Mida arvad äriseadustiku täiendamisest ettevõtete piiriülese liikumise kohta?

Mis on muudatuste eesmärk?
Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. a direktiiv (EL) 2019/2121 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega. Selle direktiivi eesmärk on aga muuta kogu EL-is äriühingute piiriülese ühinemise regulatsiooni ja võimaldada äriühingutel piiriüleselt jaguneda ja piiriüleselt ettevõtet ümber kujundada. Seega luuakse osaühingutele ja aktsiaseltsidele juurde võimalusi kujundada oma majandustegevust paindlikumalt.

Keda muudatused mõjutavad?
Kõik äriühingud (osaühingud ja aktsiaseltsid), kes soovivad piiriüleselt oma ettevõtte ümber kujundada, ühineda teises riigis oleva ettevõttega või piiriüleselt jaguneda (Euroopa Majanduspiirkonnas).

Mida plaanitakse teha?
Osaühingute ja aktsiaseltside piiriülese ühinemise tingimuste muudatused

• Näiteks on plaanis täiendada äriseadustiku §-i 433¹ selliselt, et piiriüleses liikumises ei saa osaleda likvideerimisel olevad äriühingud ega need, kelle osas on alustatud saneerimis- või pankrotimenetlus (vt eelnõu p 4).
• Lisaks peab edaspidi § 433² kohaselt ühinemislepingus kajastama ka osanikele või aktsionäridele pakutavat hüvitist ja selle määramise korda, võlausaldajate kaitset ja tagatisi ning juhtorganite liikmetele antavaid soodustusi (vt eelnõu p 6).
• Ühinemisaruandes ei pea enam näitama mõju võlausaldajatele. Töötajate osas tuleb edaspidi ühinemisaruandes muuhulgas kirjeldada mõju töösuhetele ning meetmeid, töösuhete kaitsmiseks, töötingimuste olulisi muutuseid (vt eelnõu p-d 7 - 8).
• Eelnõu kohaselt ei saa ühinemisotsust tunnistada kehtetuks põhjusel, et äriühingu osade asendussuhe määrati liiga madal või ühinemisega mittenõustunud osanikele või aktsionäridele määratud hüvitis on mittenõustunud osaniku või aktsionäri hinnangul ebaõiglane või ei ole sellekohane info õige (vt eelnõu p-d 13, 15).
• Ühinemistõendi väljastamise kord muutub: tõendi saamiseks tuleb registripidajale esitada muuhulgas info töötajate arvu kohta, tütarettevõtja nimi ja asukoht, võlausaldajatele antud tagatise info (vt eelnõu p-d 20).
• Lisandub uus säte, mis näeb ette, et juhul, kui piiriülene tehing kavandati kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, et hoiduda kõrvale liikmesriigi õigusest või kuritegelikul eesmärgil, siis on registripidajal õigus tõendi väljastamisest keelduda (vt eelnõu p 23).

Äriühingute piiriülese jagunemisega seotud muudatused (vt eelnõu p 24)

• Eelnõu lisab äriseadustikku uue jao, mis käsitleb äriühingute jagunemist. § 477¹ kohaselt saavad Eesti äriregistrisse kantud osaühingud ja aktsiaseltsid, Euroopa Majanduspiirkonna riikide analoogsed äriühingud jaguneda jaotumise või eraldumise teel. Seejuures on pärast jagunemist omandav ühing lepinguriigi piiratud vastutusega äriühing ning selle asukoht, juhatus või tegevuskoht on lepinguriigis.
• Sarnaselt piiriülesele ühinemisele kehtib edaspidi üldine põhimõte, et kohalduvad riigisisese jagunemise normid, kui piiriülese jagunemise jaoks ei ole ette nähtud erinorme.
• Piiriüleselt jaguneda on samuti keelatud äriühingutel, kes on likvideerimisel või on alustatud saneerimis- või pankrotimenetlus (§ 477¹ lg 4).
• Eelnõu järgi tuleb piiriülese jagunemise lepingu projektis muuhulgas kajastada nii jaguneva kui ka omandava ühingu asukoht, jagunemise esialgne ajakava ning osanikele või aktsionäridele makstava hüvitiste määramise kord (§ 477²).
• § 477³ näeb ette jagunemisaruande koostamise korra. Muuhulgas tuleb aruandes põhjalikult selgitada mõju töötajatele, meetmeid töötajate kaitsmiseks ja muutuseid töötingimustes.
• Audiitorkontrolli, piiriülese jagunemise avalikustamise, jagunemisotsuse kord, hüvitis osanikule (aktsionärile), kes ei ole jagunemisega nõus ning võlausaldajate kaitse põhimõtted on eelnõu kohaselt lisatud paragrahvidesse 477⁴ – 477⁸ ning põhimõte, et piiriülene liikumine ei ole lubatud, kui selle eesmärgid ei ole kooskõlas hea usuga on §-s 477¹⁰.

