Kas krediidiinkassode tegevusele tuleb kehtestada rangem regulatsioon?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk? 
Plaanitavate muudatuse eesmärk on tagada paremat kaitset võlgnikele ja nende huvidele, kuna Rahandusministeeriumi hinnangul on võlgade sissenõudmisega tegelevate ettevõtete tegevus praegusel juhul väga vähesel määral reguleeritud ja seetõttu kasutavad sellised ettevõtted võlgade sissenõudmiseks vahel mitteõiguspäraseid meetodeid.  

Keda mõjutab? 

• Võlgade sissenõudmisega tegelevaid ettevõtteid (ehk nn inkassofirmasid).  

• Võlgade ülesostmist finantseerivaid ettevõtteid. 

• Krediidi- või hüpoteekkrediidiandjaid. 

• Krediidi- või hüpoteekkrediidi vahendajaid. 

• Laenuvõtjaid. 

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused? 

• Plaanitavate muudatuste kohaselt on edaspidi vaja taotleda krediidiinkassona tegutseval ettevõttel tegevusluba Finantsinspektsioonilt. Finantsinspektsioon väljastab tegevusloa krediidihaldustegevuseks (vt eelnõu § 6).  

• Kavandatavate muudatusega saab Finantsinspektsioon volituse teostada järelevalvet krediidiinkassode üle, sh erinevad sanktsioneerimisvõimalused – alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni (vt täpsemalt eelnõu § 67). 

• Eelnõu näeb ette, et kui krediidiinkassol on ettenähtud nõukogu, siis peab selles olema vähemalt kolm liiget ja juhatuses peab olema vähemalt kaks liiget, kui põhikirjaga pole suuremat liikmete arvu ette nähtud (vt eelnõu § 36). 

• Eelnõu näeb ette usaldusväärsuse nõuded krediidiinkassode juhtidele. Eelnõu kohaselt võib krediidiinkasso juhiks määrata või valida isiku, kellel on juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, kutsealane sobivus ja laitmatu maine. Lisaks peab valitaval juhil olema vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal ning ta peab sobituma oma teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest juhtorgani koosseisu. Isikul ei ole laitmatu maine, kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla laitmatu maine olemasolu või kinnitavad laitmatu maine puudumist. Näiteks ei saa pidada isiku mainet laitmatuks, kui ta on tegelenud liigkasuvõtmisega või tema suhtes on käimas maksejõuetusmenetlus või välja on kuulutatud tema pankrot, välja arvatud juhul, kui kohus on isiku vabastanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest  (vt lähemalt eelnõu § 37).  

• Eelnõu kohaselt nn suuromanikuks võib saada isik, kes on laitmatu mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab krediidiinkasso kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõttele. Eelnõu kohaselt loetakse suuromaniks isikut, kellel on otsene või kaudne osalus krediidiinkasso aktsia- või osakapitalis vähemalt 20 % ning see võimaldab tal avaldada olulist mõju krediidiinkasso ettevõtte juhtimisele, Eelnõu varasemas versioonis oli suuromaniku künnis 10 % (vt täpsemalt eelnõu § 26 ja 27).  

• Eelnõu näeb ette ka kohustuse esitada nn suuromanike teavet Finantsinspektsioonile, kui ta teeb tehingu, millega krediidiinkasso muutub tema  kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul omandajal on õigus oluline osalus omandada, seda suurendada või muuta krediidiinkasso kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib sellest ka keelduda, kui suuromanik ei vasta nõuetele (vt lähemalt eelnõu 4. peatükk). 

• Eelnõu kohaselt peab krediidiinkasso aktsia- või osakapital olema täielikult sisse makstud ning nende suhtes hakkab kehtima minimaalne kapitalinõue 25 000 eurot (vt eelnõu § 46).  Eelnõu varasemas versioonis oli minimaalne kapitalinõue 50 000 eurot.  

• Samuti hakkavad eelnõu kohaselt kehtima eraldi reeglid, kuidas krediidiinkasso peab võlglastelt laekunud vahendeid hoidma. Näiteks krediidiinkasso on kohustatud hoidma krediidisaaja rahalised vahendid eraldi maksekontol. Krediidiinkasso ei või neid kasutada oma majandustegevuses, seda mitte ka juhul, kui krediidiinkasso on sõlminud krediidiostjaga krediidihalduslepingu, mis näeb ette vastavate vahendite vastuvõtmist krediidisaajatelt (vt täpsemalt eelnõu § 47). 

• Plaanitavate muudatuse kohaselt hakkavad kehtima erinevad tegevus- ja organisatoorsed nõuded, sh nõuded krediiditoimikute pidamisele, krediidiinkasso sisekontrollile ja sise-eeskirjadele. Näiteks krediidiinkasso peab Finantsinspektsioonile aruandlust esitama ühe korra poole aasta jooksul (vt lähemalt eelnõu 8. peatükk). 

• Eelnõu näeb ette Eestis asutatud krediidiinkasso tegutsemise alused teistes riikides ja teistes riikides asutatud krediidiinkassode tegutsemise alused Eestis (vt lähemalt eelnõu 3. peatükk). Praeguse seisuga vastavaid aluseid ei kehti Eesti õiguskorras ei kehti.   

• Plaanitavate muudatuse kohaselt hakkavad inkassofirmadele kehtima asjakohased suhtlemise nõuded võlgnikega. Nende nõuete hulgas on näiteks teabe andmise kohustus võlgnikele, samuti kohustus ette näha, kuidas saab esitada kaebusi krediidiinkassole. Näiteks krediidiostja esitab krediidisaajale pärast viivises oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõude omandamist paberkandjal või muul püsival andmekandjal teate (vt lähemalt eelnõu 10. peatükk). 

• Kavandatavate muudatustega nähakse ette nõuded, kui krediidiinkasso kasutab võlgade sissenõudmiseks kolmandaid isikuid. Sellises olukorras peab inkassofirma hakkama täitma võlgniku suhtes kõiki neid nõudeid, mida tavaliselt täidab krediidiandja (vt lähemalt eelnõu § 63-65). 

• Eelnõu kohaselt nähakse ette ka vastutus inkassofirmadele, kui mingeid nõudeid rikutakse. Finantsinspektsioon võib väärteokorras krediidiinkassot trahvida kuni 3 mln euro ulatuses või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest (vt lähemalt eelnõu 13. peatükk).  

Millal jõustuvad muudatused? 

• Plaanitavad muudatused jõustuvad 1.märts 2024.  

• Hetkel krediiditurul inkassona tegutsevad äriühingud, kes soovivad pärast seaduse jõustumist jätkata oma tegevust, peavad Finantsinspektsiooni vastavasisulise tegevusloa saama hiljemalt 2024. aasta 29. juuniks või 2024. aasta 31. detsembriks (sõltuvalt sellest, kas hallatakse pankade poolt väljastatud viivises olevaid laenulepinguid või mitte-pankade poolt väljastatud viivises olevaid tarbijakrediidilepinguid). 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 8. novembriks e-posti aadressile martin@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.