Mida arvad eelnõust, mis täpsustab tarbijate maagaasiga varustamist kriisiolukorras?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Eelnõus sisalduvate muudatuste peamine eesmärk on parendada Eesti gaasisüsteemi valmisolekut reageerida potentsiaalsele tarnehäirele ning reguleerida strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmist.

Keda mõjutab?

• gaasi tarbijaid
• gaasi bilansihaldureid
• gaasi jaotusvõrguettevõtteid
• Eleringi
• Eesti Varude Keskust

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu näeb ette, et kui hädaolukorras (olukord, mille tulemusena ei ole võimalik tagada gaasivarustust kõikidele tarbijagruppidele ning vajalik on tarbijate piiramine) ei ole võimalik tagada gaasivarustust kõikidele tarbijatele, tagavad bilansihaldur ja jaotusvõrguettevõtja gaasitarnete säilitamise tarbijarühmadele järgmises järjestuses (vt eelnõu § 1 punkt 1):
  1) kodutarbijad;
  2) eluruumide kütteks soojust tootev kaugkütterajatis, millel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas;
  3) elektrijaamad, mis kasutavad elektrienergia tootmiseks gaasi ning on olulise tähtsusega elektrisüsteemi toimimiseks;
  4) üldhuviteenuse osutajatest gaasitarbijad (nt hooldekodud, toiduainetööstus, põllumajandus);
  5) muud kaitsetud gaasitarbijad, kelle puhul eeldatav gaasivarustuse katkestamise aeg on kuni kuus tundi;
  6) muud kaitsetud gaasitarbijad, kelle puhul gaasivarustuse katkestamise aeg on üle kuue tunni.
• Tarbijate jaotamise tarbijarühmadesse teostab võrguettevõtja, kelle võrguga konkreetne tarbija on ühendatud. Võrguettevõtja teeb vastava märke süsteemihalduri poolt hallataval andmevahetusplatvormil (vt eelnõu § 1 punkt 1).
• Tarbijarühmadesse määramise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (vt eelnõu § 1 punkt 1).
• Eelnõu paneb Eleringile kohustuse määrata gaasinõudluse vähendamise meetmete täpne ulatus ja subjektid vastavalt gaasisüsteemi hetkeolukorrale. Eleringi vahetult või läbi bilansihalduri või jaotusvõrguettevõtja antavad juhised ja korraldused tarbimise piiramiseks on turuosalistele kohustuslikud (vt eelnõu § 1 punkt 12).
• Kui hädaolukorra ulatus ei võimalda kõikide tarbijate gaasinõudluse rahuldamist ning Vabariigi Valitsus on andnud loa gaasiga varustamise piiramiseks, vähendab bilansihaldur tema bilansiportfelli kuuluvate kaitsetute tarbijate gaasiga varustamist (vt eelnõu § 1 punkt 14).
• Kui bilansihaldur ei saa tagada kõikide kõige olulisemate tarbijarühmade (rühmad 1 kuni 4) gaasiga varustatust, informeerib bilansihaldur sellest süsteemihaldurit, kellel on õigus nõuda teistelt bilansihalduritelt nende bilansiportfellis olevate tarbijate tarbimise vähendamist selliselt, et saavutada võimalikult suures ulatuses kõige olulisemate tarbijarühmade gaasiga varustatus (vt eelnõu § 1 punkt 14).
• Eelnõu alusel on gaasitarbijatel kohustus tarbimist vähendada, kui Vabariigi Valitsus on vastava piirangu tarbijale seadnud. Kui tarbija seda ei tee, informeerib bilansihaldur sellest jaotusvõrguettevõtjat, kes katkestab vastava tarbija võrguühenduse(vt eelnõu § 1 punkt 14).
• Eelnõu võimaldab Konkurentsiametil teha ettekirjutus isikule, kes ei täida hädaolukorras kehtestatud gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmeid, tarbimise piiramiseks süsteemihalduri antud juhiseid või korraldust või bilansihalduri poolt tema bilansiportfelli kuuluvate mittekaitstud tarbijate gaasiga varustamise piiramise kohustust (vt eelnõu § 1 punkt 20). Ettekirjutuse sunniraha ülemmäära on eelnõu kohaselt juriidilise isikule 100 000 eurot (vt eelnõu § 1 punkt 21).
• Eelnõu paneb Eleringile kohustuse luua varustuskindluse tagamiseks Eestisse veeldatud maagaasi vastuvõtmise võimekus (vt eelnõu § 1 punkt 4).
• Eelnõu näeb ette, et Eleringi omandis olevat kaitstud tarbijatele mõeldud gaasivaru saab kasutada üksnes siis, kui strateegiline gaasivaru on ära kasutatud (eelnõu § 1 punkt 15).
• Eleringi poolt kättesaadavaks tehtud varu müüb bilansihaldur kaitstud tarbijale varu kaalutud keskmise soetushinnaga, millele on lisatud varu hoiustamise, haldamise ja transiidikulud (vt eelnõu § 1 punkt 16).
• Eelnõu kehtestab strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmise põhimõtted (vt eelnõu § 1 punkt 17).
  • Bilansihalduril tuleb alates 2023. aasta 1. maist tasuda strateegilise gaasivaru haldamise kulud (varumakse) gaasivaru haldajale, milleks on AS Eesti Varude Keskus. Bilansihaldur kogub varumakse omakorda gaasi lõpptarbijatelt. Kuni 2023. aasta 1. maini katab strateegilise gaasivaru haldamise kulud Eesti riik.
  • Haldamise kuludeks on varu hoidmisega seotud kulu (nt gaasihoidla tasu), varu kindlustamise kulu, varu koguse ja varu nõuetele vastavuse kontrollimisega seotud kulud, varu haldaja tegevuskulud, varu haldaja finantskulu jne.
  • Bilansihalduril tekib varumakse tasumise kohustus maagaasi müügil tarbijale.
  • Varumakse alammäär on 0,5 eurot megavatt-tunni ja ülemmäär 2,5 eurot megavatt-tunni lõpptarbijale müüdud gaasi kohta.
  • Varumakse määra aluseks on kalendriaasta kulud varude haldamiseks ning kalendriaasta gaasi müügimaht. Näiteks kui haldamise kulud on aastas 4 miljonit eurot ja gaasi müügimaht 4 TWh/a, kujuneb varumaksemääraks 1 €/MWh.
  • Varumakse määra kehtestab Eesti Varude Keskuse ettepanekul valdkonna eest vastutav minister määrusega.
• Eelnõu paneb veeldatud gaasi terminali haldurile kohustuse tasuda konkurentsiametile järelevalvetasu, sest konkurentsiametile lisanduvad veeldatud gaasi terminali halduri tegevust silmas pidades täiendavad ülesanded ning halduskoormus (vt eelnõu § 3 punkt 1). Järelevalvetasu määr on 0,02% vastavalt teenuste müügitulule eriseadusega reguleeritud turul (vt eelnõu § 3 punkt 2).

Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?

• Suurem osa plaanitavaid muudatusi jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täpne jõustumise aeg ei ole hetkel teada.
• Strateegilise gaasivaru haldamise kuludega seotud muudatused jõustuvad 2023. aasta 1. mail (vt eelnõu § 4).

Anna teada, mida arvad plaanitavatest maagaasiseaduse muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 9. maiks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan Riigikogu majanduskomisjonile.