Mida arvad kavandatavatest muudatustest elektrituru disainis?

Mis on muudatuste eesmärk? 
Muudatuste eesmärgiks on paremini kaitsta tarbijaid kõrgete energiahindade eest, tagada energiahindade suurem stabiilsus ja prognoositavus ning kiirendada taastuvenergia rajamist ja paindlikkusteenuste turule tulekut. 

Keda mõjutab? 
Ettepanek mõjutab elektritarbijaid ja elektritootjaid, eriti taastuvenergiast elektri tootjaid. 

Millised on peamised kavandatavad muudatused? 

• Komisjoni ettepaneku kohaselt saavad elektrituru süsteemihaldurid (Eestis on selleks Elering) õiguse hankida vähempakkumise teel elektri tarbimise vähendamist tiputundidel (vt ettepaneku artikkel 1 lõige 4). See tähendab, et Elering saab õiguse teha hankeid, mille raames saavad tarbijad teha pakkumisi elektri tarbimise vähendamiseks teatava summa eest. Hanke käigus selgitab Elering välja, millised tarbijad on nõus tarbimist vähendama kõige väiksema tasu eest. Neile tarbijatele maksab Elering nende tarbijate poolt pakutud tasu. Hanke läbiviimiseks peavad süsteemihaldurid edastama liikmesriigi elektrituru eest vastutavale asutusele vastava ettepaneku. Selline ettepanek peab vastama teatud nõuetele, näiteks ei tohi tarbimise vähendamine vähendada võimekust üle kanda elektrit teistesse piirkondadesse ning samuti peab tarbimise vähendamine olema tegelik, st tarbimise vähendamine mõõtmiskohas ei tohi kaasa tuua täiendavat elektri tootmist mõõtmiskohast tagapool. 

• Võrgutariifi metoodikad peavad komisjoni plaani kohaselt muutuma sellisteks, et need võtaks arvesse nii püsi- kui muutuvkulusid (vt ettepaneku artikkel 1 lõige 7 punkt a). Muudatuse eesmärk on motiveerida võrguettevõtet hankima tarbimise juhtimist, salvetust, investeerida digitaliseerimisse ja tegema ennetavaid investeeringuid, mis võimaldavad pikas plaanis tarbija jaoks suuremat kasu. 

• Vastavalt komisjoni plaanile lisandub nõue kompenseerida põhivõrguettevõtte (milleks Eestis on samuti Elering) kogutavatest ülekoormustasudest avamere elektrijaamade tegevust juhul, kui avamere elektrijaam ei saa toota täisvõimsusel elektrit võrku ehk on süsteemi stabiilsuse tagamiseks alla koormatud, kuna põhivõrguettevõte pole teinud piisavalt ülekandevõimsust kättesaadavaks või ülekandevõimsuse vähenemine on põhjustatud rikkest (vt ettepaneku artikkel 1 lõige 7). 

• Liikmesriigid peavad vastavalt komisjoni ettepanekule hakkama soodustama elektrienergia ostulepingute sõlmimist taastuvenergia tootjate ja tarbijate vahel, samal ajal tagades elektriturgude likviidsus ja konkurentsivõime (vt ettepaneku artikkel 1 lõige 9). Näiteks peavad liikmesriigid välja pakkuma tagatisskeemid, eesmärgiga vähendada ostja maksehäiretega seotud riske. Liikmesriigi poolne tagatis ei rakendu komisjoni ettepaneku kohaselt elektrile, mis on soetatud fossiilsest energiaallikast. 

• Turupõhised elektritootmise rajamise, laiendamise ja renoveerimise toetusskeemid tuleb ettepaneku kohaselt sõlmida kahepoolsete hinnavahelepingutena (CfD) (vt ettepaneku artikkel 1 lõige 9). Kahepoolsete CfD-de puhul lepivad pooled kokku või kujuneb vähempakkumise teel hinnapiir - kui elektri börsihind on madalam kui kokkulepitud hind, siis maksab riik või tarbija puudujääva osa tootjale ja kui turuhind on kõrgem kokkulepitud hinnapiirist, maksab tootja hinnapiiri ületava kasumi tarbijatele. Hinnapiiri ületav kasum jaguneb tarbijate vahel proportsionaalselt vastavalt nende tarbimisele. Nõue kohaldub, kui elektri tootmine toimub järgmistest allikatest: 

  • Tuuleenergia; 

  • Päikeseenergia; 

  • Geotermaalenergia; 

  • Hüdroenergia; 

  • Tuumaenergia. 

• Komisjoni plaani kohaselt hakkab regulaator, kelleks Eestis on Konkurentsiamet, iga kahe aasta järel hindama järgmise viie aasta kohta elektrivõrgu paindlikkust, st tarbimise juhtimise ja salvestuse vajadust ning koostab selle kohta raporti (vt ettepaneku artikkel 1 lõige 9). Raport peab põhinema võrguettevõtete andmetel ja läbi viidavatel analüüsidel. Raporti põhjal paneb Eesti paika enda indikatiivse riikliku salvestuse ja tarbimise juhtimise eesmärgi. 

• Liikmesriigid peaksid vastavalt komisjoni ettepanekule reservvõimsuse mehhanismi rakendades kaaluma võimalust kaasata mehhanismi tarbimise juhtimist ja salvestust (vt ettepaneku artikkel 1 lõige 9). See tähendab, et kui liikmesriik on tuvastanud, et tal võib tekkida probleeme elektri varustuskindlusega, peab ta koostama ja avaldama rakenduskava koos ajakavaga, mille jooksul tuleb vastu võtta meetmed tuvastatud regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks riigiabi menetluse raames. Komisjon soovib, et liikmesriigid kasutaksid nende meetmetena ka elektri tarbimise juhtimist ja salvestust. Liikmesriigid, kus pole kasutusel võimsusmehhanismid või on paindlikkuse kogus liiga väike, saavad paindlikkusvõimsuse olemasolu edendada läbi toetuste. 

• Komisjoni ettepanek sätestab, et kõigil kodumajapidamistel, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ning avalikel asutustel on õigus osaleda energiajagamises aktiivsete klientidena ehk jagada taastuvenergiat (vt ettepaneku artikkel 2 lõige 4). Eelmainitud osapooltel on õigus jagada omavahel või läbi juriidilise isiku üksteisega taastuvenergiat kas tasuta või kokkulepitud tasu alusel. 

• Tarbijal tekib komisjoni plaanide kohaselt õigus mitmele arvestile (vt ettepaneku artikkel 2 lõige 4). Kavandatava muudatuse eesmärk on võimaldada tarbijale eraldi arvestit näiteks soojuspumpadele või elektriauto laadijale. 

• Komisjon võib välja kuulutada energiahinna kriisi, kui olukord vastab teatud tingimustele (vt ettepaneku artikkel 2 lõige 10). Nendeks tingimusteks on, et elektri turuhind peab olema vähemalt kaks ja pool korda kõrgem sellele eelneva viie aasta keskmisest turuhinnast ning on alust arvata, et hind jääb järgmiseks 6 kuuks samale tasemele või tõuseb veelgi; elektri jaemüügihind on tõusnud vähemalt 70 protsenti lühikese ajaperioodi jooksul ning on alust arvata, et tõus jätkub järgneva 6 kuu jooksul; ning see, kui majandus on laiemalt mõjutatud kõrgetest energiahindadest. Energiahinna kriisi võib välja kuulutada kuni üheks aastaks. Selle aja jooksul võib komisjon sekkuda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete elektri hinna kujundamisse. Nimelt annab energiahinna kriis komisjoni plaanide kohaselt liikmesriikidele õiguse seada hinnalagi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete elektrikulule sellises koguses elektri eest, mis ei ületa 70 protsenti ettevõtte tarbitud elektrist energiahinna kriisi väljakuulutamisele eelnenud aasta samal perioodil. 

Millal muudatused jõustuvad? 
Muudatuste täpne jõustumisaeg ei ole hetkel teada. 

Anna teada, mida arvad elektrituru disaini käsitleva määruse muutmise plaanist. Tagasisidet ootan kuni 6. aprillini aadressil kaspar@koda.ee. Saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.