Mida arvad füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõust?

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu peamine eesmärk on muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks, kõikidele osapooltele vähem kulukaks, füüsilisest isikust võlgnikule sobivamaks ja kaasaegsemaks. Muudatuste väljatöötamine on tingitud ka vajadusest võtta Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2019/1023.

Keda mõjutab?

• füüsilise isiku võlausaldajaid
• füüsilisest isikust ettevõtjaid
• maksejõuetuid füüsilisi isikuid

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu asendab võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega, mis reguleerib füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste algatamist, võlgade ümberkujundamise menetlust ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist. Pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida. Vt eelnõu § 1.
• Eelnõu loob füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste algatamiseks ühtse maksejõuetusavalduse, mille esitamisel on võimalik võlgniku suhtes algatada nii pankroti-, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetlus. Milline menetlus algatada, selgitatakse välja konkreetse võlgnikuga seotud asjaolude põhjal. Seega koondab maksejõuetusavaldus endas kõik füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluste avaldused. Vt eelnõu § 2, § 10.
• Võlausaldaja saab maksejõuetusavalduse kaudu täiendavalt õiguse esitada avaldus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, kuid võlgnik peab selleks oma nõusoleku andma. Vt eelnõu § 11.
• Eelnõu korraldab ümber võlgniku nõustamise süsteemi ning suurendab nõustamise osakaalu. Edaspidi hakkab füüsilist isikut tema maksejõuetusmenetluses algusest lõpuni nõustama ja abistama usaldusisik. Usaldusisiku ülesanded hakkavad võrreldes kehtiva õigusega hõlmama ajutise halduri, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ja võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja ülesandeid. Usaldusisik aitab võlgnikul välja selgitada tema täpse majandusliku olukorra ja valida menetlusliigi ning abistab ja nõustab menetluse läbiviimisel. Vt eelnõu § 14-16.
• Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juurde moodustatakse usaldusisikute nimekiri, mille alusel valib kohus edaspidi usaldusisiku. Usaldusisikule hakkavad kehtima usaldusisiku eksami, koolitamise ja täiendusõppe nõuded, lisaks peab tal olema kutsekindlustus. Praegu võib võlgade ümberkujundamise menetluses nõustajaks ja kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks nimetada ükskõik kelle. Vt eelnõu § 52-55, § 60.
• Eelnõu vähendab kohustustest vabastamise perioodi. Maksimaalne kohustustest vabastamise periood võib edaspidi üldreeglina olla praeguse 5 aasta asemel 3 aastat. Sellele jäävad kehtima ka tänases õiguses ettenähtud erandid nii perioodi pikendamise kui lühendamise kohta. Täiendavalt näeb eelnõu ette, et kohustustest vabastamise menetlus algab koos pankroti väljakuulutamisega. Seega lüheneb kohustustest vabastamise periood ka pankrotimenetluse läbiviimise aja võrra. Vt eelnõu § 48, § 44.
• Füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlust saab eelnõu kohaselt edaspidi läbi viia ka füüsilisest isikust ettevõtja suhtes. Vt eelnõu § 73 p 1.

Millal jõustuvad muudatused?

• Eelnõu jõustumiseks on planeeritud 2022. aasta 1. jaanuar.
• Plaanitavad muudatused hakkavad kehtima menetlustele, mis algavad pärast eelnõu jõustumist. Seega varem algatatud pankrotimenetlused, kohustustest vabastamise menetlused ja võlgade ümberkujundamise menetlused viiakse läbi vastavalt algatamise ajal kehtivale seadusele. Vt eelnõu § 68.
• Eelnõu näeb ette pikema jõustumise aja usaldusisikute nimekirja loomisele. Kahe aasta jooksul alates eelnõu jõustumisest võib kohus nimetada usaldusisikuteks nii usaldusisikute nimekirjas olevaid kui seal mitteolevaid isikuid. Vt eelnõu § 69.

Anna teada, mida arvad füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõust. Tagasisidet ootan hiljemalt 31. märtsiks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile.