Jaga oma mõtteid keskkonnavaldkonna arengukava eelnõu kohta

Mis on arengukava visioon?
Arengukava eelnõu kohaselt on Eesti keskkonnavaldkonna pikaajaline visioon kujundada puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti (vt arengukava eelnõu lk 14).

Mis on arengukava üldeesmärk aastaks 2030?
Teadvustame keskkonna taluvuspiire – majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu luuakse neid järgides. Mitmekesist ja puhast looduskeskkonda käsitletakse väärtusena, kõik inimesed mõistavad oma rolli keskkonna mõjutegurina ja seatud eesmärgid saavutatakse igaühe kaasabil (vt eelnõu lk 14).

Keda mõjutab?
Arengukava võib mõjutada kõiki ettevõtteid.

Milliseid valdkondi katab arengukava?

• Keskkonnavaldkonna arengukava eelnõu katab 16 keskkonnavaldkonda, mis jagunevad valdkonnaülesteks poliitikateks, sisuvaldkondadeks ning tugivaldkondadeks (vt eelnõu lk 4).
• Valdkonnaülesteks poliitikateks on eelnõu kohaselt sellised valdkonnad, mille arengud ja muutused mõjutavad pea kõiki teisi keskkonnavaldkondi. Nendeks on elurikkus ja maastikud, kliimapoliitika ning ringmajandus.
• Sisuvaldkondadeks on looduskaitse, veekeskkond, merekeskkond, maavarad, välisõhk, kiirgusohutus, jäätmekäitlus ja mullakaitse.
• Tugivaldkonnad on arengukava eelnõu kohaselt keskkonnateadlikkus ja -haridus, maakasutus ja maatoimingud, ruumiandmed, keskkonnakorraldus ning keskkonnaseire ja -andmed.
• Keskkonnavaldkonna arengukava eelnõu ei sisalda metsanduse valdkonda, sest see selle jaoks tehakse eraldi arengukava „Metsanduse arengukava aastani 2030“. Lisaks ei kata keskkonnavaldkonna arengukava põllumajanduse ja kalanduse valdkonda, sest need teemad on kaetud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030“.

Mis on eelnõu kohaselt keskkonnavaldkondade alaeesmärgid ja poliitikainstrumendid?

Elurikkus ja maastikud (vt eelnõu lk 16-18)

• Alaeesmärk: Eesti loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Edendame elurikkuse kaitset kõigil tasanditel ja integreerime elurikkuse hoiu kõikidesse sektoritesse.
  2) Kujundame toimiva rohevõrgustiku, mis aitab tagada elupaikade ökoloogilist sidusust ning nendevaheliste liigilevikukoridoride piisavust.
  3) Tagame inimestele mitmekesised võimalused Eesti looduses viibimiseks ja tundma õppimiseks ning aktiivseks puhkuseks, seadmata samal ajal ohtu loodusväärtuste säilimist.
  4) Rakendame ökosüsteemiteenuste seisundi muutuste mõõtmise metoodikad, tugevdame keskkonnaga arvestavat ettevaatusprintsiipi elurikkuse hoiul ning sisustame looduse iseväärtuse olemuse.
  5) Algatame arutelu ja otsime täiendavaid lahedusi, kuidas rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet tõhusamalt elurikkuse kaitseks.
  6) Leiame ja rakendame uudsed lahendused, sh innovaatilised finantslahendused, mis võimaldavad ka erainvestoritel elurikkuse kaitse eesmärkidesse pikaajaliselt investeerida ning motiveerivad maaomanikke vabatahtlikult kaitseväärtusi kaitsma ja taastama.

Kliimapoliitika (vt eelnõu lk 19-21)

• Alaeesmärk: Panustame kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude kaitse ja ühiskonna toimimise äärmuslike ilmanähtuste korral.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Lepime kokku erinevate valdkondade panused ja rakendame neid 2030. ja 2035. aasta kliimaeesmärkide saavutmiseks.
  2) Lõimime kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegilisse planeerimisse kõigil tasanditel.
  3) Loome kliimaeesmärkide täitmist soodustava keskkonna ja tugiteenused riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja ettevõtetele.
  4) Tagame usaldusväärsed ilmaandmed ja -teenused inimelude ja vara kaitseks, erineval tasandil otsuste tegemiseks ning kliimateenuste arendamiseks.

Ringmajandus (vt eelnõu lk 22-23)

• Alaeesmärk: Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Rakendame vajalikke meetmeid ringmajanduse mudelile üleminekuks.
  2) Rakendame ringmajanduse põhimõtteid terviklikult asjakohastes õigusaktides.

Looduskaitse (vt eelnõu lk 24-26)

• Alaeesmärk: Omamaiste liikide, ökosüsteemide ja maastike seisund on paranenud – Eesti on looduspositiivne.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Säilitame ja parandame omamaiste liikide ja elupaikade ning elurikkuse seisukohalt võtmetähtsusega maastikukomponentide nagu väikeveekogude jt märgalade, ranniku- ja kaldaalade ning loodus- ja põlismetsade, sh vääriselupaikade seisundit.
  2) Tagame aja- ja asjakohase ülevaate eluslooduse seisundist looduskaitseotsuste tegemiseks, kasutame mh senisest enam innovaatilisi seire- ja inventuurilahendusi ja rakendusuuringute tulemusi ning uuendame ja täiendame andmebaase ja veebirakendusi.
  3) Tõhustame kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise süsteemi, et tagada operatiivne tagasiside rakendatud looduskaitsemeetmetele.

Veekeskkond (vt eelnõu lk 26-27)

• Alaeesmärk: Eesti põhja- ja pinnavee seisund on hea, inimestele on tagatud puhas joogivesi ning üleujutusriskid on maandatud. 
• Poliitikainstrumendid:
  1) Uuendame ja viime ellu pinna- ja põhjavee kaitse, taastamise ja kasutamise meetmed.
  2) Töötame välja ja viime ellu jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia.
  3) Maandame üleujutuse ja veenappusega seotud riskid.

Merekeskkond (vt eelnõu lk 27-30)

• Alaeesmärk: Eesti mereala on heas keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal kasutada mereökosüsteemi teenuseid.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Viime ellu merekaitse reformi.
  2) Loome mere kestliku kasutuse tagamiseks säästva sinimajanduse tegevuskava.
  3) Rakendame vajalikud meetmed inimtegevusest tulenevate koormuste vähendamiseks, vajadusel täpsustades lubatud koormuse.
  4) Viime ellu digimere kontseptsiooni.

Maavarad (vt eelnõu lk 30-31)

• Alaeesmärk: Maavarade kaevandamisel ei ületata keskkonna taluvuse piire ja tagatakse kaevandatud alade korrastamine.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Töötame välja ning rakendame maavarade uurimise, kaevandamise ja kaitse uued põhimõtted.
  2) Loome maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilised planeeringud.
  3) Haldame maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjusid.

Välisõhk (vt eelnõu lk 31-32)

• Alaeesmärk: Eestis on puhas õhk, mis aitab kaasa tervena elatud aastate kasvule.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Tõstame välisõhu kaitse alast teadlikkust.
• 2) Vähendame õhusaastet.

Kiirgusohutus (vt eelnõu lk 32-33)

• Alaeesmärk: Eestis on tagatud optimaalne kiirgusohutus.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Tõstame inimeste teadlikkust ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ja ohtude vähendamise meetoditest.
  2) Vähendame radioaktiivsetest jäätmetest ja nende käitlemisest tulenevaid ohtusid.
  3) Minimeerime looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohud.

Jäätmekäitlus (vt eelnõu lk 34-35)

• Alaeesmärk: Jäätmetekke vältimine ja toodete korduskasutamine ning parandamine on igapäevase käitumise osa ning jäätmetest luuakse uut väärtust toormena.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Loome ja rakendame jäätmehierarhiat toetava õigusruumi ning tagame süsteemse järelevalve.
  2) Tagame jäätmevaldkonna andmete kvaliteedi, usaldusväärsuse ja kättesaadavuse.

Mullakaitse (vt eelnõu lk 35-37)

• Alaeesmärk: Tagada muldade hea seisund, et selle kaudu hoida elurikkust, säilitada süsinikureservuaari ja tagada mulla pakutavad ühiskonnale vajalikud hüved.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Kujundame mullapoliitika elluviimiseks sihistatud keskse õigusliku ja keskkonna ja maakasutuse vajadustest lähtuva muldade kasutamise käsitluse.
  2) Lepime kokku muldade kasutust oluliselt mõjutavate maahõive aluspõhimõtted ja seame sellele sihid.
  3) Täpsustame ja arendame mullaseiret ja muldade seisundi hindamiseks vajalikke metoodikaid.
  4) Kaasajastame süsteemselt Eesti suuremõõtkavalise mullastikukaardi.

Keskkonnateadlikkus ja -haridus (vt eelnõu lk 38-39)

• Alaeesmärk: Keskkonnateadlik mõtteviis ja käitumine on saanud normiks kõigis eluvaldkondades.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Loome keskkonnateadlikkuse kompetentsikeskuse, mis koordineerib ja korraldab valdkondlike tegevusi ja erinevate osapoolte koostööd.
  2) Töötame välja ja viime ellu riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi.
  3) Toetame ja tunnustame avaliku sektori, ettevõtete, kodanikuühenduste ja üksikisikute tooteid, teenuseid ja tegevusi, mis loovad võimalusi keskkonnahoidlikuks käitumiseks.

Maakasutus ja maatoimingud (vt eelnõu lk 39-41)

• Alaeesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Lepime kokku ja rakendame maakasutuspoliitika põhimõtted.
  2) Korrastame maatoimingute õigusaktid, rakendame õigusakte ning arendame maatoimingute eest vastutavaid asutusi terviklikult.
  3) Viime maatoimingud ellu lihtsalt ja digitaalselt.

Ruumiandmed (vt eelnõu lk 42-43)

• Alaeesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Hõivame, töötleme, analüüsime ja avalikustame ruumiandmeid ning arendame aja- ja asjakohaseid ruumiandmeteenuseid, sh rakendame 3D- ja tehisintellekti lahendusi. 2) Tagame ruumiandmete kui avaandmete koostoimelisuse ja leitavuse, sh Eesti geoportaali ruumiandmete kataloogi kaudu.
  3) Kesksete lahenduste rakendamine avaliku sektori arendustes aluskaarditeenuse, asukohaotsingu ja kaardiakna osas.

Keskkonnakorraldus (vt eelnõu lk 43-45)

• Alaeesmärk: Keskkonnakorralduslikke meetmeid rakendatakse kui tööriistakasti, et tagada hea keskkonnaseisundi ja tõhusa keskkonnakasutuse jaoks vajalik raam ning tuua sidusalt kokku majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnakaalutlused.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Arendame KMH/KSH protsesside tõhusust ja korrastame õigusruumi.
  2) Rakendame keskkonnakasutuse reguleerimise raamistiku terviklikku lähenemist.
  3) Loome õigusraami, mille kaudu arendatakse edasi keskkonnakestlikkust toetavat tarbimise, tootmise ja rahastamise mudelit ning töötatakse välja rohepesu kaitsemehhanismid.
  4) Tõhustame keskkonnakaitselubade süsteemi tegevusala- ja riskipõhiselt.
  5) Läheme üle reaalajamajanduse põhisele andmevahetusele ettevõtete ja riigi keskkonnaandmete vahetamisel ja tagame andmepõhiste otsuste automatiseerimise.

Keskkonnaseire ja -andmed (vt eelnõu lk 45-46)

• Alaeesmärk: Keskkonnaandmed on kogutud järjepidevalt, need on usaldusväärsed ja kõrge kvaliteediga, keskkonnateave on (digitaalselt) kättesaadav.
• Poliitikainstrumendid:
  1) Koostame andmeallikate/andmekogude analüüs valdkondade kaupa.
  2) Analüüsime võimalusi uudsete seiremeetodite ja -metoodikate kasutamiseks nii seires kui analüüsis/hindamises.
  3) Käsitletakse uusi seire- ja hindamismeetodeid ja metoodikaid.
  4) Täpsustatakse valdkondlike andmete koosseisu ja kvaliteedinäitajaid.
  5) Analüüsitakse keskkonnaseire seaduse reguleerimisulatuse muutmisvajadust ja tehakse vastavad ettepanekud.

Anna teada, kas ja milliseid muudatusi tuleks arengukava eelnõus teha. Soovi korral võid saata oma mõtted ka üksnes nende keskkonnavaldkondade kohta, mis mõjutavad suuremal määral sinu ettevõtte tegevust. Tagasisidet ootan hiljemalt 20. märtsi õhtuks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile.