Kas katseaeg peaks pikenema töötaja haiguse võrra?

Mis on eesmärk?
Eelnõuga soovib riik võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus. Enamik muudatusi ongi Eestile kohustuslikud, kuid osad on vabatahtlikud (nt katseaja pikenemine) ning üks muudatus (puhkusetasu väljamaksmise osas) tehakse praktikas tekkinud probleemi lahendamiseks.

Keda puudutab?
Kõiki tööandjaid (ka Eestisse lähetatud töötajate tööandjaid)

Mis muutub?

• Töölepingu seaduses täieneb nende andmete hulk, millest tööandja peab töötajat enne tööle asumist kirjalikult teavitama. Tööandjal tekib kohustus teavitada töötajat:
  • tööandja pakutavast koolitusest,
  • hüvitatavast puhkusest
    (lisaks põhipuhkuse kestusele, tuleb enne tööle asumist kirjalikult teavitada ka muust puhkustest, mille tasu maksab tööandja, näiteks õppepuhkus, lisapuhkuse päevad jm),
  • katseaja kestusest
    (täna tuleb katseajast kirjalikult teavitada vaid juhul, kui pooled lepivad kokku lühemas kui nelja kuu pikkuses katseajas, muudatuse järel tuleb katseaja pikkusest alati teavitada),
  • ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrast
    (nt, et ületunnitööd tehakse kokkuleppel ja ületunnitöö hüvitatakse eelduslikult vabas ajas või poolte kokkuleppel rahas, 1,5-kordse töötasu määras; võib olla ka viitena),
  • töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest
    (täna tuleb teavitada vaid ülesütlemise etteteatamise tähtaegadest. Edaspidi tuleb töötajale teada anda, nt viitena, et lepingut võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning et tööandja peab alati ülesütlemist põhjendama ja töötaja peab põhjendama vaid erakorralist ülesütlemist. Teavitama peab ka ülesütlemise korrast katseajal kõigi nimetatud tingimuste osas – vorm, põhjendamine, tähtajad),
  • mis asutused saavad maksud ja maksed ning mis kaitse töötajale nendega kaasneb
    (nt, et tulumaksu saab maksu- ja tolliamet ning et tulumaksust finantseeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitsemistegevust; samas see info võib olla kirjas ka viitena asjakohasele lingile),
  • renditöö korral kasutajaettevõtte nimest
    (kehtiv seadus kohustab teavitama renditöötajat üksnes asjaolust, et tööülesandeid täidetakse renditööna),
  • kui töötaja töötab summeeritud tööaja arvestusega, peab tööandja edaspidi teavitama ka tööajakava muutmise tingimustest.
• Täpsustub, et kohustuslikud andmed tuleb endiselt esitada kirjalikult, aga ei pea olema otseselt töölepingus, võivad olla ka mõnes muus dokumendis või eraldi esitatuna.
• Lisandub erand, et tööandja ei pea töötajat andmetest kirjalikult teavitama, kui tööaeg ei ületa keskmiselt kolme tundi nädalas nelja järjestikuse nädala jooksul.
• Kohustuslike andmete muudatustest tuleb töötajat kirjalikult teavitada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval. Täna tuleb seda teha hiljemalt ühe kuu jooksul alates muudatuse tegemisest. Teavitada tuleb nt, kui muutub palgapäev või töö tegemise koht.
• Tööandjal tekib kohustus säilitada tõend andmete edastamise või vastuvõtmise kohta (saab ise valida, kumba säilitab 10 aastat). Nt kui tööandja esitab töötajale andmed e-posti vahendusel, peaks tööandja säilitama tõendi andmete esitamise kohta (nt koopia e-kirjast, millega andmed edastati) või andmete vastuvõtmise kohta (nt töötaja allkirjastatud kinnitus). Kui töötajale esitatakse andmed paberil, peab tööandja samuti säilitama tõendi andmete esitamise kohta.
• Lisandub, et katseaeg peatub juhul, kui tööülesannete täitmine oli takistatud. Nt kui töötaja on 10 päeva haiguslehel, siis katseaeg pikeneb 10 päeva võrra. See säte on liikmesriikidele ülevõtmiseks vabatahtlik.
• Katseaega ei kohaldata edaspidi tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks. Järjestikku sõlmimine tähendab, et lepingute järjestikku sõlmimise vahele jääb vähem kui kaks kuud. Samalaadseks tuleb pidada tööd, mis on eelmise lepingu alusel tehtava tööga identne, ja tööd, kus tööülesanded on eelmise tööga sarnased.
• Töötajal tekib õigus taotleda endale osalise tööaja asemel täistööajas kokku leppimist ja tähtajalise lepingu vormistamist tähtajatuks. Seda saab taotleda siis, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud ja läbinud katseaja (kui seda on kohaldatud). Tööandja saab sellest siiski keelduda, kuid peab keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendama.
• Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusesse lisandub uus teavituskohustus. Lähetatud töötaja tööandja peab töötajale teatavaks tegema lähetusperioodi kestuse Eestis, töötasu suuruse ja tasu maksmise vääringu (kas tasu makstakse eurodes või muus valuutas), lähetusega seotud hüved (nt elamisvõimalused), reisi-, söögi- ja majutuskulude hüvitamise korra ning riigist tagasipöördumise tingimused (riigist lahkumise kuupäev, transport), samuti link Tööinspektsiooni veebileheküljele, kus on teave Eestisse lähetatud töötaja töötingimuste, kohalduva õiguse, kohalduvate kollektiivlepingute ja muu olulise kohta.
• Direktiiviga mitte seotud muudatus: Täpsustub, et puhkusetasu tuleb töötajale maksta eelviimasel kalendaarsel tööpäeval. Muudatuse vajadus tuleneb seaduse rakenduspraktikast, kus on tõstatunud küsimus, kas puhkusetasu tuleb maksta eelviimasel kalendaarsel või eelviimasel reaalsel tööpäeval enne puhkuse algust.

Millal muudatused kehtima hakkavad?
Eelnõu eeldatav jõustumise aeg on 2022. aasta 1. augustil. See on kuupäev, millal tuleb liikmesriikidel direktiiv oma õigusesse üle võtta.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Eelkõige, kas toetad muudatust, et katseaeg peatub ajaks, mil töö tegemine on takistatud ja pikeneb selle võrra? Tagasisidet ootan hiljemalt 15. juuliks e-aadressile kristina@koda.ee. Ettevõtjatelt saadud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja arvamuse ja saadan sotsiaalministeeriumile.