Mida arvad elektrivõrgu fantoomliitumistega seotud muudatustest?

Mis on muudatuste eesmärk? 
Muudatuste peamine eesmärk on lahendada nn fantoomliitumiste probleem, kus elektrivõrku on rajatud liitumispunktid, mille kaudu tegelikkuses täiendavaid võimsusi elektrivõrku ei lisandu ja mis blokeerivad elektri liikumist võrgus. Samuti soovivad eelnõu koostajad anda korrakaitseorganitele õiguse lammutada tähtajaliseks kasutuseks projekteeritud ehitised, mille kasutustähtaeg on möödunud. 

Keda muudatused puudutavad? 
Muudatused puudutavad võrguettevõtteid ning ettevõtteid, kes omavad elektrivõrgu tootmiseks vajalikku liitumispunkti. 

Millised on peamised muudatused? 

• Rohkem kui 15 kilovatise võimsusega energiatootmisseadme elektrivõrku ühendamiseks tuleb esmalt tasuda võrguettevõtjale tagatiseks deposiiti 38 000 eurot megavoltampri kohta (vt eelnõu § 1 p 4). Võrguettevõtja tagastab selle raha peale seda, kui elektrivõrku liidetud seade on alustanud elektri tootmist. Kavandatava sätte eesmärk on vähendada nn fantoomliitumisi. 

•  Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole liitumislepingu sõlmimisest arvates  päikeseenergia puhul ühe aasta ning muude taastuvenergiaallikate puhul kahe aasta möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, peab see tootja eelnõu kohaselt mittekasutatud võimsuse ulatuses tasuma võrguettevõtjale tasu 38 000 eurot aastas megavoltampri kohta (vt eelnõu § 1 p 4).  

• Sama suur tasu tuleb maksta  ka juhul, kui võrgulepingu sõlminud tootja ei ole kahe aasta jooksul pärast võrgulepingu sõlmimist hakanud elektrit tootma võrgulepingus ette nähtud mahu ulatuses. Tasu kuulub rakendamisele alates kahe aasta möödumisest võrgulepingu sõlmimisest .  

• Praegu kehtivate liitumislepingute ja võrgulepingute puhul hakkab nn fantoomliitumiste korral tasu rakenduma kaks aastat pärast eelnõu jõustumist (vt eelnõu § 1 p 7). Ka selle sätte eesmärk on vähendada fantoomliitumisi. 

• Kaob erisus, mille puhul kuni 1 megavatise elektrilise võimsusega tootmisseadmega taastuvenergia vähempakkumistel osalejad on vabastatud tagatise esitamisest (vt eelnõu § 1 p 1). Sätte eesmärk on kaotada ebavõrdne kohtlemine väiketootjate ja suuremate tootjate vahel. 

• Atmosfääriõhu kaitse seadus täieneb sättega, mis lubab kasvuhoonegaaside heitkoguste statistikaga kauplemist (vt eelnõu § 2). Võrreldes praegusega lisandub kasvuhoonegaaside kuuaruandesse ka vesinik, mis hakkab arvesse minema transpordisektori taastuvenergia osakaalu arvestamisel (vt ka eelnõu § 6). 

• Ehitusseadustik täieneb sättega, mille alusel tuleb asjakohasel juhul, näiteks kui rajatise kasutus on tähtajalise iseloomuga, sätestada ehitise või olulise rajatise projekteerimistingimustes ka ehitise või rajatise lammutamise tähtaeg (vt eelnõu § 3 p 1). Kui rajatise omanik ei lammuta rajatist enne tähtaja saabumist, on eelnõu kohaselt korrakaitseorganil õigus ise rajatis lammutada (vt eelnõu § 3 p 5). 

• Keskkonnatasude seadus täieneb sätetega, mille kohaselt kehtib tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ka siis, kui kohalik omavalitsus pole sellist tasu kehtestanud (vt eelnõu § 4 p 3). Sellisel juhul tuleb tasu arvutada madalamast määrast, milleks on keskkonnatasude seaduse paragrahvi 213 lõike 1 kohaselt 0,7 protsenti. Tasu suuruseks on seega 0,7 protsenti kvartalis toodetud tuuleenergia kogusest megavatt-tundides, mis on korrutatud 3000-ga. 

• Tuuleelektrijaama valdaja tasub eelnõu kohaselt kalandusettevõtja hüvitise osa tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsiooniga (vt eelnõu § 4 p 4). Deklaratsiooni käigus tuleb arvutada meres paikneva tuuleelektri tootmise tasust 10 protsendi suurune kalandusettevõtja hüvitise osa ehk meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu 0,5 protsendi suurune määr jaguneb 0,45 protsendi suuruseks kohaliku omavalitsuse üksuse häiringu osaks ning 0,05 protsendi suuruseks kalandusettevõtja hüvitise osaks. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu peamine eesmärk on häiringu hüvitamine kohalike omavalitsuste üksustele ja nende kaudu kohaliku kasu hüvitamine. 

• Maapõueseadus täieneb eelnõu kohaselt sättega, mille kohaselt võib maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse loaga seada tingimusi taastuvenergia ehitisele või selle ehitamisele (vt eelnõu § 5 p 3). Need tingimused võivad puudutada muuhulgas ehitise valmimise või kasutamise tähtaegu. 

• Muutub karistatavaks maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra halvendamine (vt eelnõu § 5 p 6). Nimetatud tegude eest saab isikuid karistada väärteokorras ning juriidilise isiku puhul on karistuseks rahatrahv, mille suurus võib ulatuda 400 000 euroni. 

Millal muudatused jõustuvad? 
Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümme päeva pärast nende avaldamist Riigi Teatajas. Muudatuste täpne jõustumisaeg ei ole hetkel teada. 

Anna teada, mida arvad elektritootmisega seonduvatest muudatustest. Tagasisidet ootan 18. oktoobrini aadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtjatelt saadud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.