Mida arvad aruandluskohustuse tekkimisest teenuseid vahendavatele platvormidele?
Mis on muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on reguleerida paremini platvormidega seonduvaid tegevusi. Praegusel hetkel on platvormide tegevus üsna läbipaistmatu ning riigil puudub ülevaade nende tegevusest.
Keda mõjutab?
Muudatused mõjutavad kõiki ettevõtjaid, kes haldavad platvorme või pakuvad platvormide vahendusel teenuseid või kaupu.
Millised on peamised muudatused?
-
Eelnõus on defineeritud mõiste „platvorm“ (vt eelnõu § 1 p 12).
-
Vastavalt eelnõule on platvorm tarkvara, mis võimaldab selle kasutajatel olla üksteisega ühenduses aruandekohustusega hõlmatud tegevuse läbiviimiseks. Samuti on platvorm moodustis aruandekohustusega hõlmatud tegevusega seotud tasu kogumiseks ja maksmiseks. Samas ei ole eelnõu kohaselt tegu platvormiga, kui see on tarkvara, mis võimaldab üksnes maksete töötlemist, kaupade või teenuste loetlemist või reklaamimist või kasutajate ümbersuunamist või üleviimist platvormile. Platvormiga ei ole seletuskirja kohaselt tegu ka siis, kui näiteks ettevõte müüb oma kodulehel vaid tema enda kaupu või ainult tema enda poolt osutatavaid teenuseid, s.t ei toimu teiste isikute kaupade või teenuste vahendamist.
-
Aruandekohustusega hõlmatud tegevus on tasu eest tehtav tegevus, mis võib hõlmata kinnistu rendile või üürile andmist, ajapõhist või ülesandepõhist teenuse osutamist, kauba võõrandamist ja transpordivahendi rendile andmist.
-
-
-
Platvormialasele teabele hakkavad kehtima aruandlusreeglid, mille raames peavad platvormihaldurid esitama Maksu- ja Tolliametile perioodiliselt andmeid nende platvormil tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning nende poolt teenitud tulu kohta (vt eelnõu § 1 p 12).
-
Platvormihaldur tuvastab jooksva kalendriaasta 31. detsembriks hoolsusmeetmete rakendamisega tema platvormil tegutsevad aruandlusega hõlmatud müüjad.
-
Seejärel edastab platvormihaldur hoolsusmeetmete rakendamisega tuvastatud aruandlusega hõlmatud müüja kohta ja kui tegu on kinnistu rendile või üürile andmisega, siis ka tema poolt rendile või üürile antud kinnistu kohta käiva teabe maksuhaldurile järgneval kalendriaastal hiljemalt 31. jaanuariks.
-
-
Maksuhalduritele hakkab kehtima uus kord suhtlemisel teiste liikmesriikide maksuhalduritega. Muuhulgas sätestab eelnõu, et menetlustoimingute juurde või maksumenetlusse võib välisriigi pädeva asutuse taotlusel kaasata välisriigi pädeva asutuse ametnikke, kui seoses maksumenetlusega on vaja kontrollida ka välisriigis tekkinud või tekkivat maksukohustust ning välisriigi pädev asutus tagab maksusaladuse kaitse (vt eelnõu § 2 p 3).
-
Andmete säilitamise üldine tähtaeg pikeneb viielt aastalt kuuele aastale, kuna finantskontode alase teabevahetuse standardi järgi on riikidel kohustus tagada, et teabeandjad säilitaksid andmeid vähemalt viie aasta jooksul aruande esitamisest arvates (vt eelnõu § 1 p 5). Samas seab see säte platvormidele ka keelu säilitada andmeid kauem kui kümme aastat. Varasemalt ei ole sellist ülempiiri andmete säilitamisele seatud.
Millal muudatused jõustuvad?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2023.
Anna teada, mida arvad platvormidega seonduvatest muudatustest. Vastuseid ootan hiljemalt 2. augustini e-posti aadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtjatelt saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan rahandusministeeriumile.