Mida arvad eelnõust, mis lubab pikalt haigel töötajal haiguslehe ajal osaliselt tööd teha?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on tagada kindlustatud isikule töötamine haiguslehe alusel ning reguleerida sel perioodil kehtivaid hüvitise arvutamise ja maksmise põhimõtteid.

Keda mõjutab?

• Tööandjaid, kelle töötaja on pikaajalisel haiguslehel
• Tööandjaid, kelle töötaja on rase või emapuhkuse õigusega

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

1. Haiguslehe ajal töötamise lubamine

• Eelnõu annab töötajale ja tööandjale õiguse leppida kokku, et teatud juhtudel on töötajal lubatud töötada ka siis, kui ta on haiguslehel (eelnõu § 7 säte 12³).
• Sellise kokkuleppe üheks eelduseks on, et töötaja teeb tööd, mis on vastavuses töötaja terviseseisundile. Haiguslehe alusel ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemise korral on tööandja ja töötaja kohustatud järgima haiguselehele märgitud terviseseisundile vastavaid töötingimusi (eelnõu § 7 säte 12³). Terviseseisundile vastav töö võib tähendada nii osalise  ajaga töötamist, kohandatud töötingimusi/töökeskkonda kui ka kergemaid tööülesandeid. Kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda töötajale tema terviseseisundile vastavaid töötingimusi, ei tohi töötaja haiguslehe alusel tööd teha.
• Inimesel tekib haiguslehe ajal töötamise võimalus pärast 60. haiguslehel viibitud päeva (eelnõu § 7 säte 12³).
• Lisaks peab töökohustuste täitmisest vabastatus kestma vähemalt 90 kalendripäeva l (eelnõu § 7 säte 12³). Kuna haiguslehel ajal on töötamine lubatud pärast 60. haiguslehel viibitud päeva, siis see tähendab, et haigusleht peaks kehtima veel peale seda vähemalt 30 päeva. See tähendab, et ajutiselt terviseseisundile vastavad töötingimused esitatakse vähemalt 30 kalendripäevaks. Selline piirang on vajalik, et tööandja ei peaks töökeskkonnas tegema kohandusi väga lühikeseks ajaks. Plaanitavate muudatuste kohaselt on lubatud haiguslehe ajal töötada  kuni kuus kuud (kuni 180 kalendripäeva) tuberkuloosi korral ja ca neli kuud (122 kalendripäeva) mõne muu haiguse korral. Kehtiva korra järgi on haigushüvitise maksmise maksimaalne pikkus 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi korral ja 182 järjestikust kalendripäeva muu haiguse korral (eelnõu § 7 säte 12³).Töötaja ja tööandja võivad haiguslehe ajal töötamise kokkuleppe igal ajal üles öelda. Näiteks kui töötaja leiab haiguslehe alusel töötamise ajal, et tema terviseseisund ei võimalda ka kergemates tingimustes tööd teha, on töötajal õigus jääda tavalisele haiguslehele edasi. Sellisel juhul peab töötaja teavitama oma raviarsti, kes avab töötajale uue ajutise töövõimetuslehe. Ka tööandja võib haiguslehe alusel töötamise ajal leida, et raviarsti ettepanekute kohaldamine ei ole enam võimalik ega otstarbekas (eelnõu § 7 säte 12³).
• Eelnõu kohaselt ei või tööandja haiguslehe ajal töötamise eest maksta töötasu vähem kui 50% töölepingus kokku lepitud töötasust (eelnõu § 7 säte 12³). See tähendab, et töötaja töötasu peab igal juhul olema vähemalt 50% varasemast töötasust.
• Tervisekassa hüvitab kindlustatud isikule ülejäänud osa, mis saab olla maksimaalselt 50% võrreldes varasema töötasuga (eelnõu § 1 p 14)
• Muudatuste kohaselt on ka rasedal ja emapuhkuse õigusega töötajal õigus nõuda ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd haiguslehe alusel, kui tema terviseseisund ei võimalda ettenähtud tööülesandeid kokkulepitud tingimustel täita (eelnõu § 7 säte 12⁴). Ka rasedale ja emapuhkuse õigusega töötajale kohaldatakse eelmistes punktides kirjeldatud tingimusi. Erisuseks on see, et emapuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paremaid töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. Samuti see, et rasedal või emapuhkuse õigusega töötajal on õigus tingituna rasedusest või emapuhkuse õigusest haiguslehe alusel tööst keelduda. Seega rase ja emapuhkuse õigusega töötaja võib ka keelduda haiguslehe alusel tööülesannete täitmisest, kui tööandjal ei ole võimalik anda talle tema terviseseisundile vastavat tööd või töötaja loobub pakutavast tööst (eelnõu § 7 säte 12⁴).
• Plaanitavate muudatuste kohaselt lisandub ravikindlustuse seadusesse punkt, mille kohaselt on isikul õigus saada haigushüvitist ka sellisel juhul, kui ta saab isikustatud sotsiaalmaksuga maksutatavat tulu (eelnõu § 1 p 4). Kehtiva seaduse alusel ei ole haigushüvitise maksmise ajal lubatud teenida sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
• Kui raseda või emapuhkuse õigusega töötaja töötab haiguslehe alusel ning talle on antud terviseseisundile vastav töö, , maksab Tervisekassa kindlustatud isikule haigushüvitist. Hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasuga on võrdne haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasuga (eelnõu § 1 p 13). Seega on muudatuse eesmärk kehtestada rasedale kergemale tööle üleviimise korral makstava hüvitise arvutamiseks uued põhimõtted. Kehtiva korra kohaselt (ainult rasedatel, ämmaemanda väljastatud kergemale tööle üleviimise haiguslehe alusel) võetakse palgavahe arvutamisel aluseks inimese haiguslehe algusele eelneval aastal kehtinud keskmine päevatulu ja päevatulu kergemale tööle üleviimise perioodil. Selline hüvitise maksmise kord tingib, et osadel juhtudel jääb inimene ülekohtuselt hüvitisest ilma, osadel juhtudel aga makstakse hüvitist ebaõigelt suures ulatuses.
• Edaspidi on ämmaemandal haiguslehe väljakirjutamise õigus raseda või emapuhkuse õigust omava isiku töö- või teenistuskohustuste täitmise kergendamiseks või tööst keeldumiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12⁴ alusel (eelnõu § 1 p 9).
• Eelnõu kohaselt kui isik jääb haiguslehele enne 1. aprilli 2024, siis temale veel haiguslehe alusel töötamist võimaldada ei saa. Kui aga isik haigestub pärast 1. aprilli 2024 ja ta on haiguslehel enam kui kaks kuud, saab ta võimaluse teha haiguslehe alusel terviseseisundile vastavat tööd (eelnõu § 1 p 23).
• Kui rasedale või emapuhkuse õigust omavale isikule kirjutatakse välja tööst keeldumise või terviseseisundile vastava töö andmise haigusleht enne 2024. aasta 1. aprilli, kohaldatakse tema kindlustusjuhtumile käesoleva seaduse enne 2024. aasta 1. aprilli kehtinud redaktsiooni (eelnõu § 1 p 23).

2. Sotsiaalmaksuseaduse muudatused

• Kaubanduskoja ettepanekul tehtud plaanitavate muudatuste kohaselt on edaspidi tööandjal võimalus maksta töötajale sotsiaalmaksuvabastusega hüvitist nendel juhtudel, kui töötajal tekib omavastutus. Need on näiteks töövõimetuspäevad, mida seaduse alusel Tervisekassa ei hüvita või tööandja makstava töötasu ja ravikindlustuse seaduse alusel makstava hüvitise vahe. Sellisel juhul kompenseerib tööandja võimaliku hüvitise määra vahe, mis haigushüvitise puhul tähendab, et tööandja maksab töötajale juurde 30% töötasust ja hooldushüvitise puhul 20%. Eelnõuga nähakse aga ette, et vabatahtlik hüvitis koos tööandja makstava hüvitisega ei tohi olla varasemast kokkulepitud töötasust suurem ning kompenseeritavad päevad ei tohi ületada ajutise töövõimetuse lehel märgitud tööst vabastuse perioodi(eelnõu § 3).

3. Töölepingu seaduse muudatused

• Eelnõu kohaselt muudetakse ka töölepingu seadust ning edaspidi ei ole töölepingu ülesütlemine haiguslehe alusel töötamise ajal võimalik. Kuivõrd eelnõuga võimaldatakse töötajal haiguslehel olemise ajal töötada, ei ole asjakohane sellel ajal tema töölepingut üles öelda põhjusel, et ta ei ole olnud terviseseisundi tõttu võimeline tööülesandeid täitma, kui tegelikult töötaja tegi tööd. Tööleping on võimalik üles öelda juhul, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda täita tööülesandeid 12-st kuust kuuel (eelnõu § 6 p 3). Kehtiva seaduse kohaselt eeldatakse töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
• Muudatuste kohaselt peab tööandja järgima töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega, kui töösuhte ülesütlemise põhjuseks on töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu (eelnõu § 6 p 4). Kehtiva seaduse kohaselt võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
• Plaanitavate muudetuste kohaselt ei arvestata katseaja hulka seda aega, kui töötaja tööülesannete täitmine oli takistatud ehk töötaja täitis haiguslehe alusel töötamise ajal tavapärasest erinevaid tööülesandeid (eelnõu § 6 p 1). Näiteks haiguslehe alusel töötamise korral võib tööandja pakkuda töötajale tööülesandeid, mille täitmises ei ole varem kokku lepitud, ning seega ei saa tööandja selle aja jooksul hinnata töötaja sobivust esialgsele töökohale.  Kehtiva seaduse kohaselt oli töötaja tööülesannete täitmine takistatud juhtudel, kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu või kasutas puhkust.

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2024. aasta 1. aprillil.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 15. juuniks e-posti aadressile ireen.tarto@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan sotsiaalministeeriumile.