Piiriülese ümberkujundamisega seotud muudatused (vt eelnõu p 25)

• Eelnõu täiendab äriühingute ümberkujundamise peatükki uute piiriülese ümberkujundamise sätetega. Kehtima hakkavad piiriülese ühinemise ja jagunemisega sarnased põhimõtted nii selles osas, millistel äriühingutel on lubatud piiriülene ümberkujundamine kui ka ümberkujundamise otsuse projekti tingimuste, audiitorkontrolli, avalikustamise korra, ümberkujundamisotsuse tegemise põhimõtete ning osanikule või aktsionärile tasutava hüvitise osas, kes ei ole ümberkujundamisega nõus. Samuti on eelnõus välja toodud põhimõtted võlausaldajate kaitsmiseks ning põhimõte, mille kohaselt ei või piiriüleselt ettevõtte liikuda, kui see ei ole kooskõlas hea usuga (§-d 504¹ - 504⁵, 504⁷ - 504¹⁰).
• Eelnõu kohaselt lisandub äriseadustikku ka § 504⁶, mis näeb ette olukorrad, millal ei ole võimalik äriühingu ümberkujundamisotsust vaidlustada. Nimelt ei saa seda teha põhjendustel, et ümberkujundamishüvitis osanikele või aktsionäridele ei ole õiglane või neile esitatud info selle hüvitise kohta ei ole nõuetele vastav.

Kindlustustegevuse seaduse muudatused (vt eelnõu § 2)

• Eelnõu täiendab kindlustustegevuse seaduse § 138 selliselt, et ka kindlustusandjaid on lubatud piiriüleselt ümber kujundada, kuid § 139 järgi piiriülene jagunemine ei ole lubatud.

Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muudatused (vt eelnõu § 5)

• Eelnõu kohaselt peab osaühing või aktsiaselts informeerima ja konsulteerima töötajatega enne piiriülese ühinemise või jagunemise lepingu projekti või ümberkujundamisotsuse projekti heakskiitmist.
• Edaspidi kehtib äriühingute piiriülese ümberkujundamise puhul põhimõte töötajate osaluse kohta. See tähendab, et kui Eesti äriühing osaleb piiriülese ümberkujundamises ümberkujundatava ühinguna, siis tuleb tekkiva äriühingu juhtimisesse kaasata töötajaid, näiteks tuleb töötajaid kaasata läbirääkimiste alustamisesse või töötajate esinduskogu asutamisesse. Töötajate kaasamise otsus tuleb teha, kui 4/5 töötajate osaluse määrast lähteriigis on täidetud (riik, mille ettevõtet hakatakse ümber kujundama). Näiteks, kui Soome äriühing, millel on viimasel 6 kuul keskmiselt 120 töötajat on ümberkujundatav selliselt, et Eesti äriregistrisse kantakse äriühing ning Soomes algab töötajate osaluse kaasamise piir äriühingu juhtimises 150 töötajast, siis tuleb vaadata, kas 4/5 150-st on täidetud ja kui on, tuleb töötajaid kaasata. Töötajate kaasamise kava rakendamise puhul peab äriühing piiriülese ümberkujundamise jõustumisest järgmise 4 aasta jooksul samasugust töötajate osalemise kava järgima nii riigisisese kui ka piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise puhul (§ 82²). Samasugune süsteem kehtib edaspidi ka piiriülese ühinemise (§ 82³) ja jagunemise puhul (82⁴).

Millal muudatused jõustuvad?
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 31. jaanuaril 2023. aastal.

Anna teada, mida arvad äriseadustiku täiendamisest seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega. Tagasisidet ootan hiljemalt 16. juuniks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.