Mida arvad Euroopa Liidu roheleppest?

Keda mõjutab?

Roheleppe mõjutab kõiki ettevõtteid, kuid suurem mõju on järgmistele sektoritele:

• energeetika
• ehitus
• transport
• tööstus
• põllumajandus

Mis on roheleppe eesmärk?

Roheleppe eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada ELi looduskapitali ning kaitsta inimeste tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest.

Mis on roheleppe olulisemad põhimõtted erinevates sektorites?

Energeetika

• Elektrienergiasektor peab põhinema suures osas taastuvatel energiaallikatel.
• Oluline on suurendada avamere tuuleenergia tootmist.
• Euroopa energiaturg peab olema täielikult integreeritud, omavaheliste ühendustega varustatud ja digiteeritud.

Tööstus

• Komisjon võtab 2020. aasta märtsis vastu ELi tööstusstrateegia, et tulla toime kahekordse ülesandega – rohelise üleminekuga ja digiüleminekuga.
• Komisjon töötab välja nõuded, millega tagatakse, et kõik ELi turul olevad pakendid on 2030. aastaks majanduslikult tasuval viisil taaskasutatavad ja ringlussevõetavad.
• Ettevõtteid julgustatakse pakkuma ning võimaldama tarbijatel valida korduskasutatavaid, vastupidavaid ja parandatavaid tooteid.
• Komisjon kaalub õiguslike nõudeid, et edendada teiseste toorainete turgu kohustusliku ringlussevõetud koostise kehtestamisega (nt pakendite, sõidukite, ehitusmaterjalide ja patareide puhul).
• Prioriteetsed valdkonnad on muu hulgas puhas vesinik, kütuseelemendid ja muud alternatiivkütused, energia salvestamine ning süsinikdioksiidi kogumine, säilitamine ja kasutamine.
• Komisjon uurib meetmeid, millega tagada, et digitehnoloogiad, nagu tehisintellekt, 5G, pilv- ja servandmetöötlus ning asjade internet, saaksid kiirendada ja maksimeerida kliimamuutuste ja keskkonnakaitsega seotud poliitika mõju.

Ehitamine

• Algatada tuleb üldkasutatavate ja erahoonete renoveerimise laine.
• Tagada tuleb hoonete energiatõhususega seotud õigusaktide täitmine.
• Uute ja renoveeritud hoonete projekteerimise kõik etapid peavad vastama ringmajanduse vajadustele ning suurendama hoonefondi digiteerimist ja vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes.

Transport

• Transpordi hind peab kajastama selle mõju keskkonnale ja tervisele. See tähendab, et fossiilkütuste kasutamise toetamine peab lõppema ning energia maksustamise direktiivi läbivaatamise raames uurib komisjon põhjalikult praegusi maksuvabastusi (sh lennuki- ja laevakütuste puhul).
• Oluline osa praegu 75 % ulatuses mööda maanteed toimuvast sisemaisest kaubaveost peab minema üle raudteele ja siseveeteedele.
• Kiirendada tuleb säästvate alternatiivsete transpordikütuste tootmist ja kasutuselevõttu.
• Kehtestada tuleb rangemad õhusaasteainete heitenormid sisepõlemismootoriga sõidukitele.
• Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kaasata Euroopa heitkogustega kauplemisse ka merendussektor ja vähendada lennuettevõtjatele tasuta eraldatavaid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikuid. Lisaks kaalub komisjon heitkogustega kauplemise kohaldamist maanteetranspordi suhtes.
• Lennundusvaldkonnas tuleb taasalustada tööd selle nimel, et võtta vastu tõeliselt ühtset Euroopa taevast käsitlev komisjoni ettepanek.

Põllumajandus ja toit

• Komisjoni ettepanekutes ühise põllumajanduspoliitika kohta aastateks 2021–2027 nähakse ette, et vähemalt 40 % ühise põllumajanduspoliitika kogueelarvest ja vähemalt 30 % Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahenditest suunatakse kliimameetmetesse.
• Vähendada tuleb märkimisväärselt nii keemiliste pestitsiidide kasutust ja nendega kaasnevaid võimalikke ohte kui ka väetiste ja antibiootikumide kasutust.
• Suurendada tuleb mahepõllumajanduseks kasutatava maa pindala.
• Vähendada tuleb toidu töötlemise ja jaemüügiga tegelevate sektorite keskkonnamõju, võttes meetmeid transpordi, ladustamise, pakendamise ja toidujäätmete valdkonnas.
• Imporditud toiduaineid, mis ei vasta asjakohastele ELi keskkonnanõuetele, ei lubata ELi turule.

Metsandus

• Paranema peab ELi metsade kvaliteet ja suurenema nende pindala.

Veemajandus

• Vähendada tuleb asulavee äravoolust ja uutest või eriti kahjulikest saasteallikatest (nt mikroplast ja kemikaalid, sh ravimid) tulenevat reostust.

Kui palju läheb maksma roheleppe täitmine?

Komisjoni hinnangul on praeguste 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks vaja igal aastal 260 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid. Investeerimisvajaduse ulatus nõuab nii avaliku kui ka erasektori kaasamist.

Kuidas plaanib Euroopa Liit rahastada roheleppe täitmist?

• Kliimameetmete osakaal on kõigi ELi programmide lõikes 25 %.
• Komisjon on teinud ettepaneku uute tuluallikate kohta, millest üks põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel ning teine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistel saadud tulul.
• Vähemalt 30 % InvestEU fondi vahenditest kasutatakse kliimamuutuste vastase võitluse toetamiseks.
• Kestliku Euroopa investeerimiskava raames teeb komisjon ettepaneku õiglase ülemineku mehhanismi kohta, mis hõlmab ka õiglase ülemineku fondi, et mitte kedagi kõrvale jätta. Õiglase ülemineku mehhanism keskendub piirkondadele ja sektoritele, mida üleminek kõige rohkem mõjutab, sest nad sõltuvad fossiilkütustest või CO2-mahukatest protsessidest.
• Riikide tasandil loob Euroopa roheline kokkulepe tausta laiapõhjalisteks maksureformideks, kaotades toetused fossiilkütustele, nihutades maksukoormuse tööjõult saastamisele ja võttes arvesse sotsiaalseid kaalutlusi.
• Rohelisele majandusele ülemineku rahastamisel on kesksel kohal erasektor.

Anna teada, mida arvad Euroopa Liidu roheleppest. Eelkõige ootan vastust küsimusele, milliseid roheleppe põhimõtteid toetad/ei toeta ja miks. Tagasisidet ootan hiljemalt 30. jaanuariks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Seejärel saadan ettevõtete tagasiside keskkonnaministeeriumile.