Mida arvad Euroopa Komisjoni plaanist vähendada ettevõtete koormust seoses ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiviga?

Keda mõjutab?
Muudatused puudutavad otseselt ettevõtteid, kus on vähemalt 1000 töötajat ja käive vähemalt 450 miljonit eurot aastas. Samas mõjutavad muudatused ka ettevõtteid, kes kuuluvad eelnevalt nimetatud ettevõtetega samasse tegevusahelasse ehk on otsesed või kaudsed äripartnerid.

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku lükata ühe aasta võrra edasi direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäeva (vt Euroopa Komisjoni algatuse nr 80 artikkel 2, lk 4). Kehtiva direktiivi järgi tuleks see siseriiklikku õigusse üle võtta 26. juuliks 2026, muudatuse järgselt lükkuks ülevõtmise tähtpäev 26. juulile 2027. Sellega koos lükkuks aasta võrra edasi ka hoolsuskohustuse nõuete kavandatud järkjärguline rakendamine ettevõtetele, mis toimuks vastavalt:
  • 2028. aastal rakenduks hoolsuskohustuse nõuded vähemalt 3000 töötaja ja 900 miljoni suuruse aastakäibega ettevõtetele ja sama suure käibega EL-välistele ettevõtetele.
  • 2029. aastal kohalduks hoolsuskohustus kõikidele ettevõtetele, kus on vähemalt 1000 töötajat ning vähemalt 450 miljoni euro suurune aastakäive.

Samal ajal kiirendab Euroopa Komisjon oma juhiste väljatöötamist, et need jõuaks valmida enne kui nõuded ettevõtetele praktikas kohalduma hakkavad.

• Lisaks soovib komisjon laiendada täielikule ühtlustamisele kuuluvate nõuete ringi (vt Euroopa Komisjoni algatuse nr 81 artikkel 4, alapunkt (3), lk 38). Kui kehtiva direktiivi artikli 4 sõnastus näeb ette täieliku ühtlustamise artiklite 8 (kahjulike mõjude kaardistamine), 10 (võimaliku kahjuliku mõju ennetamine) ja 11 (tegeliku kahjuliku mõju lõpetamine) osas, siis ettepaneku kohaselt laieneb täieliku ühtlustamise nõue ka artiklitele 6 (hoolsuskohustuse täitmise toetamine kontserni tasandil) ja 14 (teavitamise mehhanism ja kaebuste esitamise kord).
• Komisjon on käinud välja ka idee, et hoolsuskohustuse raames seatav kohustus hinnata põhjalikult oma äripartnerite protsesside potentsiaalseid riske piirdub üksnes tegevuste ahelasse kuuluvate otseste äripartneritega. Senine nõue näeb ette kõikide tegevusahelasse jäävate (st otseste ja kaudsete) äripartnerite hindamist (vt algatuse nr 81 artikkel 4, alapunkt (4)(a) ja (b), lk 38). Muudatus tähendab, et tegevuste ahelasse jäävate kaudsete äripartnerite puhul kohustub ettevõtja põhjaliku hindamise läbi viima üksnes siis, kui tal on usutavat infot võimalike kahjulike mõjude esinemise kohta nende tegevuses. Selline muudatus vähendaks hoolsuskohustusega ettevõtte halduskoormust mh ka selle kaudu, et paneb kaudsetele äripartneritele, kelleks sageli on väikese või keskmisega suurused ettevõtted, rohkem vastutust oma tegevuses juba omal algatusel vastutustundliku ettevõtluse suuniseid järgida.
• Euroopa Komisjon soovib piirata info hulka, mida hoolsuskohustusega ettevõttel on õigus oma äripartneritelt kahjulike mõjude kaardistamise käigus küsida (vt algatuse nr 81 artikkel 4, alapunkt (4)(d), lk 39). Senine päritava info ulatus ei olnud selgelt piiritletud. Muudatusega jääks ettevõttele õigus küsida äripartneritelt vaid seda teavet, mis on loetletud kestlikkuse aruandluse direktiivi artiklis 29a.
• Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku eemaldada direktiivist kohustus rakendada kahjuliku tegevusega äripartneri suhtes nn viimase abinõuna ärisuhte peatamise meedet (vt algatuse nr 81 artikkel 4, alapunkt (5) ja (6), lk 39-41). See meede on praegu mõeldud rakendamiseks siis, kui ükski muu hoolsuskohustuse meede ei ole mõju avaldanud ning äripartneri tegevusest tekkiv kahju on tõsine. Meetme kaotamine võib vähendada halduskoormust olukorras, kus on teada, et äripartner oma kahjuliku mõju lõpuks maandab, sest siis saab jätta ärisuhte puutumata ja kaob vajadus hakata vahepealseks ajaks (kuni kahjuliku mõju kõrvaldamiseni) otsima alternatiivseid tarnijad.
• Komisjon on käinud välja ka mõtte lihtsustada huvirühmade mõistet, mille alla jäävad kuuluma töötajad, nende esindajad ja isikud ning kogukonnad, kelle huve või õigusi ettevõtte tegevus vahetult/otseselt rikub (vt algatuse nr 81 artikkel 4, alapunkt (2) ja (7), lk 38 ja 41). Senine mõiste on oluliselt laiem ja see muudab võimalike kahju kannatajate ringi prognoosimatult laiaks, muudetud sõnastus piiritleb huvirühmade koosseisu selgemalt. Muudatuse raames lisatakse direktiivi ka selgitav täiendus, et ettevõtted peavad kaasama üksnes need huvigrupid, kes on konkreetses etapis asjakohased, st puudub kohustus kaasata igal ajal kõikmõeldavaid huvigruppe.
• Algatuse kohaselt muutub hoolsuskohustuse täitmise hindamise ning protsesside uuendamise sagedus iga-aastasest kohustusest iga viie aasta tagant täidetavaks kohustuseks (vt algatuse nr 81 artikkel 4, alapunkt (8), lk 41). Siiski tuleb meetmed ja protsessid ka vahepealsel ajal viivitamata üle hinnata, kui ettevõtte tegevuses toimuvad olulised muudatused.
• Komisjonil on plaanis kaotada kohustus täita kliimamuutuste leevendamise üleminekukava (vt algatuse nr 81 artikkel 4, alapunkt (1), lk 38). Senine sõnastus kohustab otsesõnu ettevõtet seda kava vastu võtma ja täitma. Muudatusega säiliks kohustus see plaan vastu võtta, kuid täitmise kohustuse asemel sõnastatakse sättes kohustus näha kavas ette konkreetsed rakendamistegevused.
• Ettepaneku kohaselt eemaldatakse rikkumiste eest määratavate rahaliste karistuste 5%-line ülemmäär (vt algatuse nr 81 artikkel 4, alapunkt (11), lk 41). Selle asemel sätestatakse, et Euroopa Komisjon koostab juhise, mis aitaks liikmesriikide järelevalveasutustel direktiivi põhimõtetele vastavaid karistusi määrata.
• Komisjon on tulnud välja ka ideega eemaldada EL tasandi tsiviilvastutuse eriregulatsioon (vt algatuse nr 81 artikkel 4, alapunkt (12), lk 41-42). Senine eriregulatsioon oleks ülimuslik liikmesriigi enda tsiviilõiguse ees. Muudatusega kohalduks rikkumise ja kahju tekitamise korral siiski liikmesriigi siseriiklik tsiviilõigus. Lisaks eemaldatakse kollektiivhagide esitamise võimalus.
• Algatuses sisaldub ka ettepanek eemaldada klausel, mille kohaselt kohustub Euroopa Komisjon enne juulit 2026 esitama aruande vajaduse kohta kehtestada täiendavad hoolsuskohustuse nõuded finantsettevõtjatele (vt algatuse nr 81 artikkel 4, alapunkt (13), lk 42). Konkreetse tähtajaga klausli eemaldamine ei välista Komisjoni õigust vajadusel täiendava regulatsiooni ettepanek teha, kuid direktiivist kaob otsene tähtajaline kohustus selleks.

Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?

• Ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäeva ühe aasta võrra edasi lükkamise peavad liikmesriigid komisjoni ettepaneku kohaselt siseriiklikku õigusesse üle võtma hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks.
• Muud algatuses sisalduvad muudatused peavad liikmesriigid üle võtma 12 kuu jooksul pärast direktiivi muudatuste jõustumist.

Mida kujutab endast ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv?
24. juulil 2024 jõustunud direktiivi kohaselt peavad üle 1000 töötajaga äriühinguid, mille käive on suurem kui 450 miljonit eurot, võtma kasutusele riskipõhise süsteemi ja seda rakendama, et jälgida, ennetada või heastada direktiivis kindlaks määratud kahju inimõigustele või keskkonnale. Direktiiv näeb ette, et äriühingud peavad tagama inimõiguste- ja keskkonnaalaste kohustuste täitmise kogu oma tegevusahela ulatuses. Kui äriühing teeb kindlaks, et neid kohustusi on rikutud, peab äriühing võtma asjakohaseid meetmeid, enda, enda tütarettevõtjate ja nende tegevusahelasse kuuluvate äripartnerite tegevusest tulenevat kahjulikku mõju ennetada, leevendada, minimeerida või see lõpetada. Äriühinguid saab tekitatud kahju eest vastutusele võtta ja nad peavad kahju täielikult hüvitama. Äriühingud peavad vastu võtma ja rakendama ka kliimapöörde kava.

Anna teada, mida arvad Euroopa Komisjoni algatusest muuta ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi. Vastust ootan hiljemalt 14. märtsiks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan justiits- ja digiministeeriumile. Ministeerium kasutab ettevõtetelt saadud mõtteid Eesti riigi seisukohtade kujundamiseks.