Mida arvad Euroopa netonullheite määrusest?

Mis on muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on muuta Euroopa netonullheite tehnoloogiate tööstuslikuks baasiks ja edendada netonullheitega majandust.

Keda mõjutab?

• Ettevõtjaid, kes toodavad strateegilise tähtsusega netonullheite tehnoloogiaid.

Mis on olulisemad muudatused?

• Plaanitava määrusega soovib Euroopa Komisjon toetada eelkõige strateegilisi netonullheite tehnoloogiaid, mis on kaubanduslikult kättesaadavad või mis on peagi turule sisenevad ja millel on märkimisväärne potentsiaal aidata kiiresti ja ulatuslikult kaasa ELi süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamisele.
• Määruse kohaselt on strateegilised netonullheite tehnoloogiad (vt lähemalt määruse lisa):
  • fotogalvaaniline päikeseenergia ja päikese soojusenergia tehnoloogiad;
  • säästev biogaas/biometaan;
  • soojuspumbad ja geotermilise energia tehnoloogiad;
  • elektrolüüsijad ja kütuseelemendid;
  • aku- /salvestustehnoloogiad;
  • võrgutehnoloogiad;
  • maismaa- ja avamere taastuvenergia tehnoloogiad;
  • süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogiad.
• Määruse ettepanekuga lihtsustab Euroopa Komisjon lubade andmise protsessi netonullheite tehnoloogia tootmisprojektide jaoks. Iga liikmesriik peab määrama riikliku pädeva asutuse, kes vastutab lubade andmise protsessi kordineerimise ja hõlbustamise, ettevõtjate juhendamise, teabe avaliku juurdepääsu tagamise ja kõigi dokumentide kättesaadavuse eest (artikkel 4).
• Määruse ettepanek kehtestab loamenetluste üksikasjalikud tähtajad vastavalt väljatöötatava projekti iseloomule. Netonullheite tehnoloogia tootmisprojektide loa andmise protsess ei tohi ületada (artikkel 6 lg 1 ja 2):
  • 12 kuud neto-nulltehnoloogia tootmisprojektide rajamiseks, mille aastane tootmisvõimsus on alla 1 GW;
  • 18 kuud neto-nulltehnoloogia tootmisprojektide rajamiseks, mille aastane tootmisvõimsus on üle 1 GW
  • 18 kuud nende nulltehnoloogia tootmisprojektide puhul, mille aasta tootmisvõimsust ei mõõdeta GW-des.
• Määrusega sätestab Komisjon eeskirjad netonullheitega strateegiliste projektide valimiseks ja rakendamiseks. Nulltehnoloogia strateegiline projekt on netonullheite tehnoloogia tootmisprojekte, mis vastavad määruse lisas sätestatud tehnoloogiatele ja asuvad Euroopa Liidus ja mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest (artikkel 10 lg 1):
  • nulltehnoloogia tootmisprojekt aitab kaasa liidu energiasüsteemi tehnoloogilisele ja tööstuslikule vastupanuvõimele, suurendades nulltehnoloogia väärtusahela komponendi või osa tootmisvõimsust, mille puhul Euroopa Liit sõltub suuresti impordist;
  • nulltehnoloogia tootmisprojektil on positiivne mõju liidu netonullheite tööstuse tarneahelale, aidates kaasa liidu netonullheite tööstuse tarneahela konkurentsivõimele ja kvaliteetsete töökohtade loomisele.
• Strateegiliste projektide jaoks on loa andmise protsessile sätestatud reeglid ning protsess ei tohi ületada (artikkel 13 lg 1):
  • 9 kuud alla 1 GW aastase tootmisvõimsusega strateegiliste projektide ehitamiseks;
  • 12 kuud null-neto strateegiliste projektide ehitamiseks, mille aastane tootmisvõimsus on üle 1 GW;
  • 18 kuud kõigi direktiivi 2009/31/EÜ kohaste säilitamiskoha käitamiseks vajalike lubade saamiseks.
• Selleks, et edendada netonullheite tehnoloogiate pakkumise mitmekesistamist, nõuab ettepanek, et riigiasutused kaaluksid riigihangete või enampakkumiste puhul netonullheite tehnoloogiate säästvuse ja vastupidavuse kriteeriume.Määruse kohaselt peavad hankijad võtma riigihankemenetluses lisas loetletud netonullheite tehnoloogia hankelepingute sõlmimisel aluseks majanduslikult kõige soodsama pakkumise, mis  hõlmab parimat hinna ja kvaliteedi suhet ning vähemalt pakkumise jätkusuutlikkuse ja vastupidavuse panust (artikkel 1).
• Pakkumuse jätkusuutlikkuse ja vastupidavuse panus põhineb järgmistel kriteeriumitel (artikkel 1):
  • keskkonnasäästlikkus, mis ületab kohaldatavate õigusaktide miinimumnõudeid;
  • uuendusliku lahenduse väljatöötamise puhul rakendusplaan, sealhulgas riskijuhtimismeetmete mõju ja kvaliteet;
  • vajaduse korral pakkumise panus energiasüsteemi integreerimisse;
  • pakkumise panus vastupanuvõimesse, võttes arvesse ühest tarneallikast pärinevate toodete osakaalu.
• Määrus sätestab Euroopa Liidu tasandil eesmärgi aastaks 2030 saavutada strateegilistes süsinikdioksiidi säilitamiskohtades 50 miljonit tonni süsinikdioksiidi aastas (artikkel 16).

Millal jõustuvad muudatused?
Määrus jõustub päev pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja määrust hakatakse kohaldama alates jõustumise kuupäevast. Hetkel ei ole täpne määruse jõustumise aeg teada.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest. Tagasisidet ootan hiljemalt 23. aprilliks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.