Mida arvad Euroopa Liidu tehisintellekti määruse eelnõust?
Mis on määruse ettepaneku eesmärk?
Kavandatava määrusega soovitakse tagada tehisintellekti arendamisel ja kasutuselevõtul põhiõiguste kaitse, inimeste turvalisus ning usaldus just selles osas, mis puudutab tehisintellektisüsteeme, millega on seotud suur risk.
Keda mõjutab?
- Võib mõjutada kõiki ettevõtteid, kes soovivad kasutada/arendada tehisintellekti.
Mis on olulisemad muudatused?
Määrus lähtub riskipõhisest lähenemisviisist - tehisintellektisüsteemid jaotatakse nelja kategooriasse, millest omakorda sõltuvad neile kohaldatavad nõuded:
- Vastuvõetamatu riskiga süsteemid – keelatakse tehisintellektisüsteemid, mida peetakse ilmseks ohuks inimestele, nende elatusvahenditele ja õigustele. Siia alla kuuluksid süsteemid, mis manipuleerivad inimeste käitumisega, et minna mööda kasutajate vabast tahtest ning süsteemid, mis võimaldavad valitsustel anda kodanikele sotsiaalsete näitajate põhjal punkte (social credit systems).
- Suure riskiga süsteemid – siia alla kuuluvad tehisintellektisüsteemid, millel on suur risk inimeste tervisele, turvalisusele või inimõigustele ning nende süsteemide kasutamine on lubatud ainult siis, kui need vastavad määruses toodud rangetele nõuetele. Näiteks peavad suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad kehtestama kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis peab olema dokumenteeritud süstemaatiliselt ja korrapäraselt kirjalike põhimõtetena, protseduuridena ja juhistena. Samuti on eraldi nõuded süsteemide kasutajatele. Suure riskiga süsteemide hulka kuuluvad kõik tehisintellekti põhised biomeetriliste tuvastamise süsteemid. Siia alla kuuluvad ka lahendused, mis on kasutusel järgmistes valdkondades:
- Elutähtis taristu (nt transport, elekter, vesi, küte);
- Haridus ja kutseõpe (nt eksamite hindamine, vastuvõtt);
- Toodete ohutusseadised;
- Tööhõive (nt töökuulutuste jagamine, CVde hindamine);
- Töötajate juhtimine ja võimalus tegutseda FIE-na (nt CV-de sortimistarkvara);
- Olulised avalikud ja erateenused (nt krediidihinnang, toetuste maksmine);
- Õiguskaitse (nt tõendite usaldusväärsuse hindamine);
- Rände, varjupaiga ja piirikontrolli haldamine (nt reisidokumentide autentsuse kontrollimine);
- Õigusmõistmine ja demokraatlikud protsessid (nt seaduse tõlgendamine konkreetses olukorras).
- Piiratud riskiga süsteemid – võimalus, et need tehisintellektisüsteemid kujutavad ohtu, on väike ning seetõttu on plaanis piirduda konkreetsete läbipaistvusnõuetega. Näiteks emotsioone tuvastava süsteemi kasutajad peavad süsteemi toimimisest teavitama füüsilisi isikuid, kes sellega kokku puutuvad. See kohustus ei kehti nende süsteemide kohta, mida kasutatakse biomeetriliseks liigitamiseks ja mis on seadusega lubatud kuritegude avastamiseks, ennetamiseks ja uurimiseks. Piiratud riskiga süsteemide alla kuuluksid nt juturobotid, kliendianalüütika ja emotsioone tuvastavad süsteemid.
- Minimaalse riskiga süsteemid – eelnõu kohaselt on neid tehisintellektisüsteeme võimalik vabalt kasutada, sest võimalus, et need kujutavad ohtu kodanike õigustele ja turvalisusele, on minimaalne või puudub täielikult. Enamik tehisintellektisüsteeme kuuluks siia kategooriasse. Näitena võib esile tuua rämpspostifiltrid.
Millal jõustuvad muudatused?
Käesolev määrus jõustub ettepaneku kohaselt kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat määrust kohdaldatakse alates 24 kuud pärast määruse jõustumist.
Anna teada, mida arvad tehisintellekti reguleerimisest. Tagasisidet ootan hiljemalt 7. juuniks e-posti aadressile mari-lii@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.