Mida arvad ehitusseadustiku plaanitavatest muudatustest?
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste peamine eesmärk on lahendada ehitusseadustiku rakendamisel esile kerkinud probleeme ja vastuolusid, luua paremad eeldused ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks ning rakendada kvaliteetse ruumi kriteeriumeid ehitusvaldkonnas
Keda mõjutab?
hoonestatud kinnisvara omanikke ja kasutajaid
ehitusettevõtjaid
kinnisvaraarendajaid
projekteerimisettevõtjaid
korrashoiuteenuste osutajaid
võrgurajatiste kaudu teenuste osutajaid
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
Eelnõuga uuendatakse ehitusprojekti mõistet ning sätestatakse, et ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud terviklik teabekogum, mis võimaldab hinnata ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust. Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet (eelnõu § 1 p 6). Muudatus on vajalik, et tagada võimalus ka BIM-vormis (infomudel ehitatavast hoonest) ehitamisteabe esitamiseks.
Eelnõuga on ette nähtud ehitusteatise kehtivuse pikendamine seniselt kahelt aastalt nelja aastani alates ehitusteatise esitamisest või lisanõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest (eelnõu § 1 p 45).
Muudatustega loobutakse ehitusloa esitamisel arvamuse avaldamiseks või kooskõlastamiseks eelnõu esitamise nõudest ehk enam ei ole vaja seda kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks esitada (eelnõu § 1 p 47).
Plaanitavate muudatustega täiendatakse ehitusseadustiku keskkonnasäästlikkuse põhimõtet kliimakindluse, keskkonnasõbralikkuse, vastutustundliku maakasutuse, säästvate liikumisviiside ning taaskasutuse soodustamise põhimõttega (eelnõu § 1 p 7). Muudatused annavad võimaluse nende teemadega tegeleda ehitusvaldkonnas mitmesuguste ehitiste või ehitustegevuse kavandamisel.
Muudatustega lisatakse ehitusseadustikku kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonna põhimõte (eelnõu § 1 p 8). Põhimõtte kohaselt kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonna projekteerimisel, ehitamisel ning kasutamisel arvestatakse asukoha eripära ja konteksti, ehitise kohandatavust, mitmekesisust ning esteetilist sobivust.
Ehitusseadustik sätestab ehitisele esitatavad nõuded. Lähtuvalt uuest ehitustoodete määrusest uuendatakse ka ehitusseadustikus olevaid ehitisele esitatavaid nõudeid, et neid muuta täpsemaks. Näiteks eelnõuga täpsustatakse, et lisaks tuleohutusele peavad nõuded hõlmama ka näiteks evakuatsiooni ja pääste vajadust, kuid samal ajal ei pea enam ehitisele ehitatavad nõuded hõlmama puudega inimeste erivajadusi ja ehitise ja selle asukoha märgistamist. Eelnõu kohaselt ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul: (eelnõu § 1 p 11):
ehitise struktuuri terviklikkust, sealhulgas vastupidavust, konstruktsioonilist tugevust,
kasutatavust ja stabiilsust;
ehitise tuleohutust, sealhulgas evakuatsiooni ja pääste vajadusi;
kaitset tervist ja hügieenitingimusi kahjustava mõju eest;
ehitise kasutamise ohutust ja ligipääsetavust;
ehitise heliläbilaskvust ja akustilisi omadusi;
energiatõhusust ja soojuskasutust;
loodusvarade säästvat kasutamist ehitises
Lisaks eelnevalt loetletud ajakohastatud ehitisele esitatavatele nõuetele lisatakse eelnõuga veel üks uus ehitisele esitatav nõue tulenevalt ehitustoodete määrusest. Uue nõude kohaselt ei tohi heitmed sattuda ehitisest väliskeskkonda (eelnõu § 1 p 11). Seega ehitised ja kõik nende osad projekteeritakse, konstrueeritakse ning demonteeritakse või lammutatakse ning neid kasutatakse ja hooldatakse nii, et oma olelusringi jooksul ei tekita need riski väliskeskkonnale, sh ohtlike ainete, mikroplasti või kiirguse eraldumisega õhku, põhjavette, merevette, pinnavette või pinnasesse.
Eelnõuga nähakse ette võimalus ajutise ehitise püstitamiseks ka juhul, kui ajutise ehitise kasutusotstarve ei vasta üldplaneeringu juhtotstarbele, detailplaneeringuga määratud krundi kasutamise sihtotstarbele või katastriüksuse sihtotstarbele ning tagatud on planeeringu terviklahenduse elluviidavus ning see ei mõjuta üldplaneeringust tulenevat valdavat juhtotstarvet (eelnõu § 1 p 13). Hetkel seadus sellist võimalust ette ei näe.
Eelnõuga täpsustatakse, et projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus või kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (eelnõu § 1 p 31). Hetkel ütleb säte, et projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks.
Kehtiv seadus näeb ette, et projekteerimistingimustega saab täpsustada hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada elamu või büroohoone kasutusotstarbe aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui mõlemad sihtotstarbed on varem detailplaneeringus ette nähtud. Eelnõukohase muudatusega seotakse detailplaneeringus määratud krundi sihtostarvete täpsustamine projekteerimistingimustega lahti ehitise kasutusotstarbest. Muudatus tagab õigusselguse, et detailplaneeringuga saab krundi määratud sihtostarvete osakaalu projekteerimistingimustega täpsustada (eelnõu § 1 p 39).
Kehtiv seadus lubab hoonestusala 10% ulatuses nihutada või keerata. Nihutamine, keeramine ja suurendamine samal ajal võib olla lubatav, kui järgitakse põhimõtet, et muudatus ei ületaks 10% piiri. Eelnõuga täpsustatakse, et hoonestusala ei tohi võrreldes esialgsete näitajatega muutuda rohkem kui 10 protsendi või 10 kraadi ulatuses (eelnõu § 1 p 39).
Eelnõuga sätestatakse, et kõnnitee, jalgtee, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee kaitsevööndi laius on tee välimisest servast 15 meetrit, kui kaitsevöönd on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. (eelnõu § 1 p 60). Seni oli see seadusega sisuliselt reguleerimata.
Eelnõuga lisatakse seadusesse säte, mille kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud püstitada müügipunkti või muud teeninduskohta, kui tegemist on üleeuroopalisse teedevõrku kuuluva maanteega (eelnõu § 1 p 64). Täiendus on vajalik, kuna probleemiks on osutunud teele ja ümbritsevale alale teeomanikuga kooskõlastamata ajutiselt püstitatavad müügipunktid, mille asukoha valik ja liiklusohutuse tagamiseks vajalikud meetmed on samuti teeomanikuga kooskõlastamata.
Muudatusega võimaldatakse teede valdkonnas kasutada loamenetluseks ehitisregistri keskkonda. Lisaks tehakse muudatusega ehitisregistri kasutamine vabatahtlikuks, st iga teeomanik saab otsustada, mis keskkonnas ja mis viisil lube menetleda (eelnõu § 1 p 73). Kehtiv seadus seda ei lubanud ning teedevaldkonnas tuli loamenetlus teha teeomaniku enda haldussüsteemis ning haldusaktid avaldada dokumendiregistris.
Eelnõuga täiendatakse seadustikku uute paragrahvidega, millega täpsustatakse riigitee ja kohaliku tee mõisteid ning sätestatakse riigitee põhitunnused, kuna riigitee mõiste oli kehtivas seaduses kaotatud seose riigiteede nimekirjaga, mistõttu on võimalik asuda seisukohale, et riigitee on igasugune riigimaal paiknev tee ning teeomaniku ülesandeid täidab nendel teedel Transpordiamet. (eelnõu§ p 77):
Riigitee on riigiteede nimekirja kantud riigile kuuluv tee või riigi poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Riigiteel täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet.
Kohalik tee on kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv ja kohaliku liikluse korraldamiseks või muuks kohaliku omavalitsuse üksuse tuumikülesande täitmiseks vajalik või tema poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalik tee määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktiga. Kohalikul teel täidab omaniku ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksus.
Eelnõuga kehtestatakse tee kasutusteatise ja tee kasutusloa andmise pädevuse erinormid, mis kehtivas seadustikus seni puuduvad. Muudatuste kohaselt annab kohaliku omavalitsuse üksus tee kasutusloa ning riigitee puhul annab Transpordiamet kasutusloa(eelnõu § 1 p 85). Kehtiva seaduse kohaselt peab riigiteedele kasutusloa andma kohalik omavalitsus.
Kehtiva korra kohaselt on puurkaevu või -augu ehitamist kavandaval isiku selle asukoha kooskõlastamise kohustus. Selline kohustus tunnistatakse kehtetuks ning enam seda tegema ei pea (eelnõu § 1 p 96).
Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad üldises korras. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 26. veebruariks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.