Kuidas peaks Tallinna linn arendama kesklinna?
Miks on kesklinna üldplaneering vajalik on?
Linn soovib koostada eraldi kesklinna üldplaneeringu seetõttu, et praegu kehtib kesklinna osas kogu Tallinna üldplaneering, mis on aga liiga üldine ja vajab kaasajastamist.
Lähteseisukohad on vajalikud selleks, et aru saada, milliseid ülesandeid üldplaneering lahendama hakkab ja milliseid alusuuringuid on vaja lisaks koostada. Koos lähteseisukohtadega töötab linn välja ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (milline keskkonnamõju võib üldplaneeringu rakendamisega kaasneda).
Keda mõjutab?
Neid ettevõtjaid, kelle tegevus on seotud Tallinna kesklinnaga.
Millised on olulisemad üldplaneeringu lähteseisukohad ehk mida linn plaanib teha?
- Tugevdada kesklinna rolli rahvusvaheliselt ja regionaalselt.
- Tugevdada kesklinna tervikut ja linnaosa struktuurset mitmekesisust, mh selgitada välja kesklinna piiri muutmise vajadus (nt Lennujaama ja Ülemiste ärilinnaku suhtes) ning määrata kesklinna asumite (nt Maakri, Südalinna, Kadrioru) keskusalad ja nende ehituslikud põhimõtted.
- Tagada paindlik maakasutus.
- Panna maakasutusele ühe otstarbe asemel mitu otstarvet.
- Kaardistada, milliseid alasid kasutatakse vähe või ei kasutata üldse ning määrata neile sobilik funktsioon.
- Määrata põhimõtted, kuidas linn võiks suurendada taskukohaste elamispindade kättesaadavust (sh uutel arendusaladel nagu Sadama piirkond, Veerenni jne).
- Tõsta ühistranspordi kasutusefektiivsust ja anda enam ruumi jalakäijatele ja jalgratturitele.
- Selgitada välja, kus peaks linn autodele kiirust piirama (20 km/h, 30 km/h, 40 km/h alad) või kuhu luua jalakäijate alasid juurde.
- Vähendada raskeveokite osakaalu kesklinnas.
- Elavdada väikeettevõtlust, määrata põhimõtted:
- kuidas suunata enam väikeettevõtlust tänavatele, hoonete esimestele korrustele, elamupiirkondadesse, mereäärde, vanalinna, uutele arendusaladele;
- kuidas käsitleda edaspidi kaubanduskeskusi (kas neid tuleks kesklinnas piirata) ning
- milline peaks olema hooajaline ja liikuv välikaubandus (turg, pop-up kaubandus, välikohvikud, kioskid, toidutreilerid), et soodustada erinevaid kaubandusvorme.
- Panna paika meetmed, et säilitada Vanalinna elanikkond ja aktiivne kasutamine kohalike poolt ning märata parkimispõhimõtted.
- Tagada mereääre aktiivne kasutamine, mh kavandada rannapromenaad (ja suunata sinna ka väikeettevõtlust), määrata alad ja põhimõtted jahisadamate arengule ning selgitada välja, kas ranna ehituskeeluvööndit tuleks vähendada.
- Määrata arhitektuursed ja ehituslikud põhimõtted (maksimaalne ehitusmaht, maksimaalne kõrgus, tihedus, ärifront jm), sh määrata arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuri konkursi korraldamise vajadusega alad ning vaadata üle kõrghoonete piirkonnad ja tingimused.
- Selgitada välja olemasolevate tehnovõrkude olukord ja määrata üldised põhimõtted sademevee juhtimiseks.
Millal hakkab üldplaneering kehtima?
Praegu on amet koostanud lähteseisukohad, millele järgnevad veel mitmed etapid enne, kui lõplik üldplaneering valmis saab. Plaani kohaselt hakkab kesklinna üldplaneering kehtima 2025. aasta jaanuarist.
Anna teada, mida arvad kesklinna üldplaneeringu lähteseisukohtadest ja kuhu suunas peaks linn kesklinna arendamisel liikuma. Tagasisidet ootan hiljemalt 26. juuniks e-posti aadressile kristina@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan Tallinna Linnaplaneerimise Ametile.