Kas tööandja peaks hakkama oma töötajate palgaerinevusi avaldama?
Mis on eesmärk?
Tagada, et EL-is makstakse naistele ja meestele võrdse töö eest võrdset tasu.
Keda puudutab?
Kõiki tööandjaid nii era kui avalikus sektoris. Eraldi kohustused nähakse ette tööandjatele, kellel on 250 või enam töötajat.
Millised kohustused näeb direktiiv ette?
- Tööandja peab hakkama esitama töökuulutuses või enne töövestlust kandidaadile info palgataseme või selle vahemiku kohta. Samas kandidaadilt tema varasema palga kohta küsida ei tohi.
- Kui töötaja küsib, siis peab tööandja talle andma infot, milline on keskmine palga tase samal või sama väärtusega tööpuhul. Lisaks peab tööandja hakkama igal aastal töötajatele meelde tuletama, et neil on õigus sellist asja küsida.
- Suuremad ettevõtted peavad igal aastal avaldama teabe nais- ja meestöötajate palgaerinevuse kohta oma organisatsioonis. Info tuleb avalikult kätte saadavaks teha (nt kodulehel) ning lisaks saata ka järelevalve asutusele. Sisekasutuseks peavad tööandjad andma teavet ka nais- ja meestöötajate palgalõhe kohta võrdset või võrdväärset tööd tegevate töötajate kategooriate kaupa.
- Juhul, kui ettevõttes avastatakse vähemalt 5% suurune sooline palgalõhe, mida tööandja ei saa õigustada objektiivsete sooneutraalsete asjaoludega, peab tööandja koostöös töötajate esindajaga tegema palga ühishindamise ja tulemused raporteerima töötajatele ja järelevalve asutusele.
- Tööandja peab maksma hüvitist töötajale, kes kannatas soolise palgadiskrimineerimise all. Hüvitada tuleb nii saamata jäänud nii palk kui boonused.
- Isegi siis, kui tööandja võidab palgadiskrimineerimise vaidluse, ei saa ta töötajalt menetluskulude hüvitamist nõuda (v.a juhul, töötaja esitas kohtule nõude pahatahtlikult jms).
- Lisaks määravad liikmesriigid trahvid, kui tööandja rikub direktiivist tulenevaid õigusi ja kohustusi. Riikidel tuleb tagada ka seda, et riigihangetel osalevad ettevõtjad täidaksid direktiivist tulenevaid kohustusi.
Millal muudatused jõustuvad?
Tegemist on komisjoni ettepanekuga, mis tuleb veel heaks kiita. Pärast direktiivi vastuvõtmist on Eestil kaks aastat aega selleks, et võtta direktiiv üle siseriiklikku õigusesse.
Anna teada, mida arvad lisanduvatest kohustustest. Selleks vasta kokkuvõtlikule KÜSITLUSELE hiljemalt 16. märtsiks.
Ettevõtjatelt saadud vastuste põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha ja saadan selle sotsiaalministeeriumile, kes kujundab omakorda seisukoha Euroopa Komisjonile.