Kas pead vajalikuks keeleseaduse rangemaks muutmist?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Ministeeriumi soovib muudatuste abil tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust avalikus ruumis.

Keda peamiselt mõjutab?

• võõrkeelse audioreklaami edastajaid (nt suuremaid kaubanduskeskuseid ja kaupluseid)
• võõrkeelse kaubamärgi kasutajaid
• digiplatvorme ja digiplatvormi vahendusel töötavaid inimesi (nt sõidujagamisteenus, kullerteenus)
• takso- ja sõidujagamisteenuse pakkujaid

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu kehtestab nõuded avalikkusele suunatud audioreklaamile. Avalikkusele suunatud audioreklaam peab olema edaspidi eestikeelne ning eestikeelsele audioreklaamile võib järgneda audioreklaam võõrkeeles, kuid võõrkeelse audioreklaami osakaal ei tohi ületada 20 protsenti audioreklaami esitamise kogumahust (vt eelnõu § 1 p 5). Võõrkeelse audioreklaami avaldamise osakaal on tuletatud proportsionaalselt eesti keelt mitteoskavate isikute osakaalust. Uut nõuet tuleb eelnõu kohaselt rakendada alates 2023. aasta 1. juulist (vt eelnõu § 1 p 8). Muudatus avaldab mõju näiteks suuremate kaubanduskeskuste ja kaupluste siseraadios lastavala audioreklaamile. Praegu on keeleamet järelevalve tegemisel lähtunud põhimõttest, et kui audioreklaam on eestikeelne ja sellele järgneb võõrkeelne reklaam, siis on eestikeelsuse nõue täidetud.
• Eelnõu täpsustab nõudeid võõrkeelse kaubamärgi kasutamise osas. Kehtiv keeleseadus sätestab, et kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena. Samas ei kirjuta kehtiv seadus ette mingeid nõudeid eestikeelse teksti asukohale ega vaadeldavusele. Eelnõu täpsustab, et eestikeelne tekst peab olema sama hästi nähtav kui võõrkeelne tekst ja paiknema võõrkeelsega samas vaateväljas (vt eelnõu § 1 p 4). Uut nõuet tuleb eelnõu kohaselt rakendada alates 2024. aasta 1. jaanuarist (vt eelnõu § 1 p 8).
• Eelnõu lisab digiplatvormi kaudu töötavad töötajad nende töötajate loetellu, kellele kehtestatakse avalikes huvides eesti keele oskuse nõue (vt eelnõu § 1 p 6). See tähendab, et muudatuse jõustumisel kehtiks eesti keele oskuse nõue ka näiteks sõidujagamisteenust ja kullerteenust pakkuvate isikute osas.  
• Haridus- ja teadusministeerium on teinud ettepaneku muuta ühistranspordiseadust selliselt, et taksoveo teenindajakaardi taotleja peab enne kaardi väljastamist tõendama teenindajakaardi andjale oma eesti keele oskust vähemalt B1 tasemel (vt eelnõu § 2 p 1 ja 2). Kui  isikul on juba täna teenindajakaart olemas, siis peab ta loa andjale esitama hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust tõendava dokumendi (vt eelnõu § 2 p 3). Kehtiva määruse „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ kohaselt peab taksojuhtide keele oskus olema ka täna vähemalt B1-tasemel, kuid seda ei tule tõendada enne teenindajakaardi saamist.
• Eelnõu kehtestab avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele eestikeelse asjaajamise nõude (vt eelnõu § 1 p 1). Muudatus avaldab mõju eelkõige avalik-õiguslikele ülikoolidele (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), kuid mõjutab ka teisi avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Välissuhtluses on ka edaspidi osapooltel lubatud kasutada sobivat keelt. Kehtiva keeleseaduse kohaselt peab riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, riigi enamusosalusega äriühingu, riigi asutatud sihtasutuse ja riigi osalusega mittetulundusühingu asjaajamine toimuma eesti keeles.
• Eelnõu näeb ette, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimeks võivad olla vaid eestikeelsed sõnad või lühendid. Nimetatud asutuste ning nende ametnike ja töötajate e-posti aadressides on lubatud kasutada vaid eestikeelseid sõnu ja lühendeid (vt eelnõu § 1 p 2). Muudatuse jõustumisel tuleks näiteks päästeametil (rescue.ee) ja keskkonnaministeeriumil (envir.ee) oma veebiaadress ära muuta. Praegu puudub keeleseaduses domeeninime ja sellega seotud e-posti aadresside eestikeelsuse nõue.

Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Muudatuste täpne jõustumisaeg ei ole hetkel teada.

Anna meile teada, mida arvad keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse plaanitavatest muudatustest. Vasta 6 küsimusest koosnevale valikvastustega veebiküsitlusele SIIN või saada oma kommentaarid vabas vormis hiljemalt 20. novembriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan haridus- ja teadusministeeriumile.