Mida arvad COVID-19 epideemiaga seotud plaanitavatest seadusemuudatustest?
Mis on muudatuse eesmärk?
Eelnõu peamine eesmärk on muuta COVID-19 epideemiaga seotud otsused ettenähtavamaks ja läbipaistvamaks ning anda Riigikogule suurem roll kriisi lahendamisel.
Keda mõjutab?
Plaanitavad muudatused võivad mõjutada kõiki tööandjaid.
Mis on olulisemad muudatused?
1) Ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõrjega seotud muudatused (vt eelnõu § 1 punkt 18)
- Praegu on COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud kehtestatud valitsuse korraldusega, kuid eelnõu toob olulisemad põhimõtted seadusesse ning annab teatud juhtudel valitsusele õiguse kehtestada eriti ohtliku ja ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõrjeks nõudeid, meetmeid ja piiranguid kogu riigis või piiritletud territooriumil, kui:
- isik on saabunud kõrge nakkusohuga piirkonnast ning ületanud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil;
- isik osaleb tegevuses või korraldab tegevust, mis on seotud avalikkusele mõeldud kaupade ja teenuste pakkumisega või toimub avalikus siseruumis või maa-alal, sealhulgas sporditegevus, haridus, täiendkoolitus, täiendõpe, huvitegevus, huviharidus, noorsootöö, meelelahutus, vaba aja tegevus, kultuuriüritus, toitlustus-, teenindus- ja kaubandusettevõtte tegevus, riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutav avalik teenus, avalik koosolek, avalik üritus, jumalateenistus või muu avalik usuline talitus.
- Eelnõus sisaldub loetelu meetmetest, piirangutest ja nõuetest, mida valitsusel on õigus määrusega kehtestada. Näiteks saab valitsus kehtestada inimesele kohustuse järgida nakkusohutuse ettevaatusabinõusid, sealhulgas kanda kaitsemaski, kasutada isikukaitsevahendeid, hoida distantsi, pesta või desinfitseerida käsi.
- Lisaks on eelnõus kirjas, milliseid meetmeid, piiranguid ja nõudeid võib valitsus kehtestada tegevuse eest vastutavale füüsilisele või juriidilisele isikule. Näiteks on valitsusel lubatud panna juriidilisele isikule kohustus peatada oma tegevus, tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu või kohustus järgida nakkusohutuse ettevaatusabinõusid, sealhulgas kanda kaitsemaski, kasutada isikukaitsevahendeid, hoida distantsi, pesta või desinfitseerida käsi.
2) Nakkuskahtlase inimese väljaselgitamine ja sellega seotud teabe edastamine
- Eelnõu kohaselt võib Terviseamet nakkuskahtlase inimese väljaselgitamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning nakkushaiguse leviku tõrjeks edastada nakkushaige inimese ees- ja perekonnanime, isikukoodi või sünniaja ning nakkusohtliku perioodi andmeid teisele füüsilisele või juriidilisele isikule, kui see on vältimatult vajalik nakkushaiguse leviku tõrjeks ja konkreetse menetluse läbiviimiseks.
- Eelnevalt nimetatud isikud peavad viivitamata esitama Terviseametile endale teadaolevad võimaliku nakkuskahtlase inimese andmed: nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja ning vajaduse korral ka nakkuskahtlase isiku või tema eestkostja kontaktandmed. Terviseameti päringule vastates isik ise täiendavaid asjaolusid ei tuvasta ega ei vii läbi uurimistoiminguid (vt eelnõu § 1 punkt 6).
3) Karantiiniga seotud muudatused
- Eelnõu muudab karantiini mõistet. Erinevalt praegu kehtivast karantiini mõistest ei seostata karantiini edaspidi enam kaupade ja sõidukite liikumispiiranguga ega teenuste osutamise piiranguga. Karantiin on eelnõu kohaselt eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku korral kohaldatav meede, mille kohaselt on inimesel keelatud lahkuda enda elukohast või püsivast viibimiskohast, kui tal on diagnoositud eriti ohtlik või ohtlik nakkushaigus, tervishoiuteenuse osutaja on teinud isiku suhtes analüüsi, mille tulemus on positiivne või kui inimene on nakkuskahtlane (vt eelnõu § 1 punkt 12).
- Eelnõu näeb ette, et valitsus võib määrusega täpsustada, mis on konkreetse inimese suhtes kohaldatav karantiini periood, mis erandite kohaldamisel ei pea inimene karantiini jääma ning milline on isikuandmete töötlemise täpsem regulatsioon (vt eelnõu § 1 punkt 12). Uus määrus asendab valitsuse korralduse „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“.
- Eelnõu annab Terviseametile õiguse kehtestada karantiin haldusaktiga, kui karantiin ei ole juba varem kehtestatud valitsuse määrusega või kui valitsus on volitanud Terviseametit karantiini kehtestama (vt eelnõu § 1 punkt 12).
4) Riigipiiri seadusega seotud muudatused (vt eelnõu § 2 punkt 3)
- Eelnõu annab valitsusele õiguse kehtestada alaliselt riigipiiri ületamise täiendavad nõuded COVID-19 haiguse leviku tõrjeks. Valitsus võib kehtestada järgmisi nõudeid välispiiri ületamisele Eestisse sisenemise eesmärgil, kui see on vältimatult vajalik:
- kohustus esitada terviseseisundit kinnitav tõend;
- kohustus teha enne piiriületust terviseuuring, sealhulgas analüüs eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks.
- Need nõuded kohalduvad kolmanda riigi kodanikele, kes sisenevad Eestisse viisavabaduse alusel või kes on lühi- ja pikaajalise viisa omanikud. Eelnõu ei sea täiendavaid nõudeid Eesti kodanikele ega Eesti välja antud elamisloa või elamisõigusega isikutele ja tema otsejoones alaneja või üleneja sugulasele või abikaasale.
- Eelnõu näeb ette, et valitsus võib oma määrusega kehtestada ka erandeid (nt isiku erivajadus, tervislik seisund, vanus, reisi eesmärk, riigi sõjalise kaitse, siseturvalisusega või välissuhtlusega seotud vajadused, ülekaalukas ühiskondlik või riiklik huvi, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine, rahvusvaheline kauba- ja reisijatevedu).
- Lisaks annab eelnõu valitsusele võimaluse kehtestada määrusega ajutisi riigipiiri ületamise piiranguid tulenevalt lähte- või transiitriigi epidemioloogilisest olukorrast, võttes arvesse lähte- või transiitriigi nakkushaiguse leviku nakatumisnäitaja, välisriigis esineva nakkushaiguse murettekitava tüve või muu lähte- või transiitriigis esineva asjaolu, mille tõttu võib isiku Eestisse saabumine põhjustada Eestis nakkushaiguse leviku.
- Uus valitsuse määrus asendab valitsuse korraldust „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“.
Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?
Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täpne jõustumise kuupäev ei ole hetkel teada. Enne muudatuse jõustumist peab valitsus eelnõu heaks kiitma ning riigikogul tuleb eelnõu seadusena vastu võtta.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 15. veebruariks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan sotsiaalministeeriumile.