Mida arvad hädaolukorra seaduse muudatustest, mis laiendavad elutähtsate teenuste ringi?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on selgitada välja elutähtsad teenused ja nende teenuste osutajaid, kellest sõltub riigi majanduse ja ühiskonna toimimine ning suurendada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust turul läbi asjakohaste toimepidevuse nõuete kehtestamise, tõhusa järelevalve ja asutuste vahelise koostöö.

Keda mõjutab?
Ettevõtteid, kes pakuvad elutähtsat teenust:

• makseteenuste toimimine,
• sularaharingluse toimimine,
• kaugküttega varustamine,
• kohaliku tee sõidetavuse tagamine
• veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine
• toiduga varustamine, tervishoiuteenuste toimimine
• elektriga varustamine
• maagaasiga varustamine
• vedelkütusega varustamine
• riigitee sõidetavuse tagamine
• telefoniteenuse toimimine,
• mobiiltelefoniteenuse toimimine,
• andmesideteenuse toimimine,
• lennuväljade toimimine,
• aeronavigatsiooniteenuse toimimine,
• avaliku raudtee toimimine,
• sadamate toimimine,
• elektrooniline isikutuvastamine,
• autentimine ja digitaalne allkirjastamine,
• ravimitega varustamine.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
Hädaolukorra seaduse muudatused

• Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (edaspidi CER direktiiv).
• Elutähtsa teenuse mõiste laieneb ning elutähtis teenus on eelnõu kohaselt teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suurt keskkonnakahju ja mille katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele (eelnõu § 1 punkt 1).
• Uuele elutähtsa teenuse kriteeriumile vastab 20 teenust. Kehtiva seaduse kohaselt vastab elutähtsa teenuse kriteeriumile 14 teenust ning eelnõu kavandiga on lisandunud kuus teenust: lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee, sadamate ja tervishoiuteenuse toimimine ning ravimitega ja toiduga varustamine (eelnõus § 1 punktid 5-6).
• Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus peab teavitama 30 päeva jooksul elutähtsa teenuse osutajale tema identifitseerimisest elutähtsa teenuse osutajana. Elutähtsa teenuse osutaja määratakse haldusaktiga, milles tuuakse välja ka tähtpäev, mis ajaks tuleb elutähtsa teenuse osutajal koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan, korraldada kriisireguleerimise õppus ja täita elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud nõudeid (eelnõu § 1 p 14).
• Muudatustega täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja kohustusi. Lisaks praegu kehtivatele kohustustele peab edaspidi elutähtsa teenuse osutaja (eelnõu § 1 punkt 16):
  • esitama kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele ülevaate elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning nõutud teenuse taseme saavutamiseks rakendatud ja rakendatavate meetmete kohta,
  • korraldama vähemalt kord aastas koolitusi töötajatele, et suurendada töötajate teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras või muus sarnases olukorras või nende ohu korral,
  • teavitama elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema määratud asutust, kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis.
• Eelnõuga võetakse üle CER direktiivist tulenev taustakontrolli kohustus, et tagada töötajate usaldusväärsus. Sätte kohaselt peab edaspidi elutähtsa teenuse osutaja teostama taustakontrolli inimese suhtes, kellele usaldatakse elutähtsa teenuse osutaja juures järgmiste ülesannete täitmine (eelnõu § 1 punkt 20):
  • elutähtsa teenuse toimimist tagava infosüsteemi, sealhulgas toimimist tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või haldamine;
  • ülesanne, millega antakse otsene või kaudne ligipääs elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele;
  • ülesanne, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega.
• Eelnõu uuendatud versiooni kohasel peavad ETO-d taustakontrolli tegemisel kontrollima andmeid isiku karistatuse kohta. Varasema eelnõu versiooni kohaselt pidid ETO tasutakontrolli raames kontrollima nii isiku teovõimet kui ka karistuste andmeid. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma tööülesandeid ja ülesande täitmisel iga kahe aasta tagant (eelnõu § 1 punkt 20).
• Edaspidi võib elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või Finantsinspektsioon riikliku või haldusjärelevalve tegemiseks tellida sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatut auditit elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks. Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsat teenust korraldava asutuse või tema määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel. Audit on järelevalve tegemisel võimalus, mitte kohustus (eelnõu § 1 punkt 23).
• Võrreldes varasema eelnõu versiooniga on täiendatud eelnõu versioonis sätestatud, millal võib korraldav asutus nõuda auditi läbiviimist ja selle eest ka tasumist. Eelnõu kohaselt tohib elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema määratud asutus ning Finantsinspektsioon kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima auditi ning kohustada tasuma auditi eest ainult juhul, kui esineb üks alljärgnevatest tingimustest (eelnõu § 1 punkt 23):
  • elutähtsa teenuse osutaja on jätnud esitamata korraldavale asutusele või tema määratud asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüsi või plaani hädaolukorra seaduses sätestatud korras;
  • elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded korraldava asutuse või tema määratud asutuse poolt määratud tähtpäevaks;
  • on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või hädaolukord.
• Edaspidi tuleb Riigikantselei juhtimisel koostada üleriigiline riskianalüüs, mis on dokument, milles analüüsitakse hädaolukorda või muud sarnast olukorda põhjustada võivaid ohte ning mida kasutatakse elutähtsa teenuse osutajate väljaselgitamiseks ning toimepidevuse meetmete väljatöötamiseks. Üleriigiline riskianalüüs on aluseks hädaolukorra lahendamise plaanile ning teistele hädaolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks koostatavatele dokumentidele (eelnõu § 1 punkt 3).
• Muudatuste kohaselt tuleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks edaspidi koostada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse pikaajalisi eesmärke ja võetavaid meetmeid elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks. Hetkel ei ole otsustatud, kes koostab ning mis dokumendi osana hakkab olema elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia. Lõplik lahendus peab olema töötatud välja 2025. aasta 31. detsembriks (eelnõu § 1 punkt 21).

Teiste seaduste muudatused, mille tulemusel laieneb elutähtsate teenusete ring

• Ehitusseadustikus tehakse muudatus seoses teid korrashoidevate ettevõtjatega. Muudatuste tulemusena laieneb edaspidi elutähtsate teenuste regulatsioon kõikidele kohaliku omavalitsuse üksustes teede korrahoiuga tegelevatele ettevõtjatele ning seda olenemata sellest, kas ettevõtja tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuse tiheasustusalal või hajaasustusalal (eelnõu § 2).
• Elektrituru seaduse muudatuse kohaselt muudetakse jaotusvõrgu ettevõtja elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumi, mille kohaselt kvalifitseerub edaspidi elutähtsa teenuse osutajaks selline jaotusvõrgu ettevõtja, kelle võrku on ühendatud 5000 tarbijat (eelnõu § 3). Kehtiva õiguse kohaselt on seni olnud lävendiks 10 000 tarbijat. Täiendavalt määratakse riigikaitseülesanne ka nendele isikutele, kes osutavad elutähtsa teenuse osutajale kuuluva võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust.
• Kaugkütteseadust muudetakse selliselt, et edaspidi on elutähtsa teenuse osutajaks võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja. Kehtiva regulatsiooniga on hõlmatud üksnes suuremad soojuse tootjad ja võrguettevõtjad (eelnõu § 5).
• Lennundusseaduse muudatuste kohaselt määratakse riigikaitseülesanne lennujulgestuse teenuse osutajale, kes tagab lennujulgestusmeetmete kohaldamise elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingu alusel. Lisaks sätestatakse elutähtsa teenuse osutajaks kvalifitseerumise kriteeriumid, mille kohaselt lennuväljade toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline lennuvälja käitaja, kes käitab Tallinna ja Pärnu lennuvälja ning Aeronavigatsiooniteenuse toimimist kui elutähtsat teenust tagab selline isik, kes osutab Tallinna lennuinfopiirkonnas tsiviillennundus- ja aeronavigatsiooniteenust. (eelnõu § 7).
• Maagassiseaduse muudatuste kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks edaspidi maagaasi ettevõtte, kelle jaotusvõrguga on ühendatud 1000 tarbijat. Kehtiva seaduse kohaselt on lävendiks 10 000 tarbijat (eelnõu § 8).
• Raudteeseaduse muudatuse kohaselt on raudteesektoris edaspidi kahte tüüpi elutähtsa teenuse osutajaid: raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri ning riigi osalusega raudteeveoettevõtja, kellel on kaubaveo tegevusluba (eelnõu § 9)
• Ravimiseaduse muudatuse kohaselt täiendatakse seadust sätetega, mis reguleerivad, millised ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad on elutähtsa teenuse osutajad. Elutähtsa teenuse osutajate loetelu kehtestamisel lähtutakse ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja turustatavate ravimite nomenklatuurist, osakaalust ravimite turumahus ja võimest tagada koostöös lepingupartneritega ravimite varustuskindlus. Ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate loetelu muutmiseks teeb vajaduse korral Ravimiamet (eelnõu § 10).
• Sadamaseaduse muudatuse kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks sadama pidaja juhul, kui (eelnõu § 11):
  • tema sadama toimimine mõjutab teise elutähtsa teenuse toimepidevuse või riigikaitse tagamist;
  • tema sadamat läbivate reisijate arv moodustab märkimisväärse osa Eestis rahvusvaheliste reisijate arvust;
  • tema sadama kaudu veetava kauba maht moodustab märkimisväärse osa Eestis sadamate kaudu veetavate kaupade kogumahust.
• Tervisehoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuste kohaselt on üldarstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutaja, kui ta vastutab tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Tervisekassa ja Terviseamet teinud ettepaneku. Elutähtsa teenuse osutajate määramisel lähtutakse ühtlase kättesaadavuse põhimõttest maakondades ja linnades, üldarstiabi osutaja või samal taristul koos ühe keskusena tegutsevate üldarstiabi osutajate toimepidevuse võimest ning kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tugiteenuste mahust tervikuna (eelnõu § 12).
• Toiduseaduse muudatuse kohaselt on ettevõtja elutähtsa teenuse osutaja, kui tema majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist, sealhulgas ühe valdkonna või toidugrupi korral, ja kelle on valdkonna eest vastutav minister elutähtsa teenuse osutajaks määranud. Valdkonnas mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist ettevõtja, kelle aasta selle valdkonna müügikäive on valdkonnas tegutsevate ettevõtjate müügikäibest suurim. Eelnõu kohaselt on toidu varustuskindluse valdkondadeks eelkõige teraviljatoodete (nt jahu, tangud, helbed) tootmine, makarontoodete tootmine, pagaritoodete (nt leib, sai) tootmine, loomapidamine, sealhulgas piimaveiste pidamine, liha käitlemine (nt tapmine, lihalõikus, lihatoodete valmistamine), piima käitlemine (nt piima kogumine, piimatoode valmistamine). Varasema eelnõu versiooni kohaselt oli toidu varustuskindluse üheks valdkonnaks ka toidu jaekaubandus (eelnõu § 13 punkt 3).
• Vedelkütuse seaduse muudatuse kohaselt antakse täiendavalt elutähtsa teenuse osutaja staatus sellisele aktsiisilao tegevusluba omavale isikule, kes lubab kütust riigisisesesse tarbimisse ehk tegemist ettevõttega, kes ostab kütuse maaletoojalt vedelkütust hulgikogustena sisse ning seejärel müüb edasi kütuse jaemüüjatele ehk tanklatesse (eelnõu § 14).
• Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse muudatuste kohaselt on edaspidi elutähtsa teenuse osutajaks kõik vee-ettevõtjad, kes on määratud vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud korras (eelnõu § 15).

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad 18. oktoobril 2024. aastal. Tegemist on CER direktiivi sätestatud tähtajaga.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 19. jaanuariks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan riigikantseleile.