kas disainilahenduse kaitse peaks laienema ka helikujundusele (sh reklaamlaulude või häälte suhtes)?
- Millistel juhtudel ei peaks disainilahenduse kaitse kohalduma? Kas näiteks olukorras, kus keegi kasutab lahendust omaenese toote esitlemisel konkurendi toote alternatiivina, võrdleva reklaami jaoks või kommentaari, kriitika, paroodia jaoks?
- Kas on vaja muuta näituseprioriteediga seotud reegleid?
- Kas tuleks vähendada tasu ühenduse disainilahenduse registreerimise eest või registreerimise pikendamise eest?
- Kas EL peaks võtma kasutusele üldise äratuntava sümboli, mis tuleks panna tootele, et oleks selge, et tootesse integreeritud disainilahendus on registreeritud?
- Millised on muud ettepanekud disainilahenduste reformi osas?
Avalda arvamust disainilahenduste kaitse regulatsiooni uuendamise kohta. Arvamusi ootan 28. juuniks e-aadressile kristina@koda.ee. Arvamust saab avaldada nii täites allolevat küsmiustikku kui ka vabas vormis. Ettevõtjatelt saadud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja arvamuse ning saada justiitsministeeriumile. Ministeerium kujundab omakorda Eesti seisukohad Euroopa Komisjonile.