Kas toetad sotsiaalõiguste samba rakendamisega seotud plaane?
Euroopa sotsiaalõiguste sammas on 20 põhimõttest koosnev kogum tööturgude ja sotsiaalkaitse süsteemide toetuseks üle terve Euroopa Liidu. Sammas kuulutati välja 2017. aastal ja nüüd paneb Euroopa Komisjon selle rakendamiseks paika kolm uut eesmärki aastaks 2030:
1) tööhõivemäär peab olema vähemalt 78% (aastaks 2020 oli eesmärk 75%, tööhõive määr ELis oli 2019. aastal 73,1%). Eesmärgi saavutamiseks peab Euroopa püüdma:
➢vähendada soolist tööhõivelõhet poole võrra 2019. a võrreldes;
➢suurendada alushariduse ja lapsehoiu pakkumist;
➢vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate 15-29aastaste noorte arvu 9%-ile.
2) Igal aastal peaks koolitusel osalema vähemalt 60% täiskasvanutest;
➢vähemalt 80% 16–74a peaksid omama põhilisi digioskusi;
➢kooli poolelijätmist tuleb veelgi vähendada;
3) vähemalt 15 mln inimest, kellest 5 mln on lapsed, tuleb vaesusest välja aidata.
Mida plaanib Euroopa Komisjon sotsiaalõiguste samba edasiseks rakendamiseks teha?
- Seoses tööturgudega ajakohastab 2021. aasta teises kvartalis Euroopa uut tööstusstrateegiat ja neljandas kvartalis võtab vastu sotsiaalmajanduse tegevuskava;
- hindab eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) kasutamisel saadud kogemusi;
- esitab 2021. aasta neljandas kvartalis seadusandliku ettepaneku platvormitöötajate töötingimuste kohta;
- esitab ettepaneku tehisintellekti käsitleva ELi määruse kohta, et soodustada usaldusväärse tehisintellekti kasutamist ELi majanduses;
- tegeleb töötajate õigusega mitte olla kättesaadav (right to disconnect) ning enesehõivatute kollektiivsete õigustega (collective bargaining for the self-employed);
- esitab 2021. aasta teises kvartalis tööohutuse ja töötervishoiu uue strateegilise raamistiku aastateks 2021–2027, et ajakohastada töötajate kaitse standardeid ning võidelda tavapäraste ja uute tööga seotud riskidega;
- esitab 2022. aastal õigusakti ettepanekud, et veelgi vähendada töötajate kokkupuudet ohtlike kemikaalidega, sh asbestiga.
- Seoses oskuste ja haridusega esitab 2021. aasta neljandas kvartalis ettepaneku kõrghariduse ümberkujundamise tegevuskava kohta, et avada kõrgharidusasutuste kogu potentsiaal kestliku, kaasava, rohe- ja digipöördele tugineva majanduse taastamise jaoks;
- esitab 2021. aasta neljandas kvartalis ettepaneku isiklike õppekontode algatuse kohta, et kõrvaldada takistused koolitusele juurdepääsul ja anda täiskasvanutele võimalus edukaks töökohavahetuseks;
- esitab 2021. aasta neljandas kvartalis ettepaneku „Euroopa lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistustele“, et soodustada paindlikke õppimisvõimalusi ja tööturuüleminekuid;
- esitab 2021. aasta neljandas kvartalis ettepaneku oskuste ja talendi paketi kohta, mille raames vaadatakse läbi pikaajaliste elanike direktiiv (direktiiv 2003/109/EÜ), et luua tõeline ELi pikaajalise elaniku staatus, ühtse loa direktiiv (direktiiv 2011/98/EL), et lihtsustada ja selgitada direktiivi kohaldamisala, sealhulgas riiki lubamise ja riigis elamise tingimusi madala ja keskmise oskustasemega töötajate puhul, ning sätestatakse võimalused kolmandatest riikidest pärit oskustööliste jaoks mõeldud ELi talendireservi loomiseks.
- Väärika elu tagamiseks esitab 2021. aasta teises kvartalis suunised innovatsiooniga seotud avalike hangete ja sotsiaalselt vastutustundlike avalike hangete kohta;
- Sotsiaalkaitse valdkonnas võtab 2021. aasta teises kvartalis vastu äriühingu kestliku üldjuhtimise algatuse.
Tegevuskava moodustab tuumikaluse sotsiaaltippkohtumisele 2021. a mais, kus riigipeadel on võimalus kinnitada pühendumust sotsiaalsamba põhimõtete tugevdamiseks.
Anna teada, mida arvad Euroopa Komisjoni tegevuskavast: 1) Kas püstitatud eesmärgid ja planeeritud tegevused on asjakohased? 2) Millele tasuks veel tähelepanu pöörata?
Tagasisidet ootan 28. märtsiks e-posti aadressile kristina@koda.ee.
Ettevõtjatelt saadud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukohad ja saadan need sotsiaalministeeriumile. Ministeerium omakorda kujundab Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni jaoks.