01.07.2021

Kas toetad ohtlike ainete piirnormide rangemaks muutmist töökeskkonnas?

Euroopa Liit soovib muuta direktiivi, mis reguleerib töötajate kaitset seoses erinevate ohtlike ainetega. Muudatusettepanekute jõustumisel muutuvad piirnormid, kui palju võib teatud kantserogeene töökeskkonna õhus sisalduda, samuti lisanduvad nõuded reproduktiivtoksilistele ainetele ning ohtlikele ravimitele. Anna hiljemalt 10. augustiks teada, kas ja millist mõju võivad muudatused kaasa tuua.

Keda puudutab?
Neid tööandjaid, kelle töötajad puutuvad tööl kokku kantserogeenide, reproduktiivtoksiliste ainetega ja ohtlike ravimitega.

Reproduktiivtoksiliste ainetega võivad töötajad kokku puutuda näiteks keemiatööstuses, ehituses, masinate remondiga tegelevates ettevõtetes, plastitööstuses, tekstiilitööstuses, mööblitööstuses, metallitööstuses, ravimistööstuses, paberitööstuses, tervishoiusektoris, arvuti -, elektroonika - ja optikatoodete tootmises, elektriseadmete tootmises, põllumajanduses, metsanduses.
Kokkupuude ohtlike ravimitega esineb peamiselt tervishoiutöötajatel, kes kasutavad vähihaigete ravimiseks haiglates või kodus tsütostaatilisi või tsütotoksilisi ravimeid, ning töötajatel, kes tegelevad ohtlike ravimite või selliste ravimitega saastunud materjali puhastamise, transpordi, pesemise või kasutusest kõrvaldamisega.

Mis on eesmärk?
Euroopa Parlament tegi ettepanekud muuta EL direktiivi 2004/37/EÜ, et kaitsta ja edendada nende töötajate tervist, kes töökeskkonnas puutuvad või võivad kokku puutuda ohtlike ainetega. Lisaks on eesmärk kaitsta rasedate või rinnaga toitvate naistöötajate ohutust.

Mis muutub?

  • Direktiiv hakkab kehtima ka reproduktiivtoksilistele ainetele. See tähendaks seda, et Eestis tuleks muuta kantserogeenide määrust ja enamik sätteid, mis hetkel kohalduvad kantserogeensetele ja mutageensetele ainetele, kohalduksid ka reproduktiivtoksilistele ainetele ning tööandja peaks eelkõige:
    • vajadusel täiendama töökeskkonna riskianalüüsi, kui tööprotsessi puhul esineb reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute oht;
    • tagama, et töötajate kokkupuute reproduktiivtoksiliste ainetega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur ei ületaks sätestatud töökeskkonna piirnormi;
    • vähendama reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvate töötajate terviseriski, rakendades selleks kantserogeenide määruses sätestatud meetmeid;
    • teavitama Tööinspektsiooni vähemalt 30 päeva enne reproduktiivtoksiliste ainetega esmakordselt töö alustamist;
    • tagama reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvatele töötajatele väljaõppe;
    • pidama töö tõttu reproduktiivtoksilistest ainetest ohustatud töötajate nimekirja;
    • korraldama töötajale, kes puutub oma töö käigus kokku reproduktiivtoksiliste ainetega, tervisekontrolli enne reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute algust.

      Direktiivi kohaldamisala laieneb neile reproduktiivtoksilistele ainetele, mis on klassifitseeritavad CLP-määruse kohaselt 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks.
  • Nõuded hakkavad kehtima ka ohtlikele ravimitele. Kui töö protsess hõlmab kokkupuudet ohtlike ravimitega siis tuleks tööandjal hakata täitma kantserogeenide määruse nõudeid, nt tööandja kohustus teavitada Tööinspektsiooni, rakendada meetmeid terviseriskide maandamiseks või vältimiseks, korraldada töötajate väljaõpe, tööhügieeni nõuded, ohtlike ravimitega kokkupuutuvate töötajate üle arvestuse pidamine ja nende andmete säilitamine 40 aastat, tervisekontrolli korraldamine.
    Ohtlikele ravimitele ei kohalduks ainete vähendamise ja asendamise nõuded, kuna need ained on patsientide ravimiseks hädavajalikud ja seega ei saa neid vähendada või asendada.
  • Uuenevad sissehingatava kristallilise ränidioksiidi piirnormid. Selle tagajärjel hakkaks Eestis kehtima uus kvartsi peentolmu piirnorm, st et töökeskkonna õhus võiks edaspidi sisalduda kvartsi peentolmu maksimaalselt 0,05 mg/m3 (tänase 0,1 mg/m3 asemel). Kvartsi peentolmu leidub näiteks klaasitööstuses, ehituses, kaevandamises, keraamikatööstuses.
  • Uued tööalase kokkupuute piirnormid kolmele kantserogeensele ainele:

 

Eestis kehtiv pikaajalise kokkupuute piirnorm

Eestis kehtiv lühiajalise kokkupuute piirnorm

Uus pikaajalise kokkupuute piirnorm oleks:

Uus lühiajalise kokkupuute piirnorm oleks:

Nikliühendid

0,1 mg/m3

-

0,01 mg/m3

(sissehingatava kopsu alveoolidesse jõudva fraktsiooni puhul)

 

0,05 mg/m3

(sissehingatava fraktsiooni puhul).

-

Akrüülnitriil

4,5 mg/m3

2 ppm

13 mg/m3

6 ppm

1mg/m3

0,45 ppm

4mg/m3

1,8 ppm

Benseen

1,5 mg/m3

0,5 ppm

-

0,66 mg/m3

0,2 ppm

-

 

  • Piirnormide rakendamisel tuleb hakata arvestama ka erinevate ainete koosmõjuga (sama toimeviisiga või sama sihtraku või koe suhtes mõjuvate ainete kombinatsiooniga).

Millal muudatused jõustuvad?
Kui Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud võetakse vastu, siis uued piirnormid jõustuvad, kui on möödunud neli aastast direktiivi jõustumisest.

Anna teada, kas ja millist mõju võivad eelnimetatud muudatused sinu ettevõttele kaasa tuua. Tagasisidet ootan hiljemalt 10. augustiks e-aadressile kristina@koda.ee. Ettevõtjatelt saadud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukohad Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute osas ning saadan need sotsiaalministeeriumile. Ministeerium kujundab aga omakorda Eesti seisukohad.

Muudatusettepanekutega saad lähemalt tutvuda SIIN.

Vaata põhjalikumat ülevaadet olulisematest muudatustest:

CMD IV (002) (.pdf)
0