Mida arvad jagatud kohustuse määruse plaanitavatest muudatustest?

Mis on jagatud kohustuse määruse sisu?

• Jagatud kohustuste määrus katab neid valdkondi, mis jäävad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi alt välja. Nendeks valdkondadeks on transport, jäätmed, põllumajandus, tööstuslikud protsessid, väikesemahuline energiatootmine, hooned, jäätmekäitlus.
• Eelnevalt nimetatud valdkondadele on seatud riiklikud eesmärgid. See tähendab, et igal riigil on oma individuaalne heitkoguste vähendamise protsent aastaks 2030 võrreldes baasaastaga 2005. Riigid otsustavad ise, kuidas koormus sektorite vahel jaguneb.
• Riigid, kes ei püsi oma 2030. aastaks heite vähendamise sihttasemete trajektooril, peavad eesmärgi täitmiseks kasutama paindlikkusmehhanisme või jagatud kohustuse määruse heitkoguse ühikuid juurde ostma hakkama.
• Seega oleks eesmärkide mittetäitmisel reaalne lisakulu riigieelarvele. Samas kui ise eesmärki täidame ja teised EL riigid mitte, siis saaksime teistele oma ülejääki müüa.

Keda mõjutab?

• maanteetransporti
• hoonete sektorit
• põllumajandust
• maakasutuse ja metsanduse valdkonda
• jäätmekäitlust
• väikemahulist energeetikat

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Jagatud kohustuse määruse EL ülene kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2030. a eesmärk tõuseb senise 30% pealt 40% peale (võrreldes 2005. a). Eesti eesmärk tõuseb -13% pealt -24%-ni. Meie eesmärgi proportsionaalne tõus on võrreldav teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega.
• Isegi uue kauplemissüsteemi loomisel maanteetranspordi ning hoonete sektoris jääks jagatud kohustuse määruse kohaselt paralleelselt ka riikidele kohustus kasvuhoonegaaside heidet vähendada.
• Kõik senised määruses kehtivad paindlikkusmehhanismid (lisavõimalused eesmärkide täitmiseks) jäävad kehtima.
• Uue lisamehhanismina soovib Euroopa Komisjon luua täiendavat maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) reservi, mida saab rakendada (nii jagatud kohustuse määruse kui LULUCF-i puudujäägi täitmiseks vaid siis, kui kliimaseadusest tulenev nõue on saavutatud. Riigid, kellel tekib ühikute puudujääk, saavad teise perioodi lõpus kasutada LULUCF-i sidumise ülejääki (kogu EL-i peale). Reservi kasutamine saab seega võimalikuks vaid siis, kui LULUCF-is on heite vähendamisel suured edusammud.
• Jagatud kohustuse määruse eesmärgi täitmiseks saavad liikmesriigid kasutada vajadusel nn paindlikkusmehhanisme, millest olulisim on kauplemine otsuse alusel loodud heitkoguste ühikutega (AEA – Annual Emission Allocation). Iga tonni kasvuhoonegaaside heite kohta, mis liikmesriigil on lubatud õhku paisata, saab riik ühe kauplemisühiku ehk AEA. Võimaldatakse ka ühikute ülejäägi ülekandmist järgmistesse aastatesse ja ühikute järgmisest aastast laenamist teatud piiris, kui mõnel aastal on raskusi sihttaseme saavutamisega.
• Samuti on ühe paindlikkusmeetmena kasutusel LULUCF sektori sidumise arvestamine jagatud kohustuse määruse eesmärkide täitmiseks.

Anna teada, mida arvad Euroopa Komisjoni jagatud kohustuse määruse muutmise ettepanekust. Tagasisidet ootan hiljemalt 8. septembriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile.