02.10.2023

Mida arvad kliimaseaduse loomisest?

Kliimaministeerium on välja tulnud kliimaseaduse väljatöötamise kavatsusega (VTK), et seada majandussektorite põhised kliimaeesmärgid, elluviijad, rahalised vahendid ja kaasnevad kohustused, millega võetakse arvesse nii globaalsete kui ka siinsete kliimamuutuste mõju tervikuna. Anna hiljemalt 23. oktoobriks teada, mida arvad plaanitavast seadusest.

Mis on plaanitava seaduse eesmärk?
Plaanitava kliimaseaduse visioon on luua eeldused uue kõrgema lisandväärtusega, kliimamuutustega kohaneva ja muutuvas maailmas konkurentsivõimelise majanduse kujundamiseks, mille kaudu kasvab terve ühiskonna heaolu.

Kliimaseaduse peamine eesmärk on toetada liigirikkuse säilimist ja tagada looduslike ökosüsteemide hea seisund ning luua alus kliimamuutustele vastupidavale ja jätkusuutlikule majandusele ning tugevama konkurentsieelise tekkeks.

Keda mõjutab?

  • Kõiki ettevõtteid, kuid eelkõige järgmistes valdkondades tegutsevaid ettevõtteid: energeetika, tööstus, transport, hooned, jäätmemajandus, põllumajandus, metsandus ning turbatootmine.

Milline saab olema kliimaseaduse sisu?

  • Plaanitav kliimaseadus loob pikaajalised kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid, näiteks kliimaneutraalsuse saavutamine hiljemalt aastaks 2050.
  • Muudatustega luuakse vähemalt kümnendi täpsusega vahe-eesmärgid ja/või kasvuhoonegaaside vähendamiseks vajaminev kasvhoonegaaside eelarve.
  • Eelarve abil loob seadusandja suunise pikaajalise eesmärgi saavutamiseks ning see on erinevate majandussektorite (energeetika, tööstus, transport, hooned, jäätmemajandus, põllumajandus, metsandus ning turbatootmine) vahel jagatud
  • Seaduse eesmärk on kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite ühtse juhtimise (heitkoguse ühikutega kauplemise tulud, kliimameetmete sotsiaalfond, süsiniku piirimeede jne) ning riigieelarve kujundamise kooskõlla viimine kliimapoliitika eesmärkidega
  • Plaanitav seadus loob põhimõtted eesmärkide saavutamiseks vajalike poliitikate ja meetmete kujundamiseks ja/või nende kavandamise korraldamiseks, mida erinevate valdkondade poliitika kujundamisel ja rakendamisel arvestatakse, nt põhimõtete “kliimakindluse tagamine”, „ei kahjusta oluliselt“ ning „saastaja maksab“ järgimine
  • Plaanitav kliimaseadus sätestab muutused maavarade väärindamise põhimõtetes väiksema heite ja suurema lisandväärtuse suunas;
  • Seadusega luuakse aruandluse kord ning vajalike andmete kättesaadavus kliimaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamise jälgimiseks ning vajaliku raamistiku kliimaseaduse ja sellega kaasnevate tegevuste ajakohastamiseks;
  • Muudatustega sätestatakse seaduses kliimapoliitika eesmärkide täitmise vastutavad osapooled ning vastutuse jaotus eesmärkide täitmisel;
  • Kliimaseadus sätestab püsiva seiremehhanismi eesmärkide täitmise üle.

Millal jõustub plaanitav seadus?
Plaanitav kliimaseadus jõustub 1. jaanuaril 2025.

Milline on edasine ajakava?

  • September – oktoober 2023 – VTK avalik konsultatsioon: tagasiside koondamine huvirühmadelt, KOVidelt, avaliku sektori asutustelt, Riigikogult 
  • Oktoober – november 2023 – VTK avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõtmine, Kliimaseaduse eelnõu koostamise ajakava ja protsessi ajakohastamine
  • Oktoober 2023 – aprill 2024 - Kliimaseaduse eelnõu koostamise konsultatsioonid
  • Aprill 2024 - Seaduseelnõu esmase versiooni valmimine

Anna teada, milliseid teemasid ja punkte peaks sinu hinnangul kliimaseadus kindlasti sisaldama. Tagasisidet ootan hiljemalt 23. oktoobriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile.

Vaata lisaks:

Kliimaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (.pdf)
0