Jaga oma mõtteid välistööjõuga seotud plaanitavate seadusemuudatuste kohta

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõul on kaks peamist eesmärki:

• vähendada nii välismaalase ja tema tööandja halduskoormust kui ka riigi koormust, võttes rohkem kasutusele paberivaba asjaajamist,
• tugevdada rändekontrolli võimekust ja ennetada riigisiseseid julgeolekuohte.

Keda mõjutab?
Plaanitavad muudatused mõjutab peamiselt tööandjaid, kes kasutavad välistööjõudu või plaanivad seda teha edaspidi.

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

Paberivaba asjaajamine

• Eelnõu võimaldab välismaalasel ja tema tööandjal suhelda riigiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel (vt eelnõu § 1 p 49, § 2, § 5 p-d 1 ja 3). See tähendab, et edaspidi saab Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente esitada erinevatele riigiasutustele politsei- ja piirivalveameti (edaspidi PPA) elektroonilise kanali kaudu. Praegu peavad tööandjad esitama andmeid mitmele riigiasutusele: PPA-s tuleb taotleda lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ja tähtajalist elamisluba töötamiseks, töötamise registrisse tuleb teha kanne töötamise kohta, lähetatud töötamise korral tuleb teavitada tööinspektsiooni ning töötamiseks mõeldud elamisloa taotlemisel tuleb töötukassalt taotleda luba välismaalase tööle võtmiseks.
• Näiteks kui praegu peab tööandja, kes soovib võtta välismaalase tööle, täitma töötukassa loa taotluse Wordi failis ja edastama selle töötukassale digiallkirjastatult e-posti teel ning kui töötukassa annab loa töökoha täitmiseks, saatma selle PPA-le, siis muudatuse tulemusena esitab tööandja edaspidi töötukassa loa taotluse töötukassale PPA elektroonilise kanali kaudu ning tööandja ei pea enam töötukassa luba ise eraldi PPA-le edastama, vaid PPA saab vajalikud andmed töötukassalt (vt eelnõu § 1 p 49).

Lühiajaline Eestis töötamine

• Välismaalaste seadusesse lisandub põhimõte, et lühiajaline Eestis töötamine on lubatud ainult pikaajalise viisa ehk D-viisa alusel (vt eelnõu § 1 p 16). Erandina ei kohaldata D-viisa nõuet, kui välismaalane asub tööle tippspetsialistina, iduettevõttes, teenuse osutamiseks või õpetaja, akadeemilise töötaja või teadlasena õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses või noorsootöötajana (vt eelnõu § 1 p-d 19, 20 ja 24). Praegu võivad lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. Seega edaspidi ei tohi Eestis töötada C-viisa alusel, viisavabastuse ega ka mõne teise riigi poolt antud D-viisa alusel. Muudatuse eesmärk on võimaldada riigil kontrollida Eestisse tööle tuleva välismaalase tausta ja anda tööandjale suurem kindlus, et välismaalane on usaldusväärne.
• Eelnõu näeb lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ette nõude, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse (vt eelnõu § 1 p-d 15, 17 ja 21). Muu riigi ettevõtja saab tulevikus kutsuda Eestisse välismaalasi tööle vaid juhul, kui tegemist on teenusevaba liikumisega või liikmesriigist Eestisse lähetamisega. Praegu saab tööandja, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, olla üldjuhul ka muu riigi ettevõtja, kes on võtnud ennast Eestis mitteresidendist tööandjana arvele. Viimase viie aasta jooksul on mitteresidendist tööandjate osakaal lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlustes olnud aastas keskmiselt 4,4%.
• Eelnõu kehtestab uue nõude, mille kohaselt peab tööandjal, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse, olema vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse kuue kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis (vt eelnõu § 1 p 18). Tööandjad saavad tegelikku majandustegevust tõendada mis tahes tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, nagu lepingud, majandusaasta aruanded, pädevate asutuste välja antud tõendid ja maksudeklaratsioonid. Viimase viie aasta andmete põhjal esitati lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlustes 4,98% taotlustest kuni kuue kuu jooksul ettevõtte loomisest.
• Renditöö vahendajal peab olema enne välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 18 kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis. Samas kaotab eelnõu renditöö vahendaja puhul deposiidinõude (vt eelnõu § 1 p-d 22 ja 23).
• Eelnõu annab valitsusele õiguse peatada lühiajalise Eestis töötamise registreerimine töötamise aluse, töökoha või tegevusala järgi, kui see on avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise vajadust arvestades põhjendatud (vt eelnõu § 1 p 31).

Tähtajaline elamisluba töötamiseks

• Eelnõu võimaldab PPA-l kasutusele võtta elamisloa ja elamisõiguse taotluste esitamiseks iseteeninduskeskkonna, mis muudab kogu protsessi lihtsamaks ja paberivabaks (vt eelnõu § 1 p-d 1, 10–14, 32–38, 61–64 ja 67 ning § 5 p 2).
• Eelnõu näeb töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel ette nõude, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse (vt eelnõu § 1 p-d 15, 17 ja 21). Praegu saab tööandja, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, olla üldjuhul ka muu riigi ettevõtja, kes on võtnud ennast Eestis mitteresidendist tööandjana arvele. Viimase viie aasta jooksul on mitteresidendist tööandjate osakaal töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlustest olnud aastas keskmiselt 0,2%.
• Eelnõu kehtestab uue nõude, mille kohaselt peab tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, olema vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis (vt eelnõu § 1 p-d 45, 52 ja 53). Tööandjad saavad tegelikku majandustegevust tõendada mis tahes tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, nagu lepingud, majandusaasta aruanded, pädevate asutuste välja antud tõendid ja maksudeklaratsioonid. Viimase viie aasta andmete põhjal esitati töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise menetlustes 5,28% taotlustest kuni 12 kuu jooksul ettevõtte loomisest.
• Renditöö vahendajal peab olema enne välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 18 kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis. Samas kaotab eelnõu renditöö vahendaja puhul deposiidinõude (vt eelnõu § 1 p-d 46 ja 47).
• Muudatuse kohaselt ei ole edaspidi vaja töötukassa luba, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba lühiajaliseks Eestis töötamiseks välismaalaste seaduse § 176² alusel (vt eelnõu § 1 p 51). Viidatud sätte alusel võib tähtajalise elamisloa lühiajaliseks Eestis töötamiseks anda kuni kaheks aastaks, kui ajutise viibimise alusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist olnud registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama vähemalt üheksa kuud ja töötamine jätkub sama tööandja juures, kes on enne elamisloa taotlemist välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerinud.

Muud plaanitavad muudatused

• Eelnõu täpsustab, et püsivalt Eestis elamine on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis (eelnõu § 1 p 2). Hetkel puudub sellest mõistest, et peamine elukoht peab olema Eestis. Peamist elukohta iseloomustab seotus välismaalase isiklike ja majanduslike huvidega ning seda on võimalik kindlaks määrata ja tõendada mistahes tõenditega. Näiteks saab PPA välismaalase püsivalt Eestis elamist hinnata ja kontrollida läbi erinevate riiklike, Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste andmekogude. Samuti saab välismaalane esitada erinevaid kirjalikke selgitusi ja dokumente, mis tõendavad tema püsivat Eestis elamist, näiteks tõendid töötasu laekumise kohta, tõendid majandusliku tegevuse kohta Eestis, tunnistajate selgitused või erinevad riigi või kohaliku omavalitsuse teavitused.
• Eelnõu täiendab püsivalt Eestis elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimusi kahe uue nõudega. Esiteks peab välismaalane olema läbinud kohanemisprogrammi ning teiseks peab ta oskama eesti keelt vähemalt A2-tasemel (vt eelnõu § 1 p 55).
• Kui praegu võib taotluse ja sellele lisatud tõendid esitada eesti, vene või inglise keeles, siis muudatuse tulemusena võib taotluse ja sellele lisatud tõendi edaspidi esitada ainult eesti või inglise keeles ning välisriigis väljaantud muukeelse dokumendi peab olema vandetõlk tõlkinud eesti või inglise keelde (vt eelnõu § 1 p 3).
• Eelnõu täiendab karistusseadustiku § 260¹ lg-1, mille kohaselt karistatakse Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest tööandjat. Eelnõu täpsustab, et sellise teo eest karistatakse ka tööandja juhatuse liiget või muud esindajat, kui tööandja on oma kohustuse täitmise talle delegeerinud (vt eelnõu § 4).

Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?

• Suurem osa muudatusi jõustub eelnõu kohaselt 2025. aasta 1. juunil (vt eelnõu § 6 lg 1).
• Püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimused (kohanemisprogrammi läbimine, eesti keele oskus A2-tasemel) jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril (vt eelnõu § 6 lg 2).
• Osad muudatused, mis eeldavad andmekogude arendustöid, jõustuvad 2028. aasta ja 2029. aasta 1. jaanuaril (vt eelnõu § 6 lg-d 3 ja 4).

Anna hiljemalt 9. aprilliks teada, mida arvad välistööjõuga seotud plaanitavatest seadusemuudatustest. Vasta lühikesele valikvastustega veebiküsitlusele SIIN või saada oma mõtted vabas vormis e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan siseministeeriumile.