16.10.2020
Kas hoiu-laenuühistud peaksid teatud tingimustel taotlema krediidiasutuse tegevusluba?
Rahandusministeerium on koostanud eelnõu, millega soovib kehtestada hoiu-laenuühistutele krediidiasutuse tegevusloakohustuse, kui kaasatud hoiuste maht on suurem kui 5 miljonit eurot või liikmete arv on suurem kui 3000. Lisaks sellele täpsustavad muudatusettepanekud reegleid hoiu-laenuühistute liikmete, juhatuse ning üldise toimimise osas. Anna hiljemalt 21. oktoobriks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.
Mis on muudatuste eesmärk?
Peamine eesmärk on tagada hoiu-laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus ning nende liikmete parem kaitse. Samuti tahab riik kaasajastada hoiu-laenuühistute regulatsiooni.
Keda mõjutab?
- Hoiu-laenuühistuid
Mis on olulisemad muudatused?
- Riik soovib, et hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) taotleks Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa, kui hoiuste maht on suurem kui 5 miljonit eurot või on liikmeid rohkem kui 3000.
- Eelnõu kaotab Eesti-sisese territoriaalsuse piirangu ehk HLÜ-l pole enam kohustust tegutseda ühe KOV üksuse või mitme omavahel piirneva HLÜ territooriumil, kuid HLÜ peab välja selgitama isiku põhjendatud huvi enne liikmeks saamist.
- Eelnõu muudab sisekontrolli reegleid – näiteks asendub revisjonikomisjon vastavuskontrolliga.
- Rahandusministeerium soovib suurendada liikmete sisseastumismaksu 6-lt eurolt 35 euroni ning osamaksu 30-lt eurolt 50 euroni.
- HLÜ osakapitali suurus peab olema vähemalt 50 000 eurot senise ca 32 000 asemel.
- Eelnõu näeb ette, millist infot peab HLÜ liikmele tema nõudmisel väljastama. Näiteks peab liige saama infot audiitori arvamuse ning liikme enda hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtuse kohta.
- Majandusaasta aruanne ja põhikiri tuleb avalikustada HLÜ asukohas ja veebilehel.
- Riik kehtestab täpsustatud nõuded juhatuse osas, sh nõue sobivuse tõestamiseks HLÜ liikmetele. Näiteks ei tohi juhatuses olla isik, kelle varasem tegevus äriühingu juhtorgani liikmena on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et erinevate osapoolte (aktsionärid, kliendid, osanikud, liikmed, võlausaldajad) huvid oleksid küllaldaselt kaitstud. Samuti on hetkel kehtestatud, et juhatus koosneb minimaalselt kolmest liikmest, kuid uue muudatuse korral on lubatud minimaalselt kaks liiget.
- Eelnõu lubab HLÜ-l omandada üksnes kuni 10%-lise osaluse finantseerimisasutuses (näiteks krediidiasutuses), seni on olnud see piiramatu.
- Edaspidi on keelatud laenamine finantseerimisasutustele või endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele juriidilistele isikutele (v.a ühistupank).
- Senine regulatsioon on kehtestanud, et laenamine HLÜ liikmetele ei või olla üle 20 korra suurem osamaksust või 20% HLÜ omakapitalist. Uued muudatused näeksid ette, et laenamine HLÜ liikmetele ei või olla üle 10 korra suurem osamaksust või 10% HLÜ omakapitalist. Laenamine HLÜ juhtidele või seotud isikutele ei või olla suurem kui 5 korda osamaksust või 5% HLÜ omakapitalist.
- Riik soovib täpsustada HLÜ likviidsusnõudeid. Näiteks on üheks ettepanekuks võimalus krediidiasutuse hoiuse asemel hoida HLÜ vara ka muus likviidses varas (nt lühiajalised väärtpaberid).
Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 2021. aasta 1. jaanuaril.
Anna teada, mida arvad hoiu-laenuühistu seaduse muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 21. oktoobriks e-posti aadressile mari-lii[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan Kaubanduskoja seisukoha, mille saadan Rahandusministeeriumile.