Kas kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleks tõsta ka vahepealseid eesmärke?
Keda mõjutab?
Tervikliku kavaga plaanitakse välja tulla selle aasta septembris ja veel ei ole täpselt teada, kuidas komisjon kliimaambitsiooni suurendada plaanib või milliseid sektoreid see kõige enam mõjutada võiks. Konsultatsiooni küsimused puudutavad muu hulgas energeetika, hoonete, transpordi, tööstuse, põllumajanduse ja jäätmete ning metsanduse ja maakasutuse valdkondi.
Mida plaanitakse teha?
Ühe osana rohelisest kokkuleppest kavatseb Euroopa Komisjon välja tulla 2030. aasta kliimaeesmärkide suurendamise tervikliku kavaga. Selle kavaga kavatseb komisjon suurendada Euroopa Liidus 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside koguheite vähendamise eesmärki tänase 40% pealt 50–55% peale (võrreldes 1990. aasta tasemega). Mõte on selles, et kui seada 2030. aastaks praegusest kõrgem eesmärk, on võimalik sujuvamalt liikuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise poole. Enne kavaga väljatulemist on komisjon avalikustanud konsultatsiooni, kus küsib arvamust, millised eesmärgid peaks seadma ja kuidas võiks neid saavutada.
Mida konsultatsioonis küsitakse?
- Kas eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet ELis võrreldes 1990. aasta tasemega peaks jääma 40 protsendile või tuleks seda tõsta 50 või 55 protsendini?
- Millised probleemid võivad kliimaeesmärkide tõstmisega kaasneda? Ja millistes sektorites on see kõige problemaatilisem?
- Milliseid meetmeid ja millistes sektorites tuleks võtta, et kaasa aidata kõrgemate kliimaeesmärkide saavutamisele?
- Kas CO2 heite maksustamine on sobiv meede saavutamaks kõrgemad kliimaeesmärgid või peaks võtma muid meetmeid? Milline peaks olema maksustamisviis ja kuhu suunata maksutulu?
Anna teada, mida arvad vahepealsete kliimaeesmärkide tõstmisest. Eelkõige soovin vastuseid küsimustele:
1) Mida peaks Eesti toetama/mitte toetama ja miks?
2) Millele peaks erilist tähelepanu pöörama?
Tagasisidet ootan hiljemalt 11. maiks e-posti aadressile kristina@koda.ee. Seejärel saadan ettevõtete tagasiside keskkonnaministeeriumile, kes omakorda kujundab Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni jaoks.