Mida arvad isikustamata ümbrikupalga maksustamise muudatustest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on takistada maksudest kõrvalehoidumist ja tagada tulu- ja sotsiaalmaksu tõhusam kogumine. Eelduslikult tänu muudatustele laekub riigieelarvesse isikustamata ümbrikupalkade tuvastamisel sotsiaalmaksu 1,7 miljoni eurot. 

Keda mõjutab?

• Ettevõtteid, kes maksavad ümbrikupalka

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõuga lisatakse tulumaksuseadusesse säte, mille kohaselt loetakse isikustamata ümbrikupalk erisoodustuseks. Seega maksustatakse edaspidi isikustamata ümbrikupalga maksmise tuvastamisel väljamakset kui erisoodustust nii tulumaksukui ka sotsiaalmaksuga (eelnõu p-d 1 ja 2). Hetkel seadus isikustamata ümbrikupalka sotsiaalmaksuga maksustamist ei võimalda ning hetkel on isikustamata ümbrikupalga väljamaksmise tuvastamisel väljamakset maksustatud üksnes tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Isikustatud ümbrikupalga puhul on maksustatakse see nii sotsiaalmaksu kui tulumaksuga. 

• Näiteks kui ettevõttel on käive 300 000 eurot ja ettevõte väljastas vastava summa ulatuses müügiarveid, mille alusel saadud sularaha kasutab ümbrikupalkade maksmiseks ning maksumenetluse tulemusel ei ole otseseid tõendeid, kes nimeliselt ja mis summas töötasu sai, siis ettevõttele tööjõumakse ei määrata. Sellisel juhul maksustatakse kehtiva seaduse kohaselt raha ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Seetõttu saab äriühing maksueelise, kuna ettevõtlusega mitteseotud kulule määratav tulumaks summas 75 000 eurot (300 000*20/80) on oluliselt väiksem sellest, mis tavapäraselt oleks kaasnenud tööandjale töötasude väljamaksmisel. Kui väljamakse oleks maksustatud töötasuna, siis lisandunuks täiendavalt ka sotsiaalmaks summas 123 750 eurot (300 000+75 000*33%) ja töötuskindlustusmakse summas 9000 eurot. Seega kehtiv regulatsioon lubab väljamakseid maksustada ainult tulumaksuga ning see annab pettuse teostanud tööandjale maksueelise. 

• Muudatuste jõustumisel peab põhjendatud kahtluse korral Maksu- ja Tolliamet viima läbi maksumenetluse ja selle käigus hindama tõendeid kogumis, et tuvastada, kas tegemist võib olla varjatud töötasu saamisega. Näiteks kui ettevõte varjab käivet, ettevõtja pole töötamise registris registreerinud ühtegi töötajat või on töötajaid näiteks toitlustuskoha toimimiseks liiga vähe ja tööjõudu teenusena sisse ei osteta, on maksuhalduril alust arvata, et töötasu on makstud varjatud käibe arvel. Samuti viitab varjatud töötasu maksmisele see, kui näiteks ehitusettevõja kasutab fiktiivseid arveid ja arvab sisendkäibemaksu maha fiktiivsetelt soetustelt.  Kaudsed tõendid, mis lubavad eeldada, et tegemist võib olla varjatud töötasu maksmisega on järgmised: töötajate töötasud on märgatavalt alla turu keskmise; töötajate kulutused on tunduvalt suuremad, kui ametlik sissetulek lubaks ja ebausutavad selgitused toimetuleku kohta (seletuskiri lk 3).

• Otseste ja kaudsete tõendite alusel võib Maksu- ja Tolliametil tekkida põhjendatud kahtlus, et tegelikult saavad töötajad varjatud töötasu, kuid faktiliselt ei ole võimalik tuvastada, kes, millal ja millises summas varjatud töötasu sai, et seda isikustatult maksustada. Plaanitavate muudatuste kohaselt, kui Maksu- ja Tolliametil õnnestub maksumenetluses tõendada tõendite alusel väljamaksete seos palgaga, rakendub eelnõus toodud lahendus ja ümbrikupalkadena tehtud väljamaksed maksustatakse nii tulumaksu kui sotsiaalmaksuga. Kui MTA ei suuda tõendada väljamaksete seost palgaga, maksustatakse selliseid väljamakseid ka edaspidi ettevõtlusega mitteseotud kuluna Tulumaksuseaduse§ 51 alusel (seletuskiri lk 3).

• Tulumaksuseaduse kohaselt on tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikute tehtud kingitused ja annetused vabastatud tulumaksust, kui tegemist on füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalse abiga leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses. Kuna leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku näitajat enam Statistikaamet ei avalda, siis seetõttu asendatakse leibkonnaliikme kuukeskmine väljaminek arvestusliku elatusmiinimumiga (eelnõu p 3).

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 27. detsembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